Obsah (7)

§ 410§ 230§ 5§ 231§ 367§ 174§ 124

2-07-49395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49395 Tsiviilas

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja II istungile ei ilmunud ega teavitanud kohut ilmumist takistavatest põhjustest. Kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale D K isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Hageja ja kostja I taotlesid asja läbivaatamist sisuliselt. 17. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja I ja kostja I esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 18.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et 23.10.2006 kell 07.16 toimus Tallinnas, Õismäe tee 6 maja juures liiklusõnnetus, milles sai kahjustada AS Hansa Liising Eesti kuulunud sõiduauto Opel Zafira, reg.märgiga XXX, mida juhtis kostja I (tl 4 ja 32-33).
2. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. 3 2-07-49395 Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
3. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
4. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga;
5. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt;
6. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanud peab olema kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu tõendamiskoormis on hagejal. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja on kohtule esitanud kostja I 23.10.2006 seletuse liiklusõnnetuse kohta, kus kostja I märgib, et juhtis sõidukit Opel Zafira, millega põhjustas 23.10.2006 kell 7.16 liiklusõnnetuse, sõites parempoolse esiratta kummi lõhkedes teelt välja vastu metallist teepiiret (tl 4). Väärteoasja nr 2314,06,023508 13.11.2006 tehtud otsusega on tuvastatud, et kostja I pani toime väärteo ning, et kostja juhtis mootorsõidukit omamata volitust sõiduki kasutamiseks ja ei kohaldanud sõiduki kiirust vastavalt teeoludele, mistõttu põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas varalist kahju. Samuti lahkus kostja I sündmuskohalt ja tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi, mille eest kostjat I on trahvitud (tl 45). Kostja I väide, et esiratta kumm lõhkes on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Samuti kostja I väide, et ta oli šokis ja pöördus arsti poole, mistõttu lahkus sündmuskohalt ei ole kooskõlas teiste esitatud tõenditega. Õnnetus juhtus varahommikul 7 paiku, kuid kostja I pöördus arsti poole alles kella 14 paiku. Politsei materjalidest nähtub, kostja I enda seletustest, et ta pärast liiklusõnnetust tarbis hommikul kell kaheksa alkoholi. Seega sündmuskohalt lahkumiseks puudus kostjal I mõjuv põhjus. Väärteoasja nr 2314,06,023508 on tuvastatud, et kostja I juhtis sõidukit omamata selleks volitust. Kostja I ei ole tõendanud, et tal oli volitus ja et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja II ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Kostja I ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja I töötas kostja II alluvuses liiklusõnnetuse põhjustamise ajal ja ta kasutas sõidukit tööülesannete täitmiseks. Kostja II ei ole kinnitanud väidet, et kostja I oli tema töötaja ja , et kostja I oli liiklusõnnetuse toimumise ajal tööl. Vastavalt Maksu-ja Tolliameti väljavõttele, mille väljaprintimise võimalus on kohtul, nähtub, et kostja II tegi kostjale I viimase väljamakse 12.
7. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja I töötas kostja II juures liiklusõnnetuse toimumise ajal, kuid tõendamata on asjaolu, et kostja I omas volitust sõiduki kasutamiseks 23.10.2006 kell 7.16 liiklusõnnetuse toimumise ajal. Hageja on kohtule esitanud VM AS arve nr 553290, millest nähtuvalt läks sõiduki parandamine maksma 93 070,32 krooni (tl 8-10) OÜ R arve nr 62217 summas 600 krooni pukseerimistasu kohta (tl 14). Hageja on esitanud ka tõendi, et OÜ Ideal on 18.06.2007 loovutanud nõude summas 88 884,90 krooni hagejale (tl 7). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud, et hagejal on tekkinud kahju tulenevalt kostja I õigusvastasest käitumisest, seega kostja I on kahjutekitamises süüdi. Kuna kostja I töötab kostja II juures ja viimane ei vaidle vastu asjaolule, et liiklusõnnetus toimus tööülesannete täitmisel, siis on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 88 884,90 krooni.
8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 4 2-07-49395 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised 26 069,46 krooni, viivised päevas 19,48 krooni alates 01.10.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud 23. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses 100% solidaarselt kostjate kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Tulenevalt

§ 124lg 1 on käesoleva tsiviilasja hind 88 884,90 krooni.

Maire Lukk Kohtunik 5