3-08-2186 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2186 Haldusasi OÜ W kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.09.2008 maksuotsus nr 12-5/439; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2009 Menetlusosalised Kaebaja OÜ W esindaja Jaak Siim Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ W kaebus haldusasjas 3-08-
- Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
- aprillil
- Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 30.09.2008 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/439 kohustati OÜ W tasuma kinnipeetavat tulumaksu 25 226 krooni, tulumaksu 4 249 krooni, sotsiaalmaksu 38 025 krooni, töötuskindlustusmakset summas 342 krooni (tl 21-26). 03.11.2008 esitas OÜ W kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 30.09.2008 maksuotsusele nr 12-5/439 (tl 6-19). 1 3-08-2186 07.11.2008 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 5659). 02.01.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 68-70). 23.03.2009 toimunud kohtuistungil loobus kaebaja 4 249 krooni ulatuses tulumaksu sissenõudmise vaidlustamisest (tl 170). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on maksuhaldur kaevatava otsuse vastuvõtmisel rikkunud maksumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet, jättes arvestamata asjas olulised asjaolud. Tõendeid kaaludes ja hinnates on maksuhaldur jõudnud ebaõigele järeldusele kaebaja maksukohustuse suhtes. Vastustaja on jõudnud ebaõigele järeldusele, et O. K poolt Pärnu linna bussipeatuste koristusteenuste osutamise näol on tegemist kaebaja ja O. K vahelise töösuhtega. Kaebaja osales pakkujana Pärnu Linnavalitsuse poolt bussipeatuste ja prügikastide koristamise kohta läbiviidud hankemenetluses. Kaebaja pakkumine tunnistati paremaks ning temaga sõlmiti vastav leping teenuse osutamiseks. Lepingu täitmiseks asuti otsima selleks vajalikku tööjõudu, kuna vastavate inimeste leidmine osutus keerukaks, otsustati keskenduda allhankija leidmisele. Selleks telliti meediaväljaannetelt vastavate teadaannete avaldamine, mille tulemusena valiti sooviavaldanute seast teenuse osutajaks OÜ P, kelle seadusliku esindaja O. K´ga lepiti kokku töövõtu olulistes tingimustes sh makstava tasu ja majanduskulude hüvitise suuruses ning maksmise tingimustes. Lepingujärgselt tasumisele kuuluvad summad kohustus kaebaja kandma töövõtja OÜ P kontole. OÜ P nimel pidi tööd tegema O. K ise. Töövahendiks olnud traktori osas sõlmiti hoiustamiseks vastav leping kaebaja ja OÜ P vahel. Kaebaja hinnangul tuleb suhtuda kriitiliselt O. K poolt maksumenetluses antud seletusse, mille kohaselt oli kaebajal sõlmitud temaga tööleping, kuid mis ei ole säilinud. Kuna O. K ei teinud midagi selleks, et saada lepingu dublikaati, tuleb tema seletus töölepingu olemusolu kohta lugeda paljasõnaliseks. Juhul, kui kirjalik tööleping oli tõesti olemas, jääb arusaamatuks millistel põhjustel tuli O. K seletuse kohaselt leppida suuliselt kokku töötasu suurus ja maksmise tingimused. Samuti ei viita O. K oma seletustes muudele töölepingu olulistele tingimustele. Kaebaja väidetel on O. K maksumenetluses antud seletused vastuolulised ja tõendamata ning kaebajale on arusaamatu, millistest kaalutlustest lähtudes jõudis maksuhaldur seisukohale, et O. K teostas koristusteenust kaebaja töötajana. Kaebaja hinnangul viitavad kogutud tõendid pigem O. K soovile varjata tema juhitava äriühingu ettevõtlustegevust ja käivet. Maksuotsuses on tuginetud ka Pärnu Linnavalitsuse ametniku seletusele riigihanke osas. Kuid VÕS kohaselt ei pea töövõtja täitma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, neid võib täita ka kolmas isik, nagu käesoleval juhul, kui kaebaja eest täitis kohustused OÜ P. Vastustaja ei ole maksuotsuses millegagi põhistanud oma väited selle kohta, et töövõtulepingus on ebatavaline kokkulepe, mille kohaselt tellija pidi hüvitama töövõtjale lisaks töötegemisega kaasnevad majanduskulud. Kaebaja väidetel ei saa maksuhaldur sekkuda lepinguvabaduse põhimõttesse. Majanduskulude hüvitamise osas püsimaksetena lepiti kokku asjaajamise hõlbustamiseks, kuna kaebaja asub Tallinnas ja töövõtja Pärnus oli nii lihtsam kulusid hüvitada ning töövõtjal oli vabad vahendid töövahendite soetamiseks. Kuludokumendid tuli esitada juhul, kui kulud ületasid kokkulepitud limiidi. Ei saa ebatavaliseks pidada ka asjaolu, et tehtud tööde eest tasuti hoolimata arvete esitamisest. Kuna makstav summa oli kokkulepitud lepinguga, siis olid osapooled teadlikud tasumisele kuuluvast summast. Kaebaja poolt koostatud töövõtulepingu projekt on koostatud üksnes tõenduslikul eesmärgil ning vastustaja omistab sellele liigset tähtsust. Antud leping ei ole omanud kunagi lepingu staatust ning ei avaldanud mingit mõju kaebaja ja OÜ P vahelisele õigussuhtele ning sellest ei saa lähtuda majandustehingu tõlgendamisel. 2 3-08-2186 Kaebaja hinnangul ei vasta maksuotsuses käsitletud tingimused töölepingule iseloomulikule majanduslikule sisule. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolud seoses vaidlusaluse lepinguga. Riigihanke pakkumise kutse dokumentides on nõue, mille kohaselt tuli allhanke korral sellest teavitada Pärnu Linnavalitsust. Oluline on märkida ka seda, et linnavalitsuse ametniku seletuse kohaselt esindas kaebajat Pärnus tellija ees O. K. Kaebaja on teinud ilma kuludokumentideta igakuiseid väljamakseid OÜ P pangakontole. Samas ei ole kaebaja põhjendanud millistel põhjustel ning millisel õigusliku alusel on kaebaja õigustatud antud summad lugema ettevõtlusega seotud kuludeks. Maksuhaldur on kontrollimisel tuvastanud, et OÜ-l P puudus majandustegevus. Osaühingu juhatuse liikme seletuse kohaselt töötas ta kaebaja liisitud traktoriga aprillist 2007 kuni jaanuar 2008 Pärnu linna bussijaamade ja prügikastide koristamisel. O. K kinnitusel kandis kaebaja kokkulepitud töötasu kui ka prügikottide ja traktori hoolduseks mõeldud summad tema soovil üle OÜ P pangakontole, kuna ta ise pangakontot ei omanud. Traktori osa osaühingute vahel sõlmitud leping ei välistanud vaidlusaluse töölepingu sõlmimist. Samuti puudud traktori üleandmise kohta OÜ-le P vastav akt. Kuna Pärnu Linnavalitsusele oli kaebaja kontaktisikuks O. K ning riigihanke tingimuste kohaselt kinnitas kaebaja, et teostab tööd ilma alltöövõttu kasutamata, on õige lugeda O. K kaebajaga töösuhetes olevaks isikuks. Maksuhalduri õigus ja kohustus on tuvastada töösuhte olemasolu. Töötaja peab tegema töö isiklikult, antud juhul näitas kaebaja esindaja O. K´le ette tööpiirkonna ja sellega seotud kohustused. Lepingu esemeks oli konkreetse töö tegemine ning tööde tegemiseks oli ettenähtud kindel ajavahemik. Kaebaja esindaja on oma seletusega selle kohta, et tööde tegemiseks vajalik traktor anti üle O. Kle ning tööde tegemiseks oli ettenähtud proovinädal, kinnitas O. K töösoorituste ja kvaliteedi kontrolli kaebaja poolt. Samuti maksti O. K´le tasu tehtud töö eest ning O. K soovil kanti töötasu OÜ P pangakontole. Maksuhalduri väidetel on asjas tuvastatud, et füüsiliselt täitis Pärnu Linnavalitusega sõlmitud lepingu O. K. Olenemata sellest, kas O. K´ga sõlmitud lepingut lugeda töölepinguks või tööettevõtulepinguks, tuleb kaebajal igal juhul tasuda väljamaksetelt tulumaks ja sotsiaalmaks. Kuid kuna maksumenetluses on tuvastatud, et tegemist on pikaajalise töösuhtega, on õige lugeda väljamakseid töötasuväljamakseteks. Vaatamata kaebaja poolt kaebuses kajastatud lepinguvabaduse põhimõtetel ja viidetele VÕS sätetele, ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mille alusel saaks OÜ-le P tehtud väljamakseid lugeda teenustööde eest makstud tasuks. Tõendeid, mille alusel saaks lugeda, et kaebaja ja OÜ P vahel oli sõlmitud leping tööde teostamiseks, kaebaja esitanud ei ole. Juhul, kui kaebaja ja OÜ P tõesti soovinuks sõlmida omavahel lepingut, siis jääb arusaamatuks, millistel põhjustel ei ole antud lepingut ligi aasta pikkuse perioodi jooksul maksuhaldurile esitatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
- Kaebus on esitatud 03.11.2008 vastustaja 30.09.2008 haldusaktile. Maksuotsuse kohaselt saadeti otsus kaebajale väljastusteatega (tl 26). Kaebaja väidetel sai ta maksuotsuse kätte 03.10.2008 (tl 19). Vastustaja antud väidet vaidlustanud ei ole. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kuna kaebaja kohtuistungil loobus 4 249 krooni ulatuses tulumaksu sissenõudmise vaidlustamisest, mis maksuotsuse p 2.1 kohaselt on määratud tasumiseks algdokumentideta 3 3-08-2186 väljamaksete alusel (tl 23 pöördel. 24), ei anna kohus hinnangut menetlusosaliste väidetele, mis on esitatud seoses kaebaja poolt majanduskulude eest tehtud väljamaksetega. Käesoleval juhul vaidlevad pooled kaebaja poolt riigihanke „Pärnu linna bussipeatuste koristamine ja prügikastide tühjendus“ täimiseks sõlmitud lepingulise suhte olemuse üle. Riigihankes „Pärnu linna bussipeatuste koristamine ja prügikastide tühjendus“ pakkumisekutsedokumentide p 2.3.
- kohaselt tuli pakkujal, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada allhankijaid, esitada allhankijate nimed ja registrikoodid, näidates ära allhankija poolt osutatavad teenused (tl 72 pöördel). Asjas esitatud tõendite kohaselt OÜ W pakkumise esitamisel ega hiljem allhankijate kohta mingit teavet ostjale ei esitanud. Kaebaja väidetel oli tal OÜ P sõlmitud suuline alltöövõtu leping ning suuliselt lepiti ka kokku tööde tegemise eest makstav tasu ning majanduskuludena hüvitamisele kuuluvad summad. Maksumenetluses ega kohtumenetluses ei esitanud kaebaja dokumente, mis viitaksid allhankija kasutamisel eelpool käsitletud teenuselepingu täitmiseks. Seadus ei kohusta äriühingut sõlmima kirjalikke lepinguid alltöövõtu osas, kuid kui tekib vaidlus tehingu tegeliku sisu osas, on maksukohustuslase kohustus tõendada, et sõlmitud lepingu tegelik majanduslik sisu oli tõepoolest selline nagu ta väidab. Õige on kaebaja väide, et arve esitamisel on lepingu täitmise seisukohalt oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kuid juhul, kui maksuhalduri kogutud tõendid seavad kahtluse alla maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigsuse, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kontrollakti kohaselt ei ole kaebaja maksumenetluses esitanud maksuhaldurile OÜ P äriregistri väljavõtet ega äriühingut esindaja isikusamasust tõendavaid dokumente. Ka kaebuses ei ole kaebaja esitanud väiteid selle kohta, et kontrollis OÜ P ja teda esindanud isiku andmed. Seega jääb arusaamatuks, milliste dokumentide alusel jõudis kaebaja järeldusele, et (suuline) kokkulepe koristusteenuste teostamise osas sõlmiti OÜ-ga P, mitte O. K´ga kui füüsilise isikuga. Maksumenetluses kontrolli käigus selgunud asjaolude alusel tuvastati, et OÜ P puudus kontrollitava perioodil majandustegevus (tl 29). O. K, kes oli Oü P seaduslik esindaja, väidetel sõlmis ta kaebajaga lepingu kui füüsiline isik (tl 80 pöördel). Seega ei kinnita OÜ P esindaja alltöövõtu lepingu sõlmimist kaebajaga. Toimiku materjalide kohaselt tekkisid õigussuhted kaebaja ja O. K vahel seoses kaebaja kohustusega Pärnu Linna ees riigihanke võitmise tulemusel, kus kaebaja kohustus linnaga sõlmitud teenuse teostamise lepingu alusel koristama Pärnu linna bussipeatusi ja tühjendama prügikaste. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri väited selle kohta, et O. K esindas Pärnu Linnavalituses kaebajat teenuselepingu täitmisega seotud asjaajamistes. Asjas ei ole vaidlustatud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt täitis kaebaja poolt võetud kohustused koristamisteenuste osutamisel O. K isiklikult, ka ei ole vaidlust selle üle, et O. K´l puudub pangakonto. O. K seletuse kohaselt palus ta seetõttu kanda palk Oü P pangakontole (tl 80 pöördel). Palgaseaduse § 31 lg 2 kohaselt makstakse palk töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole. Kuna palk tuleb kanda töötaja poolt märgitud pangakontole, siis ei tõenda ainuüksi kaebaja poolt ülekannete tegemine OÜ P pangakontole kaebaja väiteid, et antud summad on tasutud äriühingule alltööettevõtu lepingu alusel. Oluline on siinkohal märkida, et kirjaliku töölepingu mitteesitamine/puudumine ei välista iseenesest töölepinguliste suhte puudumist. Lähtudes TLS § 8 loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. 4 3-08-2186 TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. O. K poolt antud seletus töö iseloomu kirjelduse ja teostamise ajavahemiku, tasutud summade ja majanduskulude, kaebaja esindaja isiku osas ning traktori rentimise faktiliste asjaolude kirjeldamise osas langeb kokku kaebaja esindaja Heiki Õunpuu poolt antud seletuses kirjeldatud faktiliste asjaoludega (tl 80, 83, 118). Maksumenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt on O. K poolt antud seletused majanduskulude kandmise osas kooskõlas kaebaja raamatupidamises olevate kuluarvetega (tl 22 pöördel-23). Seega ei ole O. K seletused vastuolus maksumenetluses tuvastatud asjaoludega ning lähtudes eeltoodust puudub alus kahelda O. K poolt maksumenetluses antud seletustes. Asjas kogutud tõendite kohaselt täitis O. K kaebaja poolt võetud kohustused koristamisteenuste osutamisel isiklikult kaebaja poolt antud vahenditega (traktor, tööks vajalikud materjalid-prügikotid, kütus). Tehtud töö eest kanti tasu O. K poolt osutatud pangakontole, kaebaja esindaja näitas O. K´le ette töö tegemise piirkonna ja teatas tööde teostamise ajavahemiku ning kontrollis tööülesannete täitmist. Eelpool kirjeldatud asjaolud on töölepingule olemuslikud ning seega saab poolte omavahelist suhet määratleda töösuhtena. Töösuhete tuvastamiseks ei oma asjas tähtsust, kellega sõlmiti traktori rendileping või mil moel seda tegelikkuses hoiti. Oluline on, et kaebajale kuuluvat traktorit kasutas O. K kaebaja poolt antud ülesannete täitmiseks. Kohtu praktika kohaselt tuleb juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Sõltumata poolte väidetest loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-13-08). Seega on kaebaja kohustus käesoleval juhul tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole eelpool käsitletud lepingu osas tuvastatud asjaoludest ilmne, et tegemist ei ole töölepinguga. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja ümberlükanud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, mille tõttu tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 56 lg-st 2 ja § 57 lg-st 1 ning raamatupidamise seaduse § 2 lg-st 2 tulenevalt peab eraõiguslik juriidiline isik olema ise teadlik asjaoludest, mis määravad/võivad määrata tema maksukohustuse suuruse. Seega tuleb maksukohustuslasel koostada ja säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente, et vajadusel oleks võimalik tõendada oma väiteid kohaste tõenditega. Sest juhul, kui maksusumma on määratud teiste andmete alusel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti. Hinnates kaebaja poolt asjas esitatud väited ja lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest olid kaebajale tema poolt vaidlustatud haldusakt arusaadav enne kaebusega kohtu poole pöördumist ning kaebajale oli tagatud põhiseaduses sätestatud kaebeõigus, mida kaebaja on ka kaebuse esitamisega kasutanud. Seega olid kaevatav haldusakt piisavalt motiveeritud ning tulenevalt eeltoodust ka kohtu poolt kontrollitav. Kohus ei tuvastanud vaidlustatud maksumenetluses selliseid menetlusnõuete rikkumisi ja/või haldusakt vorminõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. 5 3-08-2186 Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 6 3-08-2186 7