) § 50 lg 1. Vastavalt Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. Vastavalt
lg 1 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Vastavalt
Hageja taotleb J Z vanema õiguste äravõtmist lapse I K suhtes põhjusel, et lapse ema ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning ei täida lapse ülalpidamiskohustust alates 2007.aastast. Toimiku materjalidest nähtub, et laps I K elab alates augustikuust 2007 alaliselt aadressil XXX Narva linnas koos vanaema ja isaga (tlk 4). Sotsiaalse iseloomustuse (tlk 5) kohaselt lapse ema ei ole alates septembrikuust kordagi lasteaias käinud. Elades emaga oli laps kinnine, ei soovinud kellegagi rääkida, lapsel oli arengupeetus, lasteaia õppeprogrammi omandamisega olid suured raskused. Käesoleval ajal on lapse olukord kardinaalselt muutunud, laps on kommunikatiivne tänu isa ja vanaema abile, täielikult omandab lasteaias õpitut. Vanaema viib last aeroobikasse, maksab näidendite ja kontsertide eest. Lasteaia eest tasuvad vanavanemad või isa tähtaegselt. Vanaema võtab aktiivselt osa lapse kasvatamisest. Narva Perearstikeskuse tõendi (tlk 6) kohaselt on I terve. V. K iseloomustuse (tlk 9) kohaselt on ta püüdlik töötaja, tööülesandeid täidab 110 % tähtaegselt ja kvaliteetselt. Suhted töökaaslastega head. Narva Linnavalitsuse 22.10.2008.a. korraldusest (tlk 22) millega peatati J Z toetuste maksmine nähtub, et I. Z puudub elukoht, ta on asotsiaalse eluviisiga, töötu, tarvitab alkoholi, hoidub kõrvale lapse kasvatamisest ja ei täida vanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel. Kaua aega ei ole lapsega suhelnud, kulutab lapsetoetusi oma vajadusteks. J. Z on korduvalt kutsutud lastekaitse inspektori juurde, kuid ta ei ole tulnud ega võtnud ühendust inspektoriga ning ei tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks, et ühendada oma elu lapsega. 3
lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Sama seaduse § 60 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest, so 26.01.2009.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla
Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsummas s.o 2175 krooni kuus. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.