2-09-16373/11

2-09-16373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-16373 Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N T (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: S B (isikukood:XXX; elukoht: XXX) Kohtuistung Resolutsioon
2. novembril 2009.a. N T hagi S B vastu lapse põlvnemise tuvastamise nõudes
3. Rahuldada N T hagi.
4. Lugeda tuvastatuks, et A T (sündinud XXX isikukood XXX, sünniakt nr 79, koostatud Sillamäe Linnavalituses) põlvneb isast S B (isikukood XXX, elukoht XXX).
5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-2933 jäävad kummagi poole enda kanda.
6. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt pooled abielus ei olnud, kuid elasid koos alates 2006.a. kuni 2009.a. jaanuarini. Kooselust on pooltel sündinud XXX. poeg A T. Kostja tunnistab, et A T on tema 1 2-09-16373 poeg, kuid perekonnaseisuametisse ei ole läinud, et end kanda lapse sünnitunnistusel isana. Hageja palub tuvastada, et poeg A T põlvneb kostjast S B. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja kohtuistungil tunnistas hagi ja kinnitas, et tema on lapse A T isa. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. A T sünnitunnistusega on tõendatud, et ta sündis XXX. (t.l. 12). Pooled ei vaidle, et lapse sünniakti ei ole lapse isana kostjat märgitud. Pooled ei vaidle, et kostja on A T isa. Seega pooled ei vaidle, et A T põlvneb isast S B ja hageja nõue kostja vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostja tuleb kanda isana lapse sünniakti. Vastavalt PkS §-le 42 lg 3 põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123, mille järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 25 000 krooni. Seega eeldatakse lapse põlvnemise tuvastamise nõude puhul, et hagihind 25 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2