ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning
, §173,§ 174’ lg 3, § 177 lg 2, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi I. B. vastu täies ulatuses. Välja mõista I. B. laenulepingute järgne võlgnevus summas ükssada neli tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni 31 senti ( 104 585, 31 ) ja viivis alates 04.09.2009.a. kuni põhinõude ( 89 046,90 krooni) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS kasuks ning menetluskuludena riigilõiv summas kümme tuhat ( 10 000) krooni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (27.10.2009.a.). Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 14.05.2007.a. sõlmiti poolte vahel püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Lepingu kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid iga kuu 23. kuupäevaks ja tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisaavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Hageja kinnitab, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 5 569,17 krooni, sealhulgas laenu põhiosa 5 480,53 krooni ja intressivõlgnevus summas 73,98 krooni ning viivis 14,66 krooni /tl.7/. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 03.10.2007.a. sõlmiti poolte vahel partner krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjal krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Pooled leppisid kokku intressimääras 16% aastas ja et, laenu ja intressi maksmise tähtpäevaks on iga kuu 25 kuupäev. Hageja kinnitab, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 1 337,98 krooni, sealhulgas 2
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. 3
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
’lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuini täitmiseni. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 10 000 krooni /tl. 20/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 10 00 krooni ja 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.