Obsah (6)

§ 633§ 125§ 132§ 162§ 165§ 174

2-08-52500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2009.a, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilas

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses 1 2-08-52500 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Kentmanni Advokaadibüroo OÜ (edaspidi ka hageja) esitas 04.08.2008.a hagi S B (pankrotis) ja D G (edaspidi ka kostjad) vastu, milles palus tunnustada hageja poolt S B (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet 132 425.50 (põhivõlg ja lepinguline viivis) krooni ulatuses. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja esitas S B pankrotimenetluses nõude 132 425.50 krooni. Nõuete kaitsmise koosolekul 04.07.2008.a. vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu. Nõue tulenes hageja ja S B (pankrotis) vahel 17.01.2007.a ja 18.01.2007.a sõlmitud õigusabilepingutest, mille alusel osutas hageja S B õigusabi kriminaal- ja tsiviilasjades. Osutatud teenuste eest esitati S B 28.09.2007.a. arve summas 79 060 krooni, milline jäi tasumata. Hageja on kohtule esitanud arvestuse S B osutatud õigusabi eest (V kd t.l. 39-40) Kriminaalasjas S B osutati õigusabi 33,5 tundi ja tsiviilasjas 11,5 tundi. Tunde kahe asja ajamise eest kokku on 45 tundi ja sõlmitud õigusabilepingute raames on esitatud ja tasumata advokaadibüroo arve 287 28.09.2007.a. summas 67 000 krooni + käibemaks. Kostja vastus Kostja S B oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. S B loobus advokaadibüroo teenustest seoses viimase ebapiisava kompetentsusega töös. Kostja ei vaidle, et oli hageja klient. Kostja pidas läbirääkimisi hagejaga temale osutatavate teenuste mahu suhtes.

1. jaanuari 2007.a. leping ei puuduta S B. 17.01.2007.a. leping oli hõlmatud konkreetsete tööde täitmisega, kusjuures lepingus oli viide kvaliteetsele tööde täitmisele. Kostja leiab, et advokaadibüroo poolt tööde teostamine oli ebakvaliteetne. Kostja S B palub jätta hagi rahuldamata. Kostja D G kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjate S B ja D G esindaja V Sadekov eelistungil18.05.2009.a. hagi ei tunnista. Kohtuotsuse põhjendused Pankrotiseadus § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, või selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 107 järgi võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus tuvastas, et S B pankrotimenetluses on OÜ Kentmanni Advokaadibüroo esitanud pankrotihaldurile
2. aprillil 2008.a. nõude 132 425.50 krooni (t.l 3). S B (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokollist
3. juuli 2008.a. on näha, et nõuete kaitsmise koosolekul on Kentmanni Advokaadibüroo OÜ II järgu nõudele 132 425.50 krooni vastu vaielnud D G ja S B 2 2-08-52500 (t.l.11-16). Arve nr 287
4. septembrist 2007.a. kohaselt pidi S B tasuma hagejale õigusabi eest 79 060 krooni. Vaidlust ei ole, et nimetatud arvet S B hagejale tasunud ei ole (t.l. 4). Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Õigusabilepingust
5. jaanuarist 2007.a. nähtub, et leping on sõlmitud S B ja Kentmanni Advokaadibüroo vahel kriminaalmenetlusega seotud õigusabi osutamiseks, p 3.
6. b kohaselt on lepingu pooled kokku leppinud 1 500 krooni suuruses tasus kvalifitseeritud õigusabi tunni eest, millele lisandub Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks (t.l. 5-7). Kriminaalasja nr 06740000184 materjalidest ( II kd t.l. 1-282, III kd t.l. 1-253, III kd t.l. 1-144) on näha, et S B on hageja poolt osutatud õigusabi kriminaalasja raames. Õigusabileping
7. jaanuarist 2007.a. on sõlmitud B Liising Eesti AS, S B ja Kentmanni Advokaadibüroo vahel, lepingu p 3.
8. a kohaselt on lepingu pooled kokku leppinud 1 500 krooni suuruses tasus kvalifitseeritud õigusabi tunni eest, millele lisandub Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks (t.l. 8-10). Kostja S B on esitanud vastuväite, et
9. jaanuari 2007.a. leping ei puuduta teda. Kohus leiab, et kuna
10. jaanuari lepingu üheks pooleks on ka S B, siis ei ole põhjust arvata, et sellest lepingust ei tulene õigusi ega kohustusi S B kui lepingupoole suhtes. Kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-07-39530 (V kd t.l. 27-29) nähtub, et just S B osutati õigusabi ja selle tulemusel kohus kohaldas hagi tagamist. Kostja ei vaidlusta, et talle osutati tsiviilasja nr 2-07-39530 raames õigusabi. Kostja on esitanud vastuväite, et õigusabilepingutes lepiti kokku kvalifitseeritud õigusabi osutamises. Kohus leiab, et pooled ei ole määratlenud ja ka lepingutest ei selgu, missugune oleks pidanud olema kvalifitseeritud õigusabi ja kuidas seda hinnata. On üldteada asjaolu, et kui õigusabi osutab advokaat, siis see õigusabi on eeldatavasti kvalifitseeritud õigusabi. Vaidlust ei ole, et S B osutas õigusabi advokaat. Seega ei ole kostja veenvalt kohtule põhjendanud, et pooled leppisid kokku vaid sellise õigusabi teenuse eest maksmises, mida kostja S B ise hindab kas siis kvalifitseeritud õigusabiks või mitte. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud S B osutatud õigusabi ajakulu (V kd t.l. 39-40), kriminaalasjas S B osutati õigusabi 33,5 tundi ja tsiviilasjas 11,5 tundi. Vaidlust ei ole, et hageja esitas kostja S B arve 287 28.09.2007.a. summas 67 000 krooni + käibemaks, kokku 79 060 krooni. S B oma kirjas 12.10.2007.a. hagejale (V kd t.l. 24-26, tõlge V kd t.. 38)), teatab, et soovib lõpetada õigusabilepingud ning ei soovi maksta toimingute eest, mis on teostatud peale 01.10.2007.a. Seega on S B selgesõnaliselt avaldanud soovi lõpetada hagejaga õigusabilepingud alates 01.10.2007.a. Kohus tõlgendab kirja selliselt, et S B on kinnitanud, et osutatud teenuste eest kuni 01.10.2007.a. on ta valmis tasuma. Seega S B on ise tunnistanud, et talle oli õigusabi osutatud ja kõik arved, mis on esitatud enne seda kuupäeva kuuluvad tasumisele. Kuna S B temale esitatud arvet
11. septembrist 2007.a. tasunud ei ole, siis seisuga 20.02.2008.a., mil kuulutati välja S B pankrot, on ta arve summas 79 060 krooni tasumisega viivitanud 135 päeva (28.09.2009.a. arves oli tasumise tähtajaks märgitud 7 päeva). Õigusabilepingute 17 ja
12. jaanuarist 2007.a. p 3.
13. on pooled kokku leppinud viivises 0,5 % tasumata summalt päevas. Seega oli S B viivituses arve tasumisega pankroti väljakuulutamise ajaks vähemalt 135 päeva. Hageja nõue viivise nõudes on põhjendatud 135 päeva * 395,3 (s.o. 0,5 % 79 060 kroonist) s.o. kogusummas viivised 53 365 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetaks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3 2-08-52500 Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et Kentmanni Advokaadibüroo OÜ-l on nõue S B vastu, nõue on põhjendatud ja nõue oli esitatud õigeaegselt S B pankrotimenetluses, seega tuleb hagi rahuldada ja lugeda tunnustatuks Kentmanni Advokaadibüroo OÜ nõue S B (pankrotis) pankrotimenetluses summas 132 425.50 krooni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 125

lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Käesolevas asjas ei ole võimalik kindlaks määrata hüve, mida hageja on hagi rahuldamise korral õigustatud saama. Seega tuleb hageja haginõue lugeda mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda kummalegi 50 % ualtuses. Kohus selgitab, et lähtuvalt

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4