← Eesti

3-09-362/21

3-09-362 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-362 Haldusasi K. L´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada 07.01.2009 viivistasu otsus nr FA 26035; - tühistada 11.02.2009 väljastatud teade ja maksukorraldus viivistasu otsuse nr FA 26035 järgi 240 krooni tasumiseks; - tühistada Pärnu Linnavalitsuse Rahandusosakonna 02.02.2009 vaideotsus nr 3-5/96; - tuvastada 02.02.2009 otsuses nr 3-5/96 nõude „kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunnivahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minuti seier“ õigusvastasus. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. oktoober 2009 Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja K. L Vastustaja Pärnu Linnavalitsuse esindaja Kristi Matiisen Vastustaja OÜ E esindaja Helina Simberg RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 ja p 6: Rahuldada osaliselt K. L´i kaebus. Tühistada 07.01.2009 viivistasu otsus nr FA
  3. Tühistada Pärnu Linnavalitsuse Rahandusosakonna 02.02.2009 vaideotsus nr 3-5/
  4. Õigusvastasuse tuvastamisnõude osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  5. november
  6. 1 3-09-362 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 07.01.2009 viivistasu otsusega nr FA 26035 määrati mootorsõiduki BMW reg.nr 369 AXO parkimise eest parkimistasu maksmata viivistasu 240 krooni (tl 10). 02.02.2009 otsusega nr 3-5/96 lahendati kaebaja vaie 07.01.2009 vaideotsusele nr FA 26035 (tl 14-15). 11.02.2009 saatis Pärnu Linnavalitsuse Rahandusosakond K. L´ile teate, et talle on määratud 07.01.2009 koostatud viivistasu otsusega tasumiseks 240 krooni ning anti kaebajale 14 päeva jooksul aega otsusega määratud summa tasumiseks (tl 13). 16.02.2009 esitas K. L kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse Rahandusosakonna poolt kaebajale 11.02.2009 väljastatud teatele, maksukorraldusele viivistasu otsuse nr FA 26035 järgi 240 krooni tasumiseks ja Pärnu Linnavalitsuse Rahandusosakonna 02.02.2009 otsusele nr 3-5/96 ning tuvastada 02.02.2009 otsuses nr 3-5/96 nõude „kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunnivahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minuti seier“ õigusvastasus. (tl 5). 26.03.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuse kaebuses (tl 22-24). 07.04.2009 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 40). 27.04.2009 määrusega kaasati menetlusse OÜ E(tl 41-42). 14.05.2009 esitas OÜ Ee kaebusele (tl 44). MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja K. L´i selgituste kohaselt parkis ta 07.01.2009 kell 13.30 oma auto Pärnu tasulise parkimise alasse ning paigaldas autole parkimiskella fikseerides täistunni ja minutit 5 minutilise intervalliga. Auto juurde 13.50 tagasi tulles oli auto klaasipuhastite vahel viivistasu otsus, millel oli koostamise ajaks märgitud 13.
  7. Viivistasu otsuse vaidlustamiseks tuli kaebajal pöörduda Pärnu Linnavalitsuse poole. 11.02.2009 saadeti kaebajale Pärnu Linnavalitsuse rahandusosakonna poolt teade ja maksekorraldus viivistasu maksmiseks. Kaebaja hinnangul tuleb tühistada 11.02.2009 teade, sest viivistasu koostati jättes kaebaja suhtes kohaldamata tasuta parkimise ajalimiidi – otsus tehti 8 minuti peale parkimise alustamist. Linnavalitsusele esitatud vaides kirjeldas kaebaja parkimise asjaolusid, kuid 02.02.2009 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei saa vaides toodud põhjendused kella osutite asetsemise osas olla aluseks viivistasu koostamisel, sest selleks puudub igasugune õiguslik alus ning seetõttu tuleb tuvastada taolise arvamuse õigusvastasus. Kaebaja on seisukohal, et viivistasu otsuse määramine on rahaline karistus ning karistuse määramise aluseks saavad olla ainult seaduse vastavad sätted. Volikogu määrus nr 6 ei sätesta parkimiskellal osutite asetamise kohustuslikku korda. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et soovib kaebusega 07.01.2009 viivistasu otsuse nr 26035 tühistamist. Kaebaja selgituste kohaselt näitavad asjas kogutud dokumendid, et parkimiskella oli seier 30 minuti peal, parkimise alustamisel koostati 8 minuti pärast viivistasu otsus, kuigi tasuta parkimine on lubatud 30 minuti jooksul. Kohe peale viivistasu otsuse saamist, helistas kaebaja OÜ-le E, kust talle teatati, et kaebustega tegeleb linnavalitsus. Kaebaja esitaski kaebuse linnavalitsusele, kus seda menetleti. Kaebaja hinnangul esitas talle rahalise nõude Pärnu Linnavalitsus ja tal ei ole mingeid suhteid OÜ-ga E. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud toimingute osas on vastustaja linnavalitsus, sest ka OÜ Etegutses linnavalitsuse nimel. 2 3-09-362 Vastustaja Pärnu Linnavalitsus esitatud kaebust ei tunnista ning on seisukohal, et kaebaja eesmärgiks oli viivistasu määramise otsuse vaidlustamine. Vastustaja selgituste kohaselt on viivistasu otsus koostatud pädeva isiku poolt kehtivate õigusaktide alusel. Vastustaja hinnangul ei ole iseseisvalt vaidlustav rahandusosakonna poolt väljastatud teade ja maksekorraldus viivistasuotsuse tasumiseks, sest tegemist on viivistasu otsuse teatavakstegemisega. Kuupäev 11.02.2009 tähendab väljatrüki tegemise kuupäeva. Kuna kaebus tuleb esitada vaidlustatud otsuse tegija suhtes on vastustajaks OÜ E. Viivistasu näol ei ole tegemist rahalise karistuse määramisega ning seetõttu ei kuulu otsuse koostamisel kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted. Vaide lahendamisel analüüsiti kaebaja väiteid ja OÜ Epoolt esitatud fotosid ning leiti, et vaide rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et parkimiskellal tuleb aega arvestada teisiti kui mehaanilisel kellal. Kaebaja poolt osutite asetsemist ei saa tõlgendada, et parkimise aeg hakkas kulgema peale 13.
  8. Sarnaselt parkimispiletil aja märgistamisega, tuleb parkimisaega märkida paberil. Vastustaja OÜ Ee kohaselt täidab osaühing viivistasu otsuse koostamisel talle halduslepingust tulenevaid kohustusi ning lähtub linnavalitsuse poolt antud juhistest. Antud juhtumil on osaühing koostanud viivistasu otsuse antud juhiste kohaselt ning dokumenteeris juhtunu fotode näol. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
  9. Kaebus on esitatud 16.02.2009 vastustaja 07.01.2009 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 02.02.2009 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. OÜ E osaleb menetluses seoses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. OÜ E täidab haldusülesannet, mille raames koostatud otsuse kaebaja vaidlustas, seetõttu on OÜ E käesolevas asjas vastustajaks viivistasu otsuse tühistamise nõude osas. Kaebajale on 07.01.2009 koostatud viivistasu otsus põhjusel, et kaebaja oli tasulisel parkimisalal jätnud maksmata parkimistasu (tl 10). Asjas esitatud tõendite kohaselt määrati kaebajale tasumiseks viivistasu summas 240 krooni ( tl 13). Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-24-07 on märgitud, et viivistasu näol ei ole formaalselt ega ka materiaalselt tegemist karistusega. Seetõttu ei kuulu siin kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted. Seega ei ole viivistasu määramisel tegemist karistusega ning kaebaja viited viivistasu otsusele kui rahalisele karistusele on alusetud. 1 Liiklusseaduse § 50 lg 1 alusel võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Kohalike maksude seaduse § 5 p 10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks. Seega saab tasulise parkimise alas parkimise teokoosseisu tuvastamine kaasa tuua maksuõigusliku tagajärje. 1 Liiklusseaduse § 50 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti 3 3-09-362 möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määrusega nr 6 on lahendatud parkimise korraldamine Pärnu linna avalikul tasulise parkimisalal ja kehtestatud kohalik maks – parkimistasu. Viidatud määruse § 6 lg 2 alusel tekib Pärnus avalikul tasulise parkimisalal parkimistasu maksmise kohustus 30 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määruse nr 6 § 11 lg 2 kohaselt on viivistasu määr on 480 krooni ööpäevas: 1) parkimistasu maksmata jätmisel; 2) tasutud parkimisaja ületamisel enam kui üks tund; 3) tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohasel täitmata jätmisel; 4) tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohasel paigaldamisel. Käsitletud määruse § 11 lg 3 kohaselt on viivistasu määr 240 krooni ööpäevas: 1) tasutud parkimisaja ületamisel kuni üks tund, 2) kui kirjalikult või parkimiskellaga märgitud parkimise algusajast on möödunud kuni üks tund. 1 1 Liiklusseaduse § 50 lg 4 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja poolt oli sõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskell. Vaidlus on asjas selle üle, milline parkimise algusaeg oli parkimiskellal märgitud. 1 Tulenevalt liiklusseaduse § 50 lg 4, Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määruse nr 6 § 6 lg 2 tuleb parkimistasu maksmise kohustuse ja viivistasu määramiseks tuvastada parkimise algusaeg. Seega peab olema võimalik tuvastada/mõõta kui palju aega on möödunud parkimise alustamisest kuni viivistasu otsuse koostamiseni. Parkimiskellal asetses tunniseier ühe peal ja minutiseier 30 minuti peal (tl 8). Üldteadaolevalt on sündmuste kestuse ja nendevaheliste ajavahemike mõõtmiseks kasutusele võetud ajaühikud. Igasugune aja mõõtmine põhineb mingi regulaarselt korduva nähtuse tsüklite loendamisel ja selle murdosade täpsel mõõtmisel. Aja mõõtmise vahendid on kellad. Kellade kasutusele võtmisel hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Seega peab ka parkimiskellal olema võimalik kindlaks erinevaid ajaühikud kellaja tuvastamiseks. Aeg, mida näitavad kellad, kulgeb ühtlase kiirusega. Kuna ööpäeva jagatakse tundideks ja minutiteks regulaarselt korduva loendamise põhimõttel, siis selleks, et tuvastada õige kellaega peab vastavalt aja kulgemisele liikuma nii minuti- kui ka tunniseier arvestusega, et üks minut on 1/60 tunnist. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on vastustaja seisukoht parkimiskellal aja arvamise kohta kooskõlas kellaja arvamise regulaarselt korduva loendamise põhimõttega.. Parkimispileti ja parkimiskella kasutamisest parkimise algusaja märkimiseks ei tulene, et aja kulgemise arvestamiseks tuleb neid ühtviisi kasutada. Arvesse tuleb võtta nende erinevat rolli/kasutamise iseärasust ajakulgemise arvestamisel (kellal märgitakse aega seieritega, parkimispiletil vastavate numbrite augustamisega). Tulenevalt eelpool käsitletud sätetest on täpse parkimiseaja tuvastamine aluseks nii parkimistasu maksmise kohustuse kindlaks tegemisel kui ka viivistasu määramisel ning viivistasu määra õigele tuvastamisele. Selleks, et tuvastada parkimistasu maksmise kohustus ja määrata viivistasu õiges suuruses (kas viivistasu määr on 480 krooni või 240 krooni ööpäevas) pidi kontrolör parkimisaja ületamise ajavahemiku kindlaks tegemiseks tuvastama parkimiseaja alguse. 4 3-09-362 Käesoleva juhul on parkimiskellal määratud tund ja minutid, kuid kellal olevate seierite paiknemine ei võimalda kindlaks teha kellaaega, sest seierite paigutamisel kellale ei ole arvesse võetud tundide ja minutite omavahelise liikumise seost. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tuvastav parkimise algusaeg. Juhul, kui parkimiskellal märgitud kellaaeg ei ole üheselt arusaadav, tuleb asuda seisukohale, et parkimise algusajast ei ole teada antud. Asjas kogutud tõendite kohaselt on viivistasu määramisel lähtutud asjaolust, et parkimise algusaeg on kindlaks tehtud. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei saanud antud juhul parkimise algusaega tuvastada ning seetõttu kuulub viivistasu otsus tühistamisele. Vaideotsuses on linnavalitsus seisukohal, et parkimisaeg ei olnud selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud (tl 14). Antud seisukohaga on kohtu hinnangul vastuolus järeldus, et „… kontrolör jõudis parkimistasu maksmise kontrollimisel põhjendatud järeldusele, et sõiduki juht oli parkimistasu maksmise kontrollimise ajal kohustatud maksma parkimistasu….kuna viivistasu otsuse koostamisel ajal parkimise algusaega ei olnud võimalik üheselt tuvastada, oli viivistasu määramine põhjendatud“. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks millisel põhjusel leiti, et vaatamata parkimise algusaja üheselt tuvastamata jätmisele, oli kontrolöri poolt õigesti tuvastatud parkimistasu maksmise kohustus ja õigesti määratud viivistasu määr. Lähtudes eeltoodust ei hinnanud/tuvastanud vaideotsuse koostaja asjas lahendamiseks olulisi asjaolusid, mis võis kaasa tuua asjas ebaõige lahendi. Kuna vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus, kuulub vaideotsus tühistamisele. Pärnu Linnavalitsuse selgituste kohaselt on 11.02.2009 saadetud kaebajale 07.01.2009 viivistasu otsuse nr FA 26035 kolmas eksemplar (tl 53). Vastustaja selgitust kinnitab nii teade kui ka teatele lisatud maksekorralduse sisu (tl 13). Tulenevalt eeltoodust on viivistasunõude tühistamisega hõlmatud ka 11.02.2009 saadetud viivistasu koopia tühistamise nõue. Seega 07.01.2009 viivistasu otsuse nr FA 26035 tühistamisel puudub Pärnu Linnavalitsusel õiguslik alus nõuda kaebajalt viivistasu otsuse vabatahtlikku täitmist või saata viivistasu sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Menetlusosalised taotlusi kohtukulude hüvitamiseks ei esitanud. Seega jääavad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Annika Vendik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.