← Eesti

2-06-34961/48

Obsah (6)§ 661§ 430§ 432§ 659§ 630§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsembril 2009 a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-34961 Tsiviilasi, hageja nõue V P hagi V M vastu koduse

§ 661lg 4 pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

  1. Lõpetada menetlus V P hagis V M vastu võla nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
  2. Saata kohtumääruse ärakirjad menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 630 lõikega 2, § 659 ning vastavalt poolte kokkuleppele käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. I Asjaolud ja menetluse käik
  3. Viru Maakohtu menetluses on V P hagi V M vastu koduse testamendi täies ulatuses kehtetuks tunnistamiseks nõudes. Kohus on teinud pooltele korduvalt kompromissettepanekuid. Kohus korraldas 08.12.2009 aastal kohtuistungi (lepitusmenetluse). Nimetatud kohtuistungil arutas kohus menetlusosalistega õigusliku olukorda ning tegi ettepaneku sõlmida kompromiss, pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi ja palusid menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus kandis kompromissi tingimused kohtuistungi protokolli. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest. Pooled paluvad menetlus lõpetada käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitas menetluse 1 lõpetamise tagajärgi. II Kohtumääruse põhjendused
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432järgi.

Vastavalt

§ 659

ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 630

lg 2 järgi apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled keeldusid edasikaebamise õigusest. III Menetluskulud 3.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt poolte kokkuleppele kannavad pooled oma menetluskulud ise. Seega kannab kostja V.M oma menetluskulud ise ja hageja V.P ise oma menetluskulud. Hagejal V P tuleb Viru Maakohtu kohtunikuabi 10.detsembri 2009 a määruse alusel tasuda hiljemalt 28.02.2010 aastaks riigituludesse täiendavalt 3 750 krooni riigilõivu (50% - 7 500 kroonist ettenähtud riigilõivust), lisaks varasemale juba tasutud 1 000 kroonile (I kd t 23, 38). 4. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466. Fred Fisker Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.