Edasikaebamise kord Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne
) § 550 lg 1 p 1 järgi alaealisele isikule eestkostja määramine lahendatakse hagita menetluses. Vastavalt
lg-le 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse avalduse alusel.
lg 3 kohaselt eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukohajärgne kohus. Seega on Narva linn R R suhtes eestkosteasutus, kes on õigustatud esitama eestkostja määramise avalduse Viru Maakohtusse. PKS § 92 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt seatakse eestkoste lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, samuti sellise lapse kasvatamiseks, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PKS § 92 lg 3 järgi võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Tõendamist on leidnud, et alaealisele lapsele eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealine laps R R jäi ilma vanemliku hoolitsuseta. Lapse ema N S on vanema õigused ära võetud ning lapse isa R R ei hoolitse lapse eest ega tegele tema kasvatamisega. Seega antud juhul esinevad PKS § 92 lg-tes 1 ja 3 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks R R üle. Lähtuvalt PKS §-st 95 teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Eestkostja valikul arvestab kohus isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi ning arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kohtuistungil teatas R R, et temal on hea vanaemaga elada ja soovib, et vanaema oleks tema eestkostjaks. Tsiviilasja toimiku materjalides on 06.07.2009.a. V S avaldus, milles tema avaldas oma nõusoleku enda eestkostjaks määramisega. Seega PKS § 95 lg-s 2 sätestatud eeldus on täidetud. Oma soovi olla eestkostjaks kinnitas V S suuliselt ka kohtuistungil. R R esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis, et vanaema sobib eestkostjaks. V S määramisega eestkostjaks oli nõus ka lapse isa R R. Asjaolusid, mis PKS § 96 mõttes välistaksid V S määramise alaealise lapse eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Kuna avaldaja ei esitanud teist eestkostjat, leidis kohus, et avaldus menetluse peatamisest tuleb jätta rahuldamata. Kohus, hinnanud kõik esitatud tõendid kogumis, leiab, et V S on sobivaks isikuks R R eestkostjaks 3 määramiseks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Narva linna avalduse ja määrab V S alaealise R R eestkostjaks, pannes talle ülesandeks hoolitseda igakülgselt lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. PKS § 98 lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas PkS § 104 lg 5 eestkoste lõpeb eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1,
Fred Fisker Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.