2-09-55860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsembril 2009.a Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-55860 Tsiviilasi Sillam

§ 478lg 4).

1. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. I Asjaolud ja menetluse käik
3. Sillamäe Linn esitas Viru Maakohtule 26.10.2009.a. avalduse lapse vanemalt S T äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avalduse kohaselt elas alaealine A S koos ema S T ja vanaemaga Z T (isikukood: xxx). Ema suhtumine lapse kasvatamisse ja tervisesse on ebaadekvaatne. Lapsel on probleemid tervisega, kuid ema keeldub arstiabist. Ema ei ole hoolitsenud lapse tervise, elu ja arengu eest. Ema ja vanaema ei suuda last kasvatada ega tema eest hoolitseda ning osutada lapsele vajalikku eriabi ja hooldust. Korter, kus elab laps on antisanitaarses seisukorras, puuduvad toiduvalmistamise võimalused. Lapsel ei ole normaalseks eluks elementaarseid tingimusi, tal puudub võimalus end pesta, ei ole õppimis- ja arenguvõimalusi. Alaealise lapse isa V S (isikukood: xxx) ei osale lapse kasvatamises, elab lapsest eraldi ja tal puudub lapse vastu igasugune huvi. Seega leiab avaldaja, et antud juhul on põhjendatud lapse A S äravõtmine vanemalt S T, kuna lapse elu korraldus ema juurse on lapsele ohtlik. Lapsele on vajalik igapäevane turvaline keskkond, seepärast palub avaldaja, et lapse viibimiskohaks oleks Sillamäe Laste Hoolekande Asutus Lootus. Avalduses palus avaldaja rakendada ka esialgset õiguskaitset ja määrata lapse viibimiskohaks Sillamäe Hoolekande Asutus Lootus kuni kohtulahendi jõustumiseni. 28.10.2009 tegi Viru Maakohus kohtumääruse, millega võeti ära esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks laps A S vanemalt S T kuni antud asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. II Kohtuistung
4. Lapse ema S T kohtuistugile ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämise põhjustest. Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõuete juurde ning kinnitas, et olukord ei ole muutunud ja lapsel on parem jääda Sillamäe Hoolekande Asutusse. Sillamäe Hoolekande Asutuse sotsiaaltöötaja Tatjana Petrova ütles, kui ema käis poisi toas lapsel külas, siis jäi alati ebameeldiv lõhn. Avaldaja esindaja sõnul on lapse ema käitumine kõigi ümbritsevate suhtes agressiivne. Kohtuistungil kuulati ära ka laps. Laps selgitas, et tunneb ennast hästi, lastekodus antakse hästi süüa ja seal mängib ja suhtleb teiste lastega, kuid ta tahaks elada koos oma emaga oma kodus. Ema ei tööta ja laps selgitas, et ta ei mäleta, millal ema viimati tööl käis. Avaldaja esitas täiendavaid tõendeid ning palus lisada need toimikusse. Poisil on tõsised probleemid tervisega ja ta vajab pidevat hoolitsust, kuid ema ja vanaema keeldusid last perearstile ravimiseks andmast. Kohtuistungil selgitas kohus, et on vaja ka puudutatud isikut S T isiklikult ära kuulata. 18.11.2009 a. kohustas kohus puudutatud isikut S T ilmuma kohtusse hiljemalt 25.11.2009.a. S. T aga keeldus kohtudokumente vastu võtmast, kohtusse ei ilmunud ega midagi kohtule ka ei teatanud. 2 III Kohtu seisukoht
5. Perekonnaseaduse § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada - võtta laps ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg 1 kohaselt võib lapse sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 2) perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 3) lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. Menetluse käigus tuvastas kohus, et korter, kus elas laps ema ja vanaemaga, ei sobi lapse elukohaks ja seal puuduvad lapsele elementaarsed vajalikud esemed. Korter oli must ja räpane. Korteri seisukorra tõendamiseks olid kohtule esitatud kodukülastuse akt (tl 5), visuaalsed materjalid (fotod korterist: tl 5-12) ja Laste Hoolekande Asutuse akt (tl 22). Kohtule on esitatud ka S T naabrite avaldus (tl 13), milles nad paluvad Sillamäe Sotsiaalhoolekande osakonda pöörata tähelepanu elanikele, kes elavad aadressil xxx. Naabrid selgitasid, et S. T korteris puudub elekter, mistõttu ei saa ema valmistada ka toitu. Lapsel on probleemid tervisega ning perel on väga raske materiaalne olukord. Naabrite sõnul, ei ole S. T koos oma ema ja lapsega esimest korda sellises olukorras. Sillamäe Astangu kooli direktori iseloomustuse (tl 15) järgi ei ole A S koolis sõpru, tihti mängib üksinda, ta on rahulik, taktitundeline, seltsimatu, õrn. Kooli direktor kinnitas, et kooli psühholoog ja sotsiaalpedagoog on probleemist informeeritud ja emaga on läbi viidud vestlused. Teades olukorrast A. S peres võttis kool kasutusele järgmised meetmed (tl 16): tagas tasuta toidu koolis, tagas lapsele võimaluse koolis ennast pesta, õpetajad kogusid humanitaarabi korras riided. S. T on võlad kommunaalteenuste eest (tl 17-19). Ta ei tööta ning pere kolm liiget elavad vanaema Z T pensioni eest (tl 24). S. T saab lastetoetust 300 krooni (tl 23) kuus. Perearsti teatisest (tl 20) on näha, et lapsel on probleemid tervisega, kuid ema keeldub lapse ravimisest, mis ohustab lapse arengut ja elu. Ida-Viru Keskhaigla teatises (tl 21) on öeldud, et laps on mitu korda toodud kiirabiga haiglasse, kuid ema on alati lapse haiglast enne ravi lõppu ära viinud. Kohtumaterjalidele on lisatud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi tõend, milles on öeldud, et lapsel on probleeme tervisega, nimelt on tal kõhukinnisus ja enkoprees ning laps vajab pikemat ravi ja hooldust. Ema suhtumine lapsesse ei muutunud selle aja jooksul, millal laps viibis lastekodus, mida tõendab lastekodu kasvataja seletuskiri (tl 57).

§ 558

lg 1 alusel kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses vanemaid ära. Kohus saatis S. T kutse istungile, mille S. T sai isiklikult kätte 06.11.2009.a. Kohtuistungile S. T ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämisest. 17.11.2009.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele, et kohus peab S. T kui lapse ema isiklikult ära kuulama. Pärast esimest kohtuistungit saatis kohus S. T uue kutse kohtusse ilmumiseks. S. T keeldus kutse vastuvõtmisest (tl 63).

§ 558

lg 3 järgi ei pea kohus vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Antud juhul 3 kohus leiab, et kui lapse vanem keeldub ilma mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumast, siis ei ole lapse vanemal vastuväiteid lapse äravõtmise suhtes ega huvi oma lapse kasvatamise vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lapse äravõtmine vanemalt on õigustatud ja põhjendatud Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 1 alusel ning toimub lapse huvides ja lapse kaitseks. Kohus selgitab, et PkS § 53 lg 4 järgi võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. IV Menetluskulude jaotus 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Antud juhul leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Fred Fisker Kohtunik 4