2-09-609/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-609 Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27.oktoober 2009 Jõhvi kohtumaja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J.G.´i hagiavaldus B.A. R.W. vastu vara lahusvaraks tunnistamise kohta Menetlusosalised Hageja: J.G. (IK xxx) Kostja : B.A. R.W. (sünd.xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Tunnistada kinnistu, reg.osa xxx, asuk. Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa xxx, J.G.i abielu lahusvaraks.
3. Menetluskulud jätta hageja kanda Edasikaebamise kord. Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud J.G. esitas 07.01.2009 Viru Maakohtule hagiavalduse B.A. W. vastu vara lahusvaraks tunnistamise nõudes. Varaks on korter - kinnistu registriosa nr. xxx, asukohaga Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa xxx, korter nr.xxx. Korteri sai hageja kingiks oma isalt 19.12.
4. aastal, kuid korteri juurde maa erastamine toimus hageja ja kostja abielu ajal 25.10.
5. Ka praegu on hageja ja kostja abielus. Abielu on registreeritud 10.jaanuaril 2001 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Pooled koos ei ela: hageja elab Eestis, kostja elab Uus-Meremaal. Kuna hagiavalduses esinesid puudused, tegi kohus puuduste kõrvaldamiseks 21.jaanuaril 2009 kohtumääruse. Hageja kõrvaldas puudused ja kohus võttis 14.aprilli 2009a kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Kohus küsis kostjalt vastust hagile. Kostja vastus Kostja vastas hagile 16.ja 17.juulil
6. Kostja vastus ei sisalda vastuväiteid selle kohta, et hageja vara – korteriomand Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas xxx korter xxx on tema lahusvara. (tl 29 ja 30, tõlked tl 31,32) Kostja kirjutab oma vastuses hagile, et on huvitatud ainult abielu lahutamisest hagejaga. Ta ütleb, et tal ei ole J.G.ile maksta mingeid rahasid. Tal ei ole ei aega ega raha tulla Eestisse ning osaleda kohtuistungil. Ta ei tea midagi isa kingitusest hagejale. Soovib asja menetluse lõpetamist. Pole kunagi Eestis elanud ja ei soovi ka kunagi siia elama tulla. Muuhulgas ütleb kostja, et tema sünniaeg on hagejal märgitud valesti. Enda õiget sünniaega kostja kohtule ei teata. Hageja taotlus Hageja taotleb kohtult 10.augustil 2009 kohtusse saabunud kirjas otsuse tegemist tagaselja. Kohtu päring ning teade pooltele Kohus saadab 24.augustil 2009 hagejale päringu, kus palub teatada, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja sai kohtu kirja kätte oma ema T. G. poolt temale edasi antuna. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus saadab 14.oktoobril 2009 pooltele teated kohtuasja edasisest menetlemisest kirjalikus menetluses ning annab neile võimaluse esitada avaldusi ning lisada dokumente kuni 20.oktoobrini.Kohus teatab kohtuotsuse kuulutamise aja - 27.oktoober
7. Hageja sai kohtu kirja kätte oma ema T. G. poolt temale edasi antuna. Hageja kohtule ei vastanud. Kostjale saadetud teade e-mailiga, kostja ei ole vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, mitte aga tagaseljaotsusega nagu seda on taotlenud hageja. Tuginedes TsMS § 407 lg. 1 võib kohus teha tagaseljaotsuse ainult juhul, kui kostja jätab hagile vastamata või tuginedes TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. Kirjalikus menetluses saab kohus, tuginedes TsMS § 403, lahendada kohtuasja siis, kui pooled on andnud selleks oma nõusoleku. Tuginedes TsMS § 404 lg.1 saab kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ka omal algatusel, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul põhjusel. Sellisel juhul tuginedes TsMS § 404 lg.2 määrab kohus pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja ning kohtuotsuse avalikult teatamise aja. Kohtule hageja poolt antud andmetele tuginedes ei ületa hagi hind 50 000 krooni (tl 21). Kohus on järginud ka TsMS § 404 lg.2 tulenevaid nõudeid (tl 40,42). Seega lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Kohtutoimikus on hageja ja kostja abielutunnistuse ärakiri (tl 8), mis tõendab, et hageja ja kostja olid kinnistu registriosa nr. 2158107 moodustamise ajal 25.10.2005 (tl 6)omavahel abielus. Kohtutoimikus asuva kinkelepingu ärakirjaga G. G. J.G.ile on tõendatud, et kinkelepingu subjektid olid hageja J.G. kui kingi saaja ning kinkijaks oli G. G.. Kinkeleping sõlmiti 19.12.1997a., kinkeobjektiks oli neljatoaline korter asukohaga Kohtla-Järve linn Outokumpu tänav 7 korter number
8. Nimetatud kinkeobjekt kinnistati J.G.i nimele 25.10.2005 kinnistamisavalduse alusel (tl. 6- väljatrükk kinnisturegistriosast). Hagiavalduse kohaselt on korter kingitud hagejale tema isa G. G.´i poolt. Vastuses hagile teatab kostja, et ta ei ole kunagi Eestis elanud, ta soovib, et kohus lõpetaks menetluse selles asjas, ta ei tea midagi isa kingitusest hagejale. Ta soovib ainult lahutust hagejast, et oma eluga edasi minna.(kostja kirjade tõlked tl 31,32 ) Kohus järeldab siinkohal, et kui kostja ei tea varast, mis asub Eestis Kohtla-Järve linnas Outokumpu 7-73 midagi, ei ole ta selle soetamiseks ka vahendeid andnud ning ei saa sellele varale kohtutoimikus leiduvatele tõenditele tuginedes ka omandiõigust nõuda. Kostja ise on tunnistanud, et abielusuhted olid vara kinnistamise ajaks hageja nimele, so.
9. aastaks lõppenud: ta ütleb, et sõitis ära Eestist 2 päeva pärast abielu sõlmimist, so. jaanuaris 2001 ja ei ole pärast enam Eestis käinud.(tl.8-abielutunnistus,tl 31-kostja vastus) Seega ei saa J.G.i kinnistamisavalduse alusel tema nimele registreeritud korterit – kinnistu registriosa nr.2158107 pidada poolte ühisvaraks Perekonnaseaduse § 14 mõistes. Tuginedes Perekonnaseaduse § 15 lg.1 tunnistab kohus vara – kinnistu registriosa xxx asukohaga Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas xxx krt.xxx J.G.i abielu lahusvaraks. Menetluskulud Kohus leiab, et tuginedes TsMS § 162 lg .4 võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kostja on oma kirjas kohtule teatanud, et ta ei teadnudki varast ja kohtul ei ole põhjust selles kahelda, ei saa kohus rakendada TsMS §162 lg.1, mis sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kostja on kandnud menetluskulusid, siis tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 võib ta nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Marge Tamme Kohtunik