KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtunik Maili Tartu 04. detsember 2009.a., Pärnu 2-09-30961 Tsiviilasja number Tsiviilasi OÜ Ingridi Lill h

§ 340

¹ lg 1 ja 2, § 661 lg 2 Keelduda menetlusse võtmast OÜ Ingridi Lill hagi OÜ Rostren vastu 258077.- krooni nõudmiseks ja tagastada see esitajale. Hagiavalduses puuduste kõrvaldamisel on OÜ Ingridi Lill õigus pöörduda uuesti kohtusse. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja OÜ Ingridi Lill enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus 27. 10. 2009.a. määrusega jättis esitatud avalduse käiguta ning andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas, et nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. Hagiavalduses on järgmised puudused. Hagiavalduses esitatud nõue peab olema selge (

§ 363

lg 1 p 1) ja hagiavalduses tuleb märkida hagi aluseks olevad asjaolud, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (

§ 363lg 1 p 2, 3).

Kui kostja on mingit summat tunnistanud, siis tuleb märkida, missuguses summas on kostja võlga tunnistanud (samuti viide dokumendile). Senini märkimata summa, mida kostja on tunnistanud ja viide dokumendile. Hagiavalduses 08.02.2009.a. vastuskirja kohta märgitu ei ole õige. Seega võlatunnistuse osas on asi siiani ebaselge. 01.11.2007.a. müügileping hõlmab kaupade müümist. Hagiavalduses tuli hagejal märkida täpselt mis on nõude summa sisuks. Müüdud kaupade kogusumma on välja toomata. Samuti nn reklaamiarvete kogusumma, kommunaalteenuste kogusumma, renditasu kogusumma välja toomata ja viide tõendile, mis seda kinnitab. Hagiavalduses märkimata asjaolud (reklaamiarve jne), millel viimatinimetatud nõuded põhinevad. Hagiavaldusele lisatud arvete loetelu on allkirjastamata, mistõttu seda ei saa käsitleda menetlusdokumendina. Hagiavalduses piirdutakse ainult sellega, et märgitakse „võlgnevus on tekkinud täitmata jäänud lepingulisest kohustusest. Koostöö kestel on hageja vastavalt tarnitud kaubale ja osutatud teenustele perioodil mai 2008 kuni veebruar 2009 esitanud arveid 129039.- krooni ulatuses.“ Seega hagiavalduses endiselt märkimata eelpool märgitud ulatuses hagi aluseks olevad asjaolud, viitamata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (

§ 363lg 1 p 2, 3).

Hageja on puuduste kõrvaldamise määruse

1. oktoobril 2009.a kätte saanud. Tänaseks on kohtu poolt määratud tähtaeg möödunud, kuid avaldaja puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Eeltoodu alusel kohus keeldub avaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. Menetlusse võtmisest keeldumist ei takista asjaolu, et osa kohtu poolt esitatud nõudeid hageja on täitnud. Puudused tuli kõrvaldada täies mahus. 2
2. Menetluskulude jaotus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maili Tartu Kohtunik 3