← Eesti

3-07-1268/43

Obsah (4)§ 53§ 54§ 7§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2009 Tallinn Haldusasja number 3-07-1

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 24.05.1996 otsustega nr 9628-9631 tunnistati R-A. G. omandireformi õigustatud subjektiks Harku vallas asuvate maaüksuste „Surnumäesaun 24“ (end kinnistu nr 1769), „Suvituskoht Arko“ (end kinnistu nr 2813), „Järve 16“ (end kinnistu nr 200) ja „Käenu“ (end kinnistu nr 1761) õigusvastaselt võõrandatud maa osas. Keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p-ga 1.1 jäeti riigi omandisse riigi maareservina Harku vallas asuv Viinapuu maaüksus, pindalaga 6,66 ha maareformi seaduse (MaaRS) § 29 ja § 31 lg 1 p 8 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ p 5 alap-st
  2. Maa-amet esitas Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (riigi omandisse jäetud Viinapuu, Mailase ja Merikanni katastriüksuste kandmiseks kinnistusraamatusse), mille alusel avati 14.12.2005 kinnistusraamatu registriosad vastavalt nr 10452102, 10452202 ja
  3. L. White’i taotluse alusel tunnistas ÕVVTK Harju maakonnakomisjon 29.05.2007 otsusega omandireformi objektiks ka endised kinnistud nr 1806, 2646 ja 2297, kuna selgus, et need olid enne õigusvastast võõrandamist liidetud kinnistuga nr
  4. 19.06.2007 esitas L. White esindaja Harku Vallavalitsusele avalduse, milles teatas, et soovib muuhulgas ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusega nr 12357 omandireformi objektiks tunnistatud varade – kogu endise kinnistu nr 200 maa – tagastamist. 27.06.2007 esitas L. White Harku Vallavalitsusele avalduse endise kinnistu nr 200 maa tagastamise otsustamise menetluse uuendamiseks seoses uute asjaolude (ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsus nr 12357) ilmnemisega, märkides, et Harku Vallavalitsuse
  5. a korraldus, millega otsustati kinnistu nr 200 maa kompenseerida, on tühine. L. White’i esindaja palus 20.06.2007 kirjas Keskkonnaministeeriumil ja Maa-ametil uuendada Harku vallas asuvate riigi omandisse jäetud maaüksuste Jaani 1, Jaani 2, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Viinapuu, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 jagamise menetluse seoses ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusega ja asjaoluga, et õigustatud subjekti ei olnud maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasatud. Maa-ameti 12.09.2007 kirjaga keelduti haldusmenetluse uuendamisest. Põhjendused: 1) asjaolu, et ÕVVTK Harju maakonnakomisjon muutis 29.05.2007 otsusega varasemat otsust, ei anna alust maa riigi omandisse jätmise haldusmenetluse uuendamiseks ja otsuste tühistamiseks; 2) L. White’i ema soovis maade kompenseerimist ega ole oma soovi õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaja jooksul muutnud. Nõudeõiguse pärinud isikul ei saa olla suuremaid õigusi kui pärandajal; 3) menetluse uuendamine võib tulla kõne alla vaid juhul, kui L. White’i kaebused haldusasjades nr 3-06-1200, 3-06-2494 ja 3-07-1268 rahuldatakse.
  6. L. White’i kaebuses taotleti keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p 1.1 tühistamist ning Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti kohustamist uuendama Harku vallas asuvate riigi omandisse jäetud maaüksuste Jaani 1, Jaani 2, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Viinapuu, Mailase ja 2

(6)3-07-1268 Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 jagamise menetlus. Põhjendused: 1) Viinapuu maaüksus asub „Kramanni“ maaüksuste (end kinnistud nr 1806 ja 2646) ja maaüksuse „Maatükid 13, 14, 33, 34, 35“ (end kinnistu nr 2297) piires. Need maaüksused on komisjoni 29.05.2007 otsusega nr 12357 tunnistatud omandireformi objektiks; 2) kaevatava käskkirjaga jäeti maa riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina. Maaresevina ei ole võimalik jätta riigi omandisse maad, mille tagastamiseks on esitatud taotlus, kuni maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamiseni. Seetõttu tuleb Viinapuu maaüksuse riigi omandisse jätmise haldusakt tühistada. Kuna maad soovitakse riigi omandisse jätta riigi maareservina, tuleb vastavas menetluses eelnevalt lahendada õigustatud subjektile maa tagastamise ja kompenseerimise küsimus, mis on siiani tegemata. Kaebaja taotleb maa tagastamist, mitte kompenseerimist; 3) kuna õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimise menetlus on (end kinnistute nr 200, 1761 ja 2813 osas) lõpule viimata ning osaliselt on see ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusest tulenevalt üldse läbi viimata, peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet uuendama maa riigi omandisse jätmise haldusmenetluse. Samuti peab samal põhjusel uuendama riigi omandisse jäetud kinnistute jagamise haldusmenetluse. Uuendatud haldusmenetlus tuleb läbi viia, kaasates sellesse omandireformi õigustatud subjekti ja arvestades uusi ilmnenud asjaolusid. Haldusmenetluse uuendamisest keeldumine rikub kaebaja õigusi, kuna ta taotleb jätkuvalt endiste kinnistute maa tagastamist. Asjaolu, et endiste kinnistute maa on jäetud riigi omandisse, takistab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist.
  1. Vastustajad palusid jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) isiku taotluse alusel kompenseeriti maad Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldustega nr 349-
  2. Osas, milles omandireform on veel lõpuni viimata (komisjoni 29.05.2007 otsus), tuleb maad kaebajale samuti kompenseerida. Nõudeõiguse pärinud isikul ehk kaebajal ei saa olla suuremaid õigusi kui pärandajal; 2) kompenseeritud maa puhul on tegemist MaaRS § 31 lg-s 2 nimetatud maaga, mille osas on riigil eelisõigus otsustada, kas see jätta riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel. MaaRS § 6 lg 2, § 20 lg 1, § 22, § 29 ja § 31 lg 1 koosmõjust tulenevalt on maa riigi omandisse jätmine MaaRS § 31 lg 1 alusel teiste maa omandamise vormide ees prioriteetne; 3) maa tagastamise taotlus puudus nii maa riigi omandisse jätmise taotluse esitamise kui ka otsustamise ajal. Keskkonnaministri käskkirjaga jäeti maa riigi maareservina riigi omandisse MaaRS § 29 ja 31 lg 1 p 8 alusel. Käskkiri on motiveeritud ja arusaadav; 4) kaebaja ei ole vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmise menetluses menetlusosaliseks. Et kaebaja ei ole mitte maa tagastamise õigustatud subjekt, vaid maa kompenseerimise õigustatud subjekt, ei saa vaidlustatud käskkiri rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi (

§ 7

lg 1); 5) ei esine ühtegi alust haldusmenetluse uuendamiseks HMS § 44 lg 1 kohaselt. 4. Tallinna Halduskohtu 14.04.2008 otsusega rahuldati L. White’i kaebus osaliselt, tühistati keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja p 1.1 ning Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumile tehti ettekirjutus maa riigi omandisse jätmise menetluse uuendamiseks Viinapuu maaüksuse osas, kaasates menetlusse L. White’i. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused kaebuse rahuldamata jätmise osas: 1) Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi kohustamise nõue maaüksuste Jaani 1, Jaani 2, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 jagamise menetluse uuendamiseks jääb rahuldamata. Kaebaja palus eelnimetatud kinnistute osas haldusmenetluse uuendada, kuna nende tagastamise või kompenseerimise menetlus on lõpule viimata ja kaebaja soovib nende tagastamist. Kaebaja väide ei vasta tõele. Kaebuse kohaselt paiknevad maaüksused Jaani 1 ja 2 ning Argo 1, 2 ja 3 kaebaja vanaisale 3

(6)3-07-1268 kuulunud endiste kinnistute Käenu nr 1761 ja Arko nr 2813 maadel. Mailase ja Merikanni asuvad õigusvastaselt võõrandatud Järve 16 kinnistu nr 200 piires; 2) kaebaja taotles haldusasjas nr 3-06-1200 Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korralduste nr 351, 352 ja 349, millega tema emale määrati kompensatsioon Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha eest, tühistamist. Tallinna Halduskohtu 20.04.2007 määrusega, mis jõustus Riigikohtu 17.08.2007 määrusega, lõpetati asja menetlus põhjendusel, et kaebaja oli viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua. Seega on maareform Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha osas lõppenud maa kompenseerimisega ning kaebajal ei saa enam olla nõudeõigust nimetatud maa tagastamiseks. ORAS § 17 lg 5, mis kuulub maareformi läbiviimisel kohaldamisele tulenevalt MaaRS §-st 4, sätestab, et omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule. Seega ei ole kaebajal õigust, mida ta uuendatud haldusmenetluses kaitsta saaks, mistõttu puudub põhjus ka haldusmenetluse uuendamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Linda White apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus kaebuse rahuldamata jätmise osas ja rahuldada uue otsusega kaebus täies ulatuses. Omandireformi teostamisel on kujunenud halduspraktika, mille kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud maad tagastatud ka isikutele, kellele tagasitaotletava maa eest on juba määratud (isegi välja makstud) kompensatsioon. Sel juhul tunnistab kohalik omavalitsus kompenseerimise haldusakti kehtetuks ja alustab maa tagastamise menetlust ning õigustatud subjektil tuleb saadud kompensatsioon riigile tagasi maksta (kui see on välja makstud) või ei maksta seda talle välja (kui seda pole veel välja makstud). Maa tagastamine on võimalik eeldusel, et sellega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Vastava halduspraktika olemasolu on kaebaja esindajale kinnitanud pädevad ametiisikud Tallinna Linnavalitsusest, Harku Vallavalitsusest ja õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsioone välja maksvast Rahandusministeeriumist. Väljakujunenud halduspraktikat tuleb kohaldada võrdselt kõigi samasuguses olukorras olevate ja seda soovivate isikute suhtes. Antud juhul on õigustatud subjekt esitanud ettenähtud korras ja tähtajal soovi maa tagastamiseks ning osaliselt on see kolmandate isikute õigusi rikkumata võimalik. Ka asjaolu, et tagasi taotletav maa on osaliselt jäetud riigi omandisse riigi maareservina, ei välista MaaRS § 6 lg 2 p 4 kohaselt maa tagastamist õigustatud subjektile. Maa reservmaana riigi omandisse jätmise haldusmenetluse uuendamisel on võimalik varasemates menetlustes vastu võetud haldusakte teatud tingimustel isiku kasuks kehtetuks tunnistada ja isiku poolt tagasi taotletav maa temale tagastada. Kaebaja on juba varem esitanud nõude, et Harku Vallavalitsus uuendaks maa tagastamise haldusmenetluse uute asjaolude ilmnemise tõttu; vastav kaebus on ringkonnakohtu menetluses (haldusasi nr 3-07-1998). Ka selle kaebuse võimalik rahuldamine tingiks vähemalt osade vaidlusaluste maaüksuste (Mailase ja Merikanni) riigi omandisse jätmise menetluse uuendamise vajaduse.
  2. Vastustajate vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) asjaolu, et komisjon vaatas üle endise kinnistuga nr 200 seotud asjaolud ja muutis 29.05.2007 otsusega oma 24.05.1996 otsust õigusvastaselt võõrandatud maa pindala osas, arvates omandireformi objektiks oleva endise kinnistu nr 200 hulka ka endised kinnistud nr 1806, 2297 ja 2646, mistõttu suurenes maa pindala (nüüd 53,28 ha), ei anna veel alust maa riigi omandisse jätmise menetluse uuendamiseks. Maa tagastamise ja kompenseerimise otsustamine on kohaliku omavalitsuse, antud juhul Harku Vallavalitsuse pädevuses; 2) vastustajad ei ole teadlikud apellatsioonkaebuses toodud halduspraktikast ja leiavad, et see on kehtiva õigusega sügavas vastuolus. 4
(6)3-07-1268
  1. Kaebaja esindaja esitas 17.09.2009 ringkonnakohtule täiendava tõendina jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2009 otsuse haldusasjas nr 3-07-1998, mille alusel Harku Vallavalitsus on kohustatud uuendama endise kinnistu nr 200 maa tagastamise ja kompenseerimise menetluse. Lisaks taotleb kaebaja Harku Vallavalitsuselt ka teiste tema poolt tagasi taotletavate endiste kinnistute (nr 1761, 1769 ja 2813) tagastamise ja kompenseerimise menetluse uuendamist. See põhjendab täiendavalt kaebaja nõuet uuendada kõigi nimetatud kinnistute piires reservmaana riigi omandisse jäetud maatükkide riigi omandisse jätmise menetlus.
  2. Seoses Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti loobumisega apellatsioonkaebusest lõpetati ringkonnakohtu 23.09.2009 määrusega apellatsioonimenetlus Keskkonnaministeeriumi ja Maaameti apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 14.04.2008 otsuse peale käesolevas asjas.
  3. Kaebaja esitas 28.10.2009 ringkonnakohtule täiendavate tõenditena Tallinna Halduskohtu 21.10.2009 määruse haldusasjas nr 3-09-528, millega kinnitati kaebaja ja Harku Vallavalitsuse vaheline kompromiss vastavalt nende vahel 14.10.2009 sõlmitud kompromissilepingule, mille kohaselt Harku Vallavalitsus uuendab kõigi kaebaja poolt taotletavate maade tagastamise ja kompenseerimise menetluse ning viib koostöös kaebajaga läbi menetluse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks kaebajale lepingus toodud tingimustel.
  4. Kaebaja loobus 04.11.2009 ringkonnakohtu istungil apellatsioonkaebusest osas, milles ta taotles kohtuotsuse tühistamist ja vastustajate kohustamist uuendama maaüksuse Jaani 2 riigi omandisse jätmise menetlus, kuna see on tervikuna võõrandatud kolmandatele isikutele. Vastustajate esindaja nõustus apellatsioonimenetluse osalise lõpetamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebaja avalduse apellatsioonkaebusest osalise loobumise kohta (I) ning seejärel võtab seisukoha tema apellatsioonkaebuse põhjendatuse suhtes (II). I 12.

§ 38kohaselt kohaldatakse apellatsioonkaebusest loobumisele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Vastavalt Ts

MS § 644 lg-le 1 võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Kuna kaebaja loobus ringkonnakohtu istungil apellatsioonkaebusest osas, milles ta taotles kohtuotsuse tühistamist ja vastustajate kohustamist uuendama maaüksuse Jaani 2 riigi omandisse jätmise menetlus, ning vastustajate esindaja oli nõus apellatsioonimenetluse osalise lõpetamisega, võtab ringkonnakohus vastu kaebaja apellatsioonkaebusest osalise loobumise ning lõpetab

§ 38ja Ts

MS § 644 lg 4 alusel selles osas apellatsioonimenetluse.

  1. TsMS § 644 lg-te 3 ja 6 alusel märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsioonimenetluses menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. II
  2. Kui apellatsioonkaebuses tugines kaebaja vastustajate haldusmenetluse uuendamiseks kohustamise nõudes üksnes väljakujunenud halduspraktikale ja vastustajad väitsid, et neile ei ole selline halduspraktika teada ja selline praktika oleks kehtiva õigusega vastuolus, siis apellatsioonimenetluse ajal on olukord muutunud. 5

(6)3-07-1268 Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2009 otsusega haldusasjas nr 3-07-1998 on kohustatud Harku Vallavalitsust uuendama endise kinnistu nr 200 („Järve 16“) maa tagastamise ja kompenseerimise menetlus ning lahendama õigustatud subjekti L. White’i taotlus kogu endise kinnistu nr 200 maa tagastamiseks. Samuti on jõustunud vastustajate 12.09.2007 keeldumises viidatud haldusasjas nr 3-06-2494 Tallinna Halduskohtu 02.05.2008 otsus L. White’ kaebuses ning tühistatud Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsus nr 33 Harkujärve Ventri lasteaia detailplaneeringu kehtestamise kohta ja Vabariigi Valitsuse 16.02.2006 korraldus nr 124 Ventri lasteaia maaüksuse Harku valla munitsipaalomandisse andmise kohta. Tallinna Halduskohtu 21.10.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-528 on kinnitatud kaebaja ja Harku Vallavalitsuse vaheline kompromiss vastavalt nende vahel 14.10.2009 sõlmitud kompromissilepingule, mille kohaselt Harku Vallavalitsus uuendab kõigi kaebaja poolt taotletavate maade tagastamise ja kompenseerimise menetluse ning viib koostöös kaebajaga läbi menetluse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks kaebajale lepingus toodud tingimustel.
  1. Arvestades jõustunud kohtulahendeid L. White’i kaebustes ning Tallinna Halduskohtu poolt 21.10.2009 kinnitatud kaebaja ja Harku Vallavalitsuse vahelist kompromissi kaebaja poolt taotletavate maade tagastamise ja kompenseerimise menetluse uuendamise kohta, ei vaidle vastustajad apellatsioonkaebusele vastu ning on nõus uuendama kaebaja taotletud haldusmenetlused.
  2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus L. White’i apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse kohustamistaotluse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb Maaametile ja Keskkonnaministeeriumile ettekirjutuse Harku vallas asuvate L. White’i poolt tagasi taotletavate maaüksuste Jaani 1, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 jagamise menetluse uuendamiseks, kaasates menetlusse L. White’i.
  3. Arvestades Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebusest loobumist ning L. White’i osalist loobumist apellatsioonkaebusest, jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv 80 krooni) poolte enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.