VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-60481
- novembril 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad V E hagi D E vastu abielu lahutamise nõudes 15 000 krooni Hageja: V E (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: D E (ik XXX, elukoht XXX) Hagimenetlus 18.11.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
- Rahuldada V E hagi täies ulatuses.
- Lahutada D E ja V E (abielueelne perekonnanimi S) abielu, mis on registreeritud Eesti Evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidu poolt 10.06.2006, kanne nr
- V E säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”E”.
- Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-60481 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-08-60481 Viru Maakohtu 18.11.2009 otsus ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 19.09.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 10.06.2006 Tallinna Oleviste Kirikus. Hageja palub lahutada abielu, kuna kostjal on tõsised probleemid alkoholiga ja pooled ei ela pika aja jooskul koos. Kostja ei ole nõus lahutama abielu Perekonnaseisuosakonna kaudu. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 19.09.
- Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Seega antud asja hagihind on 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagile ei vastanud. MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 09.03.2009 määrusega menetlus tsiviilasjas peatati kolmeks kuuks abielu säilitamiseks ja taastamiseks. 08.06.2009 esitas hageja kohtule avalduse, mille kohaselt kolme kuu jooksul ei muutunud midagi ja palus uuendada menetlus ning lahutada poolte abielu. Arvestades, et kostja on voodihaige, palus hageja kuulata ta ära tavalises keskkonnas – tema kodus. POOLTE ÄRAKUULAMINE 17.11.2009 kuulas kohus mõlemad pooled ära nende kodus aadressil Kesk 9-51, Sillamäel. Kohus leidis, et kostja haigus on mõjuv põhjus selleks, et kuulata ta ära kodus. Hageja toetas oma avaldust, palus lahutada abielu, leidis, et perekonda säilitada ei ole võimalik. Hageja seletuste kohaselt abielulised suhted lõppesid poolte vahel enam kui aasta tagasi. Hageja soovib säilitada peale abielu lahutamist perekonnanime ”E”. Lapsi pooltel ei ole. Hageja palus vaadata asja läbi kohtuistungil tema osavõtuta. Kostja nõustus abielu lahutamisega, kinnitades et poolte abielusuhted lõppesid enam kui aasta tagasi. Kostja leidis, et abielu säilitamine ei ole võimalik. Lapsi pooltel ei ole. Kostja palus vaadata asja läbi kohtuistungil tema osavõtuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2
(3)Tsiviilasi nr 2-08-60481 Viru Maakohtu 18.11.2009 otsus Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Eesti Evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidu poolt 10.06.2006, kanne nr 3 ja et hageja sai perekonnanimeks „E“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0124319 (tl 3). Poolte seletuste kohaselt nende abielusuhted on lõppenud enam kui aasta tagasi. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud enam kui aasta tagasi. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale abiellumisel saadud perekonnanimi E. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse talle perekonnanimi „E“. Tulenevalt PKS § 30 p-st 3 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 164 lg 1 esimesele lausele hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega antud asja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)