2-09-27393/16

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-27393 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuistungi toimumise aeg 01.detsember 2009 Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus K.K. vanema õiguste määramiseks (äravõtmiseks) Menetlusosalised Avaldaja: Avaldaja esindaja: Puudutatud isik: Resolutsioon Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus M. T. (volikirja alusel) K.K. (IK xxx, elukoht:xxx)
2. Avaldus rahuldada.
3. Võtta K.K.lt (IK xxx) ära alaealine laps M. T. (IK xxx) vanema õigusi ära võtmata ja anda laps riiklikule ülalpidamisele.
4. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud
5. detsembril 2009 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Esialgne õiguskaitse
6. Viru Maakohus rahuldas 11.06.2009 määrusega Kohtla-Järve Linnavalitsuse avalduse ja võttis esialgse õiguskaitse korras ära K.K.lt alaealise lapse M.T. ning andis lapse riiklikule ülalpidamisele Kohtla-Nõmme Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus vanema õiguste äravõtmiseks
7. 22.06.2009 esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus avalduse K.K. vanema õiguste määramiseks (äravõtmiseks) alaealise tütre M.T. suhtes. Lapse bioloogiline isa on surnud. Pere on lastekaitsetöötajate järelevalve all alates
8. aastast, mil alaealine M.T. leiti tema elukohast hooletusse jäetuna. Lapse haiglas viibimise ajal ema last kordagi ei külastanud. Käesoleval ajal K.K. kusagil ei tööta, elatub peretoetustest ja toitjakaotuspensionist. Ida Politseiprefektuuri teatise kohaselt kogunevad puudutatud isiku elukohas pidevalt kõrvalised isikud alkoholitarvitamise eesmärgil ning elukohas iseloomustatakse K.K.t negatiivselt. Naabrite selgituste kohaselt tarvitab K.K. alkoholi, laps on hooletusse jäetud ning näljane. K. K. viibis ka ühe kodukülastuse ajal alkoholijoobes ning käitus lastekaitsetöötajatega agressiivselt. Lapse jaoks toitu ei olnud ning laps oli hoolitsemata. Lasteaia Rukkilill iseloomustuse kohaselt on K.K. ühel korral unustanud lasteaiast last võtta. Kohtla-Järve Linnakohtu 31.01.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-462/00 on K.K.lt ära võetud vanema õigused puudutatud isiku vanema lapse – P. K. suhtes. K.K. vastus
9. Kirjalikus vastuses väljendab K.K. rahulolematust tütre M.T. ära võtmise suhtes. Puudutatud isik selgitab, et lastekaitseinspektorite kodukülastuse ajal ei olnud korteris nii must, kui avaldaja püüab näidata. Laps oli toidetud, puhtalt riides ning mängis põrandavaibal mänguasjadega, mistõttu oli asjad laiali loobitud. Korter on ettevalmistatud remondiks. Tapeet on maha tõmmatud selleks, et panna uus. Remondiks vajalik on ostetud ja kokku lepitud ka remontijatega. Lapse areng vastab tema eale, laps on iseseisev ning talle on õpetatud kõik vajalik. Puudutatud isik pole last kunagi üksi jätnud, vajaduse korral on appi kutsunud naabrinaise last hoidma. Inspektori külaskäigul kontrolliti ka alkoholi tarbimist. Joove oli 1 promilli ehk jääknähud, kuna tähistati sugulase sünnipäeva. Kodus on vaikne ning skandaale ei ole. K.K. soovib oma last tagasi, leides, et süüdistused tema aadressil on alusetud. Kohtuistung 10.11.2009
10. Kohtuistungil 10.11.2009 selgitas tunnistaja N. O., et ei saa aru, mille alusel võeti K.K.lt laps ära. Laps on hoolitsetud ja puhas. Tunnistaja aitas puudutatud isikut rahaliselt, kui viimasel oli abi vaja. Oma tütart K. hoiab. Tunnistaja teab, et K. kavatseb korteris remonti teha. K.t alkoholijoobes on ta näinud ainult sünnipäevadel.
11. Tunnistaja Valentina Pavlova selgitas, et kohtub K.ga trepikojas peaaegu iga päev. Korteris on last alati näinud. Tunnistajale jäi arusaamatuks kuidas sotsiaalhoolekandekeskus hindab puhtust korteris, laps on alati toidetud ja külmkapis toiduained. Lapse sünnist alates on ema lapsele eesti keeles lugemist ja arvutamist õpetanud. Laps on arenenud vastavalt oma eale ning tema jaoks on kõik olemas, lasteaias käis laps paremates riietes. Tunnistaja teab, et K. juures käis politsei, kuid kuulis, et politsei oma ülemusele helistas ja küsis, miks neid sinna saadeti kui korteris on kõik rahulik. Lapsel on palju ilusaid mänguasju. K. oli küll alkoholi võtnud kui politsei tema juures käis, sest käis tol päeval sünnipäeval. Laps oli sel ajal tunnistaja hoida. Tunnistaja andis hiljem lapse emale üle, ema ei olnud nii joobes, et ei saaks lapse eest hoolt kanda, suutis tunnistajale kohvigi pakkuda. Last peksnud K. kunagi ei ole.
12. Puudutatud isik selgitas, et oma last ei külastanud ta lastekodus seetõttu, et ei saa emotsionaalselt seda üle elada, kuna laps jääb lastekodusse ning ta ei saa last kaasa võtta.
13. Avaldaja jäi 10.11.2009 seisukohale, et avaldaja ei tunne huvi oma lapse vastu. Avalduse muutmine
14. 17.11.2009 muutis avaldaja oma esialgu esitatud avaldust. Muudetud avalduses selgitab Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus, et K.K. tegeleb aktiivselt elamistingimuste parandamisega, on arvele võtnud töötukassas ning saab töötutoetust kuni 18.04.
15. Puudutatud isik teeb aktiivselt koostööd sotsiaalhoolekandekeskusega eesmärgiga muuta oma elukorraldust ja laps perekonda tagasi tuua. Lapse ja tema ema huvides on menetlus võimalikult kiiresti lõpuni menetleda, vastasel juhul ema ja laps võõrduvad teineteisest veelgi. Avaldaja muutis avaldus ning palub PkS § 53 kohaselt võtta K.K.lt ära alaealine laps M.T. vanema õiguste äravõtmiseta. Kohtuistung 01.12.2009
16. Avaldaja toetas kohtuistungil muudetud avaldust ning palus K.K.lt ära võtta alaealine laps vanema õiguste äravõtmiseta. Avalduse muutmist põhjendab avaldaja asjaoludega, et puudutatud isik tegeleb aktiivselt oma eluolu ja tingimuste parandamisega, suhtleb aktiivselt sotsiaaltöötajatega. Avaldas soovi külastada last, kuid ei saadud talle seda lubada, kuna lastekodus on karantiin. Puudutatud isik on mõistnud oma käitumist ning soovib last tagasi.
17. Puudutatud isik K. K. tänas sotsiaalhoolekandekeskuse töötajaid ning selgitas, et köögiremont on juba tehtud. Last soovib väga tagasi ning püüab seetõttu väga. Puudutatud isik on nõus, et laps on niikaua lastekodus kui remont on lõpetatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
18. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19. 17.11.2009 muutis avaldaja oma avaldust ning palub K.K.lt ära võtta alaealine laps M.T. vanema õiguste äravõtmiseta. 12.1 Laps on Viru Maakohtu 11.06.2009 esialgse õiguskaitse korras K.K.lt ära võetud ning antud riiklikule ülalpidamisele.(tl 11-12) 12.2 Avaldaja muutis oma avaldus, kuna leiab, et puudutatud isik K.K. on aru saanud oma vigadest ning püüab oma elukorraldust ning elamistingimusi muuta selleks, et laps perekonda tagasi tuua. 12.3 K.K. on registreeritud töötukassa ning talle on määratud töötutoetus perioodiks 23.07.2009 – 18.04.
20. K.K. on avaldanud soovi osaleda arvutiõppe kursustel ning tema õppesoov on registreeritud 04.09.2009 (tl 53). 12.4 Ida Politseiprefektuuri vastuse kohaselt naabrite kaebusi käesoleval ajal K.K. suhtes ei ole, kuid politseil on teavet selle kohta, et puudutatud isik alkoholi tarvitab (tl 54) 12.5 Kohtla-Nõmme lastekodu iseloomustuse kohaselt viibib alaealine M.T. lastekodus 12.06.
21. aastast. Laps on rõõmsameelne, aktiivne ja uudishimulik. Esimestel päevadel rääkis tüdruk lastekodu töötajatele, et ema joob õlut. 29.08.2009 külastasid M.T.t õde ja vend tugiperest. M. nendega kontakti ei saavutanud, kattis näo kätega ning isegi maiustustele ei avanud. Venna ja õe vahel emotsionaalne side puudub. Pärast venna külaskäiku oli M.l tugev allergiline reaktsioon, võimalik et närveerimisest või stressist. (tl 57) 12.6 K.K. võttis 16.11.2009 kirjaliku kohustuse, et täidab kõiki lastekaitseinspektorite ettepanekuid ja korraldusi, kohustub leidma endale töökoha, muutma elamistingimusi, mitte tarbima alkoholi, tasuma regulaarselt kommunaalteenuste eest, võimaldama igal ajal lastekaitse inspektoreid kontrollida oma elumuutusi. (tl 69)
22. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 sätestab lapsevanema õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda PkS § 53 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse lapse äravõtmiseks K.K.lt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lapse abistamise, sh eestkoste ja hoolduse eesmärk on tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu tema vajadusi ja soove silmas pidades (Lastekaitse seaduse § 58 lg 1).
23. Kohus on käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite ning menetlusosaliste selgituste põhjal tuvastanud, et kuigi menetlusosaliste selgitustest ja muudetud avaldusest ning sellele lisatud tõenditest ilmneb, et K.K. püüab ennast parandada, on kohus seisukohal, et K.K. on näidanud ennast lapsevanemana negatiivsest ja vastutustundetust küljest, mistõttu kohaldas kohus 11.06.2009 esialgset õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada, kuna K.K. pole lapse ohutust ja vajalikku hooldust tagada suutnud.
24. Kohus leiab, et lapse äravõtmine K.K.lt vanema õiguste äravõtmiseta on alaealise M.T. huvides ning samas jätab puudutatud isikule võimaluse oma eluviiside ja ellusuhtumise muutumisel (ehk lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel) nõuda kohtu kaudu lapse tagasi andmist (PkS § 53 lg 4). Kohtunik