← Eesti

2-09-2715/11

Obsah (8)§ 1741§ 173§ 174§ 138§ 143§ 144§ 162§ 468

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel (TÄIENDAV OTSUS) Kohtuasja number 2-09-2715 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi KÜ Järve

§ 1741

lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. EDASIKAEBE KORD Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvele nr 221013921094 AS Hansapank, viitenumber 3100057484 kautsjoni 1000 (üks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hageja võib esitada Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 1

(4)avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ASJAOLUD Viru Maakohtu 16. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja esitas 01. aprillil 2009 kohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 448 lg 1 p 3 kohaselt, asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu

  1. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) ei ole kohus täielikult lahendanud hageja nõuet hageja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Tsiviilasja materjalide kohaselt tasus hageja menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni, hagiavalduse koostamise eest 750 krooni ja kohalikus ajalehes kuulutuse avaldamise eest 90 krooni, kokku 2140 krooni. Viru Maakohtu
  2. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) jättis ohus menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1000 krooni riigilõivu katteks. Seega on Viru Maakohtu
  3. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 750 + 90 = 840 krooni.

§ 173

lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses /---/.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nimetas menetluskuludena hagiavalduse koostamise tasu 750 krooni ja kohalikus ajalehes teate avaldamise kulu 90 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt

§ 138

lg 1 ja lg 2, menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtuvalt

§ 143

p 1-6, asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja 2

(4)eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; 41) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud; 6) tsiviilasja hinna määramise kulud ning vastavalt

§ 144

p 1-7, kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja poolt hagiavalduse koostamise kulu 750 krooni tuleb lugeda hageja esindaja kuluks, mis on kohtuväline kulu ja seega menetluskulu. Hageja poolt esindaja kulu kandmist tõendab juriidilise büroo

  1. jaanuari 2009 arve nr N 09/1 (t.l.-11) ja maksekorraldus (t.l.-12). Hageja poolt kohalikus ajalehes teate avaldamise eest tasutud 90 krooni ei saa lugeda menetluskuluks, kuna tegemist ei ole ei asja läbivaatamise kulu ega kohtuvälise kuluga. Kohalikus ajalehes avaldatud kuulutusest (t.l.-8) selgub, et hageja on teatanud ajalehe kaudu võlgnevuse suuruse ning võimalusest, et hageja pöördub võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Kuulutus ilmus
  2. detsembril 2008, s.o enne kohtumenetluse algust. Kohus jõuab järeldusele, et hageja poolt kohalikus ajalehes avaldatud kuulutus ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning seega ei ole tegemist menetluskuluga. Ajalehekuulutus on avaldatud hageja enda initsiatiivil ning seotud võlgnevuse sissenõudmisega, s.t ajalehekuulutuse avaldamise kulu on kostja poolt hagejale tekitatud varaline kahju. Nimetatud kahju osas käesolevas tsiviilasjas nõuet esitatud ei ole. Kohus leiab, et hageja taotlus kohalikus ajalehes teate avaldamise eest tasutud 90 krooni väljamõistmiseks menetluskuluna tuleb jätta rahuldamata.

§ 162lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses võlgniku kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 750 krooni. Täiendava otsuse menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 3

(4)Hageja esitas taotluse menetluskulude – täiendava otsuse taotluse koostamise kulu summas 300 krooni – väljamõistmiseks kostjalt. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud juriidilise büroo
  1. märtsi 2009 arvega nr N 09/4 ja maksekorraldusega
  2. märtsist
  3. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendava otsuse menetluskulu 300 krooni. Kohus selgitab, et lähtuvalt

§ 1741

lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Evi Kool Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.