2-09-39244/29

2-09-39244 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-39244 Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Z L /isikukood xxx, elukoht xxx/ J L /isikukood xxx, elukoht xxx/, kes on ka Z L seaduslik esindaja O L /isikukood xxx, elukoht xxx/ J L ja O L esindaja Jevgenia Tušinskaja volikirja alusel S L /isikukood xxx, elukoht xxx/ Narva linn /Sotsiaalabiameti kaudu, Peetri pl 5 Narva, esindaja Sergei Lahmanov volikirja alusel/ Kohtuistung Resolutsioon
2. novembril 2009.a. Z L seadusliku esindaja J L avaldus isikust põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma
3. Avaldus rahuldada.
4. Lugeda tuvastatuks, et Z L (isikukood xxx, sündinud xxx Narva linnas, sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, kanne nr 144) põlvneb N L (isikukood xxx, sündinud xxx surnud 01.06.2007.a., surmaakt koostatud Ida-Viru Maavalitsuses Narvas
5. juunil 2007.a., akt nr 451).
6. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-39244 jäävad J L kanda.
7. Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisel.
8. Saata kohtumäärus peale jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 1 2-09-39244 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja meneltuse käik Avalduse kohaselt suri 01.06.2007.a. N L, kes on Z L bioloogiliseks isaks. Z L emaks on J L. N L ja J L vahel olid lähedased suhted, mis lõppesid. xxx sündis J L poeg Z. N L ema – O L tunnistas sündinud last kui oma pojapoega. Ta tuli J L ja pojapojale vastu sünnitusmajja, tundis alati huvi pojapoja vastu. Esimesel kuuel kuul laps elas emaga. Seejärel lapse ema J L andis perioodiliselt pojapoega vanaemale s.o. N emale. Sel ajaperioodil lapse isa N L osales samuti poja kasvatamises. N L tunnistas Z oma pojana, ta andis pidevalt oma emale O L, kelle juures viibis laps, raha poja ülalpidamiseks. Alates 2006.a. viibis Z L pidevalt bioloogilise isa N L elukohas. Pärast N L surma jäi Z elama oma vanema O L juurde samal aadressil xxx. Z L seaduslik esindaja J L palub tuvastada Z L põlvnemine N L. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt puuduvad neil muud tõendid peale selle, et J L kinnitas Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna inspektorile oma kooselu N L, samuti kinnitas eespoolnimetatud fakti N L ema O L. Narva linn nõustub, et avaldaja esindaja on toiminud kooskõlas lapse huvidega, põlvnemise tuvastamine ei riku lapse õigusi ega vabadusi ning materiaalsest küljest toetab last. Vastuväidet Z L põlvnemisele N L Narva linn ei esita. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ja selgitas, et elas koos N L, kes on tema lapse isa, laps elaski hiljem koos lapse isapoolse vanaemaga, kus laps elab siiani. Lapse isa ei tuvastatud seetõttu, et mõeldi seda teha hiljem. Asjast puudutatud isik O L, N L ema kirjalikus arvamuses kohtule, on teatanud, et oli teadlik oma poja N L ja J L kooselust, ja J L rasedusest. N L on alati tunnistanud oma poega Z. Laps Z elas kord O L ja N L, kord ema J L. Pärast N L surma on laps Z elanud pidevalt O L juures. O L ei ole kahtlusi, et Z L põlvneb tema pojast N L. Ka kohtuistungil kinnitas O L, et Z L ja tema poeg N L on väga saranased nagu kaks tilka vett ja tema teab, et Z L põlvneb tema pojast N L. Asjast puudutatud isik S L, N L isa avaldas kohtule, et ta on veendunud ja on teadlik, et Z L isaks on N L Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikud, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Z L ema J L lapse eestkostjana on esitanud kohtule avalduse Z L põlvnemise tuvastamiseks isast N L. Kohus tuvastas, et Z L ema J L ja N L vahel abielu ei olnud sõlmitud. Z L on sündinud vallaslapsena xxx. Narvas. Lapse sünniaktis, mille alusel on välja antud sünnitunnistus, isa kohta kanne puudub (t.l.2). N L on surnud
9. juunil 2007 (t.l. 6). Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Z L seadusliku esindaja, tema ema väitel on Z L eostanud N L. 2 2-09-39244 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 580 lg 1 ja lg 3 kuulab kohus ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks ning küsib arvamust valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja. Asjast puudutatud isikute N L vanemate O L ja S L sõnul, on Z L nende poja N laps. O L oli teadlik, et tema poeg suhtles J L ja, et sellest suhtest sündis laps Z L. O L ja S L olid teadlikud, et nende poeg N L pidas last oma pojaks. O L lapse vanaemana kasvatabki last ja laps elab tema juures, laps elas vanaemaga juba sellest ajast kui oli elus ka lapse isa N L. Kohus loeb veenvaks J L selgituse, et neil oli N L plaanis tuvastada lapse isadus, kuid nad ei jõudnud seda teha vaid seetõttu, et N L suri. Eestkosteasutus Narva linn alaealise lapse Z L N L põlvnemise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Z L põlvnemine N L on tõendatud asjast puudutatud isikute seletustega. Kohus loeb tuvastatuks, et Z L põlvneb surnud N L. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123, mille järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 25 000 krooni. Seega eeldatakse lapse põlvnemise tuvastamise nõude puhul, et hagihind 25 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 172 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule. Kohus leiab, et kohtulahend on tehtud avaldaja huvides ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3