Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas
lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
lg 3 alusel, kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Asjaolud Viru Maakohus rahuldas 17.11.2009.a tagaseljaotsusega SA Narva Linnaelamu hagi A L, B L, V S, G L, D L, V S vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja võla nõudes. Tagaseljaotsusega mõisteti kostjatelt välja hageja kasuks võlga, kuid oli jäetud otsustamata hageja nõue asja väljanõudmise osas. Kohtu põhjendused Kohus arutas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et asjas on vaja teha täiendav otsus, mida saab teha samuti kirjalikus menetluses.
lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. (
Tagaseljaotsusega rahuldati hageja nõue võla väljamõistmise osas, kuid oli jäetud otsus tegemata asja väljanõudmise osas. Seega tuleb antud tsiviilasjas teha täiendav otsus. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas nõude kostja vastu ka asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Korter aadressil xxx kuulub hagejale. Hageja andis korteri üürile kostjatele, kuid kostja jättis korteri eest maksmata, mille tõttu tekkis kostjatel võlg hageja ees. Hagiavaldusega nõudiski hageja võla tasumist ja asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hagiavalduses leidis hageja, et kostjad valdavad hagejale kuuluvat asja ilma õigusliku aluseta. Kuna kostjad ei ole hagiavaldusele vastanud, kuigi nad olid hagiavalduse kätte saanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks
Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue asja väljanõudmise osas tuleb rahuldada täiendava otsusega. Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.