Obsah (4)

§ 162§ 444§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

§ 162

lg 1, § 174’ lg 1) Edasikaebamise kord Tsiviiltoimik 2-09-8710 1 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.10.2009). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue hagiavalduse kohaselt

1. märtsil 2009 esitas K P Harju Maakohtusse hagi K Pi vastu poolte xxx sündinud tütre VP ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja palus mõista elatis välja summas 12 100 krooni alates veebruarist
2. Kostja kirjalik vastus hagile Kostja vastas hagile kirjalikult (lk 40). Kostja vastus saabus kohtusse 27.05.
3. Kostja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja teatas vastuses, et tunnistab hagi osaliselt ning on nõus hagejale maksma elatist tütre ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus, so minimaalmääras. Kostja põhistas oma seisukohta lapse vajadustega ja viitas PKS § 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Rohkemaks kostjal käesoleval ajal võimalusi ei ole. Kostja esitas ka tõendi töötuna arvelevõtmise kinnituseks (lk 41). Kohtuistung 30.10.2009 kohtuistungil taotles kostja esindaja istungi edasilükkamist või menetluse peatamist, kuna kostja on haigestunud ega saa isiklikult kohtusse tulla. Kostja haigestumise kinnituseks esitas esindaja soomekeelsed dokumendid (lk 53-54) ning teatas, et kostja on haiguslehel kuni 15.01.
4. Kohus ei rahuldanud kostja esindaja taotlusi, sest kostjat ei ole kohus isiklikult kohustanud kohtusse tulema; kostjal on esindaja, kes kinnitas, et omab kõiki volitusi kostja nimel esinemiseks; kostja on olnud nõus kirjaliku menetlusega ja ta on kohtule esitanud oma motiveeritud seisukoha hagi osas. Ka kohtul endal olnuks õigus asi lahendada kirjalikus menetluses pooli välja kutsumata. Peale selle ei ole kostja esindaja kostja väidetavat haigestumist kajastavat soomekeelset dokumenti esitanud kohtule eesti keelde tõlgitult, seda põhjendusel, et tõlkimiseks ei olnud tal raha. Kuna menetluse keel on eesti keel, mida juristist kostja esindaja teab, peab kohus taolist väidet ainetuks. 30.10.2009 kohtuistungil palus hageja mõista elatis kostjalt välja igakordses seadusega kehtestatud minimaalmääras, vähendades seega olulisel määral oma haginõuet. Hageja palus elatusraha mõista välja alates hagi esitamisest, so alates 02.03.
5. Kostja esindaja võttis vähendatud haginõude istungil õigeks. Ka oli kostja esindaja nõus, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest. Kostja esindaja ei olnud siiski nõus hagejaga sõlmima kompromissi ja taotles kohtuotsuse tegemist. Tsiviiltoimik 2-09-8710 2 Kohtuotsuse põhjendused Kohus on seisukohal, et haginõue selle vähendatud ulatuses on põhjendatud ning tõendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus mõista hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras alates hagi esitamisest on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldada. Elatis tuleb välja mõista kindla igakuise elatusrahana alates 02.03.2009, so hagi esitamisest suuruses, mis vastab poolele igakordselt kehtivale kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise suurus ehk pool kehtivast kuupalga alammäärast 2175 krooni.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on võtnud omaks asjaolu, et ta ei ole hagejale lapse ülalpidamiseks elatist tasunud, on kostja andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks ja vaatamata hagi õigeksvõtmisele jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

’ lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohtu käsutuses ei ole ühtki dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks hageja poolt menetluskulude kandmist, ei ole kohtul ka võimalik niisuguseid kulusid kostjalt välja mõista. Lisaks sellele on elatisehagi riigilõivuvaba. Raivo Einula Kohtunik Tsiviiltoimik 2-09-8710 3