) § 28 lg 32 kohaselt peetakse välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooniametniku või politseiametniku poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine.
lg 1 sätestab, et väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. Isiku sõnul on tal peale Ameerika Ühendriikide ka Kanada kodakondsus. Valikuvõimaluse korral lähtub KMA väljasaadetava põhjendatud eelistusest, mis ei takista väljasaatmise täideviimist. P.C.C-l on olemas kehtiv kodakondsusjärgne reisidokument nr 427524283 kehtivusajaga 24.07.2007 kuni 23.07.2017 (Vt taotlus, tl 4-5 ja dokumendi koopia tl 6). 7. KMA selgituste kohaselt on isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadus piisavalt selge, sest P.C.C isikust lähtub oht Eesti Vabariigi julgeolekule, avalikule korrale, rahva tervisele või muule olulisele avalikule huvile.
Välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest (
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul palub KMA luba vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 paigutada P.C.C väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist (Vt taotlus, tl 5).
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus isiku suhtes on kohaldatud siseministri poolt tähtajalist sissesõidukeeldu.
lg 3 kohaselt on sissesõidukeelu õiguslikuks tagajärjeks muuhulgas see, et välismaalasel ei ole lubatud Eestis viibida ning riigis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse olemasolust. Sissesõidukeelu eesmärgiks ongi piirata reaalselt isikute võimalusi Eestisse saabuda ning vältida olukorda, kus riigis viibimise võimalus tekib näiteks tulenevalt isikuandmete hilisemast muutumisest või kellegi eksliku tegevuse tõttu. 12.
lg 32 sätestab, et Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooniametniku või politseiametniku poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Seega on tegemist eraldiseisva alusega selleks, et isikut välja saata. Sisuliselt on sissesõidukeelu kohaldamise ajal Eestisse saabunud või saadetud isiku puhul tegemist riigis ebaseaduslikult viibiva isikuga ning
lg 3 kohaselt on võimalik selline isik ilma vastavat ettekirjutust tegemata riigist välja saata.
Arvestades asjaolu, et sissesõidukeeld välistab riigis viibimise ka (varasema) viibimisaluse olemasolul, ei saa olla takistuseks asjaolu, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus on KMA-l alles pooleli. Elamisloa kehtetuks tunnistamine on vajalik pigem selleks, et isikul ei oleks võimalik nimetatud elamisloale tuginedes edaspidi riiki siseneda, kuid viibimise ebaseaduslikkus kui selline tuleneb otseselt
13. Kohtuistungil väitis P.C.C, et ei olnud siseministri 20.02.2007 käskkirjast teadlik ja sooviks seda arvatavasti vaidlustada. Siinkohal võib tekkida küsimus kas P.C.C oleks võinud ja pidanud nimetatud käskkirjast enam kui kahe aastase perioodi kestel siiski teada saama, kuid kokkuvõttes ei ole see antud asja lahendamisel enam tähenduslik. Küsimus on selles, et lähtuvalt
lg-st 1 loetakse sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teate avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel. Antud juhul on sellekohane teade ministeeriumi veebilehel avaldatud. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et sissesõidukeelu kohaldamine tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel. Sama seaduse § 33 lg 2 kohaselt kantakse sissesõidukeeld vastavasse andmekogusse ning sissesõidukeelu andmed edastatakse sealt Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi.
lg 2 sätestab, et sissesõidukeelu kohaldamise või sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka väljasaatmist kohtumenetluse ajaks edasi. Seega on need küsimused seaduse tasandil reguleeritud ja väljasaatmine otseselt haldusorgani poolt antud käskkirjast teadasaamise ajaga seotud ei ole, mis ei tähenda aga seda, et käskkirja ei oleks üldse võimalik vaidlustada. Vaidlustamise tähtaja möödalaskmise korral on põhjendatud juhtudel võimalik taotleda ka vastava tähtaja ennistamist. 14. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse
§-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Antud juhul taotles Kodakondsus- ja Migratsiooniamet luba eelkõige seetõttu, et
lg-s 1 ettenähtud 48 tunnisest piirtähtajast ei oleks olnud võimalik kinni pidada. See on ka põhjendatud, sest isiku teise riiki saatmisega seonduv asjaajamine võtab mõnevõrra aega ning kohene väljasaatmine ei oleks praeguses olukorras võimalik. Kui väljasaatmist ei ole võimalik seaduses nimetatud tähtaja jooksul lõpule viia, paigutatakse väljasaadetav vastava valitsusasutuse (Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) taotlusel ja halduskohtu loal ajutiselt väljasaatmiskeskusesse. Antud juhul ongi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet sellise taotluse esitanud. 3 15. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMA taotluse rahuldamata jätmiseks alust ning seega annab kohus loa P.C.C ajutiseks väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Enno Loonurm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.