lg 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. 2
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest
lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada, kuivõrd hageja on hagist loobunud ning asjas ei esine § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Sama paragrahvi lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt eelnevast tuleb 21.12.2006.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada. Vastavalt
lg-le 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluskulud lõpetamise määruses. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 64 463,00 krooni.
järgi võib pool esitada hagi tagamise tühistamise määruse peale määruskaebuse, selle esitamine peatab määruse täitmise. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt
lg 2 p-le 2 võib hageja esitada taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 3 Peeter Pällin Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.