3-07-1268/22

3-07-1268 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1268 Haldusasi L.W kaebus keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p 1.1 tühistamise nõudes ja Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti toimingute keeldumine kaebaja poolt tagasi taotletavate maade riigi omandisse jätmise ja nende jagamise osas haldusmenetluse uuendamata jätmisest õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning vastustajate kohustamise nõudes uuendada Harku vallas asuvate riigi omandisse jäetud maaüksuste Jaani 1, Jaani 2, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Viinapuu, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 hilisema jagamise haldusmenetlus. Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.
3. Menetlusosalised Martin Teder – kaebuse esitaja esindaja; Toomas Kutti – vastustajate Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti esindaja. RESOLUTSIOON
4. Rahuldada kaebus osaliselt, tühistada keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja p 1.1 kui õigusvastane ning teha Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumile ettekirjutus maa riigi omandisse jätmise haldusmenetluse uuendamiseks Viinapuu maaüksuse osas, kaasates menetlusse L.W.
5. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 14.04.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud 1 Harju Maavalitsuse ÕVVTK Komisjoni 24.05.1996 otsustega nr 9628-9631 tunnistati R.A.G omandireformi õigustatud subjektiks Harku vallas asuvate maaüksuste „Surnumäesaun 24“(endine kinnistu 1769), „Suvituskoht Arko“(endine kinnistu nr 2813), „Järve 16“ (endine kinnistu nr 200) ja „Käenu“ (endine kinnistu nr 1761) õigusvastaselt võõrandatud maa osas. Nõudeõiguse pärija L.W taotlusel uuendas Komisjon haldusmenetluse ning tunnistas 29.05.2007 otsusega omandireformi objektiks ka endised kinnistud nr 1806, 2646 ja 2297, kuivõrd selgus, et need olid enne õigusvastast võõrandamist liidetud kinnistuga nr
6. Keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p-ga 1.1 jäeti riigi omandisse riigi maareservina Viinapuu maaüksus. Maa-amet esitas Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (riigi omandisse jäetud Viinapuu, Mailase ja Merikanni katastriüksuste kandmiseks kinnistusraamatusse), mille alusel avati 14.12.2005 kinnistusraamatu registriosad, vastavalt nr 10452102, 10452202 ja
7. L.W pöördus 20.06.2007 Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti poole märgukirjaga, milles tegi ettepaneku haldusmenetluse uuendamiseks seoses ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusega ning asjaoluga, et õigustatud subjekti ei olnud maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasatud. Haldusorganid keeldusid sellest oma 12.09.2007 kirjaga. L.W esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p 1.1 tühistamist ja Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti toimingute - keeldumine kaebaja poolt tagasi taotletavate maade riigi omandisse jätmise ja nende jagamise osas haldusmenetluse uuendamata jätmisest - õigusvastasuse tuvastamist ning vastustajate kohustamist uuendama Harku vallas asuvate riigi omandisse jäetud maaüksuste Jaani 1, Jaani 2, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Viinapuu, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 hilisema jagamise haldusmenetlus. Kaebuse sisu ja taotlus Viinapuu maaüksus asub „Kramanni“ maaüksuste (endised kinnistud nr 1806 ja 2646) ning maaüksuse „Maatükid 13, 14, 33, 34, 35“ (endine kinnistu nr 2297) piires. Need maaüksused on tunnistatud omandireformi objektiks Komisjoni 29.05.2007 otsusega nr 12357 ning L.W taotleb õigustatud subjektina nende tagastamist. Keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirjaga nr 38 on maa jäetud riigi omandisse MRS § 31 lg 1 p 8 kohaselt riigi maareservina. Maaresevina ei ole võimalik jätta riigi omandisse maad, mille tagastamiseks on esitatud taotlus, kuni maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamiseni. Seetõttu tuleb Viinapuu maaüksuse riigi omandisse jätmise haldusakt tühistada. Arvestades, et maad soovitakse riigi omandisse jätta riigi maareservina, tuleb vastavas menetluses eelnevalt lahendada õigustatud subjektile maa tagastamise ja kompenseerimise küsimus, mis on siiani tegemata. Kaebaja taotleb maa tagastamist, mitte kompenseerimist. Kuna õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimise menetlus on lõpule viimata (endiste kinnistute nr 200, 1761 ja 2813 osas) ning osaliselt on see ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusest tulenevalt üldse läbi viimata, peavad Keskkonnaministeerium ja Maa-amet uuendama maa riigi omandisse jätmise haldusmenetluse. Samuti peab samal põhjusel uuendama riigi omandisse jäetud kinnistute jagamise haldusmenetluse. Uuendatud haldusmenetlus tuleb läbi viia, kaasates sellesse omandireformi õigustatud subjekti ning arvestades uusi ilmnenud asjaolusid. Haldusmenetluse uuendamisest keeldumine rikub kaebaja õigusi, kuna ta taotleb jätkuvalt 2 endiste kinnistute maa tagastamist. Asjaolu, et endiste kinnistute maa on jäetud riigi omandisse, takistab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Vastustajate Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti vastulause ja taotlus L.W puhul on tegemist omandireformi õigustatud subjektiga, kes on omandanud maa kompenseerimise nõudeõiguse pärimise teel. See tähendab, et isegi juhul, kui maa kompenseerimise nõudeõiguse pärimine oleks toimunud enne maa riigi omandisse jätmise taotluse esitamist või maa riigi omandisse jätmise otsustamist, poleks see takistanud vaidlusaluse maaüksuse riigi omandisse jätmist, sest vastavalt MRS § 6 lg 2 p-le 1 ei tagastata maad, kui õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle kompenseerimist. Isik on taotlenud maade kompenseerimist ning maad on Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldustega nr 349-352 kompenseeritud. Osas, kus omandireform on veel lõpuni viimata (Komisjoni 29.05.2007 otsus), tuleb maad kaebajale samuti kompenseerida. Nõudeõiguse pärinud isikul ehk kaebajal ei saa olla suuremaid õigusi, kui pärandajal. Ehk teisisõnu, kui R.A.G soovis maa kompenseerimist, siis on ka nõudeõiguse pärinud L.W-l õigus üksnes maa kompenseerimisele. Antud juhul saab nõudeõiguse sisuks olla vaid nõue Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldustega nr 349352 määratud kompensatsiooni väljamaksmine. Kompenseeritud maa puhul on tegemist tegemist MRS § 31 lg-s 2 nimetatud maaga, mis on riigi omandis ning mille osas on riigil eelisõigus otsustada, kas see jäetakse riigi omandisse MRS § 31 lg 1 p 8 alusel. MRS § 6 lg 2, § 20 lg 1, § 22, § 29 ja § 31 lg 1 sätete koosmõjust tulenevalt on maa riigi omandisse jätmine MRS § 31 lg 1 alusel kõigi teiste maa omandamise vormide ees prioriteetne. Maa tagastamise taotlus puudus nii maa riigi omandisse jätmise taotluse esitamise kui ka otsustamise ajal. Vaidlustatud kekksonnaministri käskkiri on antud tuginedes maa riigi omandisse jätmise toimiku dokumentidele ning haldusakti põhjendustes on selgelt märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, millest nähtub, et maa jäeti riigi maareservina riigi omandisse MRS § 29 ja 31 lg 1 p 8 alusel.Vaidlustatud käskkirjas sisalduvad kõik maa riigi omandisse jätmise korras nõutavad andmed. Vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ja arusaadav. Vastustajad on seisukohal, et kuivõrd kaebaja ei ole vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmise menetluses menetlusosaliseks, siis ei ole keskkonnaministri käskkiri nr 38 andmine puutumuses kaebaja õigustega. Kuivõrd kaebaja ei ole mitte maa tagastamise õigustatud subjekt, vaid maa kompenseerimise õigustatud subjekt, siis ei saa vaidlustatud käskkiri rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1). Vastustajad on seisukohal, et kaebus Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning vastustajate kohustamise nõudes on alusetu ja põhjendamatu. Haldusmenetluse uuendamist põhjendas kaebaja esindaja esitatud märgukirjas ja selgitustaotluses “seoses uute asjaolude ilmnemisega”, kuid vastustajad ei pidanud kaebaja esindaja poolt taotletud haldusmenetluse uuendamist võimalikuks. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsus ei anna veel alust maa riigi omandisse jätmise haldusmenetluse uuendamiseks ja otsuste tühistamiseks. L.W ema on selgelt soovinud maade kompenseerimist, mitte tagastamist. Maa kompenseerimise korraldused on jõus ja kehtivad. Ei esine ühtegi alust haldusmenetluse uuendamiseks HMS § 44 lg 1 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiavad vastustajad, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu. Vastustajad paluvad jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p 1.1 tuleb tühistada kui õigusvastane ning selles osas tuleb Maa-ametit ja keskkonnaministrit kohustada maa riigi omandisse jätmise haldusmenetlust uuendama, kaasates sellesse menetlusse ka omandireformi õigsutatud subjekti. Ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p 1.1 õigusvastasus Käskkirja nr 38 p-ga 1.1 riigi omandisse jäetud Viinapuu maaüksus asub õigusvastaselt võõrandatud endiste kinnistute nr 1806, 2646 ja 2297 piires, mille osas kaebaja on tunnistatud õigustatud subjektiks ÕVVTK Harju Maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusega. Nimetatud otsusega viidi sisse muudatused sama komisjoni 24.05.1996 otsusesse nr 9630, mis käsitles ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud Järve 16 kinnistu nr 200 maid 50,85 ha ulatuses. Seega on maareform endiste kinnistute nr 1806, 2646 ja 2297 osas, mille piires riigi omandisse jäetud Viinapuu maaüksus asub, lõpule viimata ning maa riigi omandisse jätmine võib takistada kaebajale maa tagastamist. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 28.01.2008 tehtud kohtumääruse p-s 12 leidnud, et „kaebaja pidi olema menetlusosaliseks Viinapuu maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluses tulenevalt HMS § 11 lg 1 p-st 3, sest maa riigi omandisse jätmine riivas tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. Asjaolu, et kaebaja ei olnud esitanud vallale pärimisõiguse tunnistust, ei jätnud teda ilma nõudeõigusest maa tagastamisele, sest kõik selleks vajalikud toimingud olid tehtud tähtaegselt ning eelpool näidatud kolme endise kinnistu maade osas ei olnud tagastamise menetlus lõppenud. Tähtsust ei oma ka küsimus, kas taotluses oli märgitud nõudena maa tagastamine või kompenseerimine, sest ORAS § 16 lg 4 alusel sai isik oma taotlust muuta ühe kuu jooksul subjektiotsuse kättesaamisest arvates, subjektiotsus tehti 29.05.2007.“ ORAS § 16 lg 4 kohaselt on õigustatud subjektil õigus avalduses märgitud taotlust muuta ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Viinapuu maaüksuse osas tunnistati maa omandireformi objektiks 29.05.2007 otsusega ja L.W teatas oma soovist maa tagasi saada 19.06.2007, seega tähtaegselt. Õige ei ole vastustajate seisukoht, nagu puudunuks L.W-l õigus muuta taotlust maa kompenseerimise taotlusest maa tagastamise taotluseks. Kohtud on varasemates vaidlustes asunud seisukohale (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2000 otsus haldusasjas nr II-3/144/00), et vahet tuleb teha, kas taotleja on surnud enne tema tunnistamist õigustatud subjektiks või pärast. Kui taotleja suri pärast tema õigustatud subjektiks tunnistamist ega kasutanud tähtaegselt talle antud seaduslikku õigust esialgse tahte muutmiseks, siis tema nõudeõiguse pärijal puudub võimalus midagi muuta; pärija ei saa teha toiminguid, mida oli õigustatud tegema ja sai teha ainult pärandaja ise. Kui aga taotleja suri enne tema poolt esitatud avalduse lahendamist ja tema õigustatud subjektiks tunnistamist, siis pärandajale kuuluv õigus teatud toimingute tegemiseks läheb üle nõudeõiguse pärijale. Eelnevast tulenevalt oli L.W-l õigus muuta õigustatud subjekti tahet Viinapuu maaüksuse osas alates 29.05.2007 ühe kuu jooksul ning isik on teinud seda tähtaegselt. Viinapuu maaüksus on jäetud riigi omandisse riigi maareservina MRS § 31 lg 1 p 8 alusel. MRS § 6 lg 2 p 4 (kaevatud käskkirja andmise redaktsioonis) kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse vastavalt MRS § 31 lg 1 p-dele 15, 7, 9-11 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt MRS § 28 lg 1 p-dele 1-
8. 4 Eelnevast nähtuvalt ei kuulu maa riigi omandisse jätmine riigi maareservina MRS § 6 lg 2 p 4 regulatsiooni alla, mis tähendab, et maa tagastamise taotlus tuleb lahendada enne maa riigi omandisse jätmise küsimuse lahendamist. Praegusel juhul on L.W taotlus Viinapuu maaüksuse tagastamiseks lahendamata ning seega on käskkirja nr 38 p 1.1 õigusvastane ja tuleb tühistada. Iseenesest on õiged vastustajate väited, et Viinapuu maaüksuse riigi omandisse andmise menetluse alustamisel ei olnud teada, et nimetatud maaüksus nimetatakse omandireformi objektiks ning et see maa on hõlmatud R.A.G esialgse avaldusega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks/kompenseerimiseks. Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse haldussuutmatus selgitada viivituseta välja kõik R.A.G avaldusesse puutuv ja lahendada avaldus kiiresti ja kompaktselt ei saa võtta nõudeõiguse pärijalt võimalust vara tagasi saada. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Viinapuu maaüksust ka edasi müüdud ning omanikuks on endiselt Eesti Vabariik. Seega tuleb Viinapuu maaüksuse osas käskkiri nr 38 tühistada ja vastustajad peavad maa riigi omandisse jätmise haldusmenetluse uuesti läbi viima, kaasates sellesse L.W (HMS § 11 lg 1 p 3) ning arvestama, et eelnevalt tuleb lahendada Viinapuu maaüksuse osas L.W maa tagastamise taotlus Harku valla poolt. Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi kohustamise nõue maaüksuste Jaani 1, Jaani 2, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 hilisema jagamise haldusmenetluse uuendamiseks Kohtu hinnangul tuleb eelnevalt märgitud nõude osas jätta kaebus rahuldamata (toimingu sooritamiseks kohustamise nõue hõlmab konkreetsel juhul toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude). Kaebaja on ülalmärgitud kinnistute osas palunud haldusmenetluse uuendada, kuna kinnistute tagastamise või kompenseerimise menetlus on lõpule viimata, kaebaja ei soovi mitte vaidlusaluste kinnistute kompenseerimist, vaid tagastamist. Kohtu hinnangul ei vasta see väide tõele. Kaebuse kohaselt paiknevad maaüksused Jaani 1 ja 2 ning Argo 1, 2 ja 3 kaebaja vanaisale kuulunud endiste kinnistute Käenu nr 1761 ja Arko nr 2813 maadel. Maaüksused Mailase ja Merikanni asuvad õigusvastaselt võõrandatud Järve 16 kinnistu nr 200 piires. Kaebaja algatas haldusasja nr 3-06-1200, vaidlemaks Harku Vallavalitsusega õigusvastaselt võõrandatud maaüksuste eest kompensatsiooni määramise korralduste nr 351, 352 ja 349 tühistamise üle. Nimetatud korraldustega oli kaebaja emale, kellelt kaebaja maa tagastamise ja kompenseerimise nõudeõiguse päris, määratud kompensatsioon Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha eest. Haldusasjas nr 3-06-1200 on eelnimetatud Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korralduste tühistamiseks esitatud kaebuse menetlus lõpetatud Tallinna Halduskohtu 20.04.2007 määrusega põhjendusega, et kaebaja oli kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud. Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2007 määrusega jäeti rahuldamata L.W määruskaebus ning Riigikohus jättis esitatud kassatsioonkaebuse 07.11.2007 määrusega menetlusse võtmata. Seega on maareform Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha osas lõppenud maa kompenseerimisega ning kaebajal ei saa enam olla nõudeõigust nimetatud maa tagastamiseks. ORAS § 17 lg 5, mis kuulub maareformi läbiviimisel kohaldamisele tulenevalt MRS §-st 4, sätestab, et omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule. Seega ei ole kaebajal õigust, mida ta uuendatud haldusmenetluses kaitsta saaks ning seetõttu puudub põhjus ka haldusmenetluse uuendamiseks. Kaebus jääb selles osas rahuldamata. 5 Menetluskulude jagamine Kumbki pool ei ole taotlenud teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist ning seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht
9. november 2009 Tallinn Haldusasja number 3-07-1268 Haldusasi Linda White’i kaebus keskkonnaministri 18.01.2005 käskkirja nr 38 p 1.1 tühistamiseks ning Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti kohustamiseks uuendama Harku vallas asuvate L. White’i poolt tagasi taotletavate riigi omandisse jäetud maaüksuste Jaani 1, Jaani 2, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Viinapuu, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 jagamise haldusmenetlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
10. aprilli 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Linda White’i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
11. november 2009 Kaebuse esitaja – Linda White, esindaja Martin Teder Vastustajad – Keskkonnaministeerium ja Maa-amet, esindaja Toomas Kutti Menetlusosalised RESOLUTSIOON
12. Lõpetada apellatsioonimenetlus Linda White’i apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu
13. aprilli 2008 otsuse peale haldusasjas nr 3-07-1268 osas, milles taotletakse Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti kohustamist uuendama Harku vallas asuva maaüksuse Jaani 2 riigi omandisse jätmise menetlus.
14. Rahuldada L. White’i apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu
15. aprilli 2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1268 kohustamistaotluse rahuldamata jätmises osas ja teha selles osas uus otsus. 6
16. Teha Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumile ettekirjutus Harku vallas asuvate L. White’i poolt tagasi taotletavate maaüksuste Jaani 1, Argo 1, Argo 2, Argo 3, Mailase ja Merikanni riigi omandisse jätmise ning kinnisasjade Argo 1 ja Argo 2 jagamise menetluse uuendamiseks, kaasates menetlusse L. White’i.
17. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 7