Obsah (12)

§ 449§ 62§ 307§ 657§ 654§ 652§ 450§ 309§ 422§ 217§ 335§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-8696 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Heli Käpp Tsivii

) 68 lg-le

1. 28.03.2008 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse. 07.04.2008 esitas kostja I taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks nõude I osas. Nõue I on hageja poolt kohtusse esitatud pärast selleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 3 ette nähtud tähtaja möödumist, mistõttu on nõue I aegunud. 28.04.2008 esitatud vastuses kostja I taotlusele leiab hageja, et aegumist ei ole võimalik kohaldada, mistõttu puudub alus vaheotsuse tegemiseks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Järelikult peatus aegumine hageja arvates tema poolt hagi esitamisega 30.03.2006 postiasutusele. Antud juhul ei ole kohtutäitur kuni käesoleva ajani hagejale täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. 28.02.2006 edastati dokumendid hageja töökohta, AS-i R. H., mitte isiklikult temale allkirja vastu. AS R. H. töötaja edastas tema poolt vastuvõetud dokumendid hagejale alles märtsi alguses 2006 ja sellekohane seisukoht on väljendatud ka hageja taotluses tähtaja ennistamiseks. Hageja esindaja poolt hagiavalduses esitatud väidet saab tõlgendada üksnes selliselt, et dokumendid edastati tööandja esindajale (sekretärile) edasiandmiseks, kuid mitte otseselt hagejale. Hageja lepingulise esindaja poolt hagiavalduses esitatud väidet ei saa käsitleda hageja poolt asjaolu omaksvõtuna . Seega ei ole hageja ise omaks võtnud asjaolu, et ta sai täitedokumendid kätte 28.02.
2. Kostja II leidis, et hagi ei ole aegunud. Haige lapse eest hoolitsemist saab käsitleda vääramatu jõuna TsÜS § 163 mõttes ja kohtutäitur ei ole kuni käesoleva ajani hagejale täitmisteadet nõuetekohaselt 2 kätte toimetanud. Aegumine peatus hageja poolt hagi esitamisega Harju Maakohtule 30.03.
3. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4. 26.06.2008 osaotsusega jättis Harju Maakohus hageja hagi kostja I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 024/2006/203 rahuldamata, kuna nõue I on aegunud. Menetluskulud jäid hageja kanda.

§ 449

lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostja I esitanud 07.04.2008 kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõude I osas. Poolte vahel on vaidlus täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/203 hagejale kättetoimetamise kuupäeva suhtes. Vaidlust ei ole fakti osas, et hageja on nimetatud täitmisteate kätte saanud. Vaidlus puudub ka selles, et hageja töökohta toimetati täitmisteade 28.02.2006, mille võttis vastu hageja tööandja sekretär. Hageja väidab, et talle ei ole nõuetekohaselt ja isiklikult allkirja vastu täitmisteadet edastatud. TMS § 10 lg 2 alusel kohaldatakse dokumentide, s. h. täitmisteate kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustik ei näe ette teisiti. Antud juhul

§-s 309, § 323 lg-s 1 ja §-s 313 sätestatut. TMS § 24 lg-s 2 sätestatakse täitmisteates märgitavad kohustuslikud andmed. TMS ega

ei reguleeri eraldi täitmisteate kättetoimetamise akti vormistamist. Täitmisteate kättetoimetamise akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 58 kohtutäiturimäärustik lisana

1. Selle vormi kohaselt tuleb võlgnikul või võlgniku esindajal oma allkirjaga kinnitada täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist. Seega ei tulene seadusest normi, et võlgnik peaks ise täitma täitmisteate kättetoimetamise akti. Kohus, lähtudes eelnevast ning hinnates kohtule esitatud dokumente ja võttes arvesse mõlema poole seisukohti, leidis, et hageja täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/203 kättetoimetamise kuupäevaks tuleb antud juhul lugeda 28.02.
2. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. TsÜS §-s 135 on sätestatud tähtaja algus ja lõpp, mille lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

§ 62

lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega hakkas 30-päevane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg kulgema 01.03.2006 ja sellest tulenevalt oli kohtusse hagi esitamise tähtpäevaks 30.03.

1. Hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mille kohus saab ennistada. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-101-07 asunud seisukohale, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Riigikohus on 22.02.2007 tehtud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 muu hulgas leidnud, et alates 01.01.2006 kehtiv TMS § 223 lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja. TMS § 221 lõige 3 sõnastus on sarnane TMS § 223 lg 1 sõnastusega. Ei ole mõistlikku põhjendust 3 käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtajast. Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt TMS § 220 lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg (RKTKo 3-2-1-101-07). Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hageja kohtule esitatud sundtäitmise täiteasjas nr 024/2006/203 lubamatuks tunnistamise nõue (nõue I) on aegunud ning kostja I taotlus aegumise kohaldamiseks nõude I osas kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja I poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi nõude I osas rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jättis kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (Riigikohtu 11.12.
2. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02). Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 26.06.2008 osaotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud jätta kostja I kanda. Kooskõlas justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 58 kohtutäiturimäärustik lisaga nr 7, ei ole hageja ega tema esindaja vastavat kinnitust allkirjastanud. Hagejale kättetoimetamiseks mõeldud dokumendid edastati tema töökohta, s.o AS-le R. H. 28.02.2006, mitte isiklikult temale allkirja vastu. Äriühingu sekretär ei ole käsitletav kohtutäiturimäärustiku lisas 7 nimetatud võlgniku esindajana. Hageja ei ole sõlminud ühegi isikuga esinduslepingut ega andnud ühelegi isikule volitust võtta temale adresseeritud dokumente vastu. Seega ei omanud AS-i R. H. sekretär volitust võtta hageja nimel tema dokumente vastu, mistõttu on tegemist esindusõiguseta isiku tegevusega, milline ei saa tuua hagejale kaasa kohustusi ja piiranguid õiguste realiseerimisel. Seega ei saa AS-le R. H. 28.02.2006 edastatud täitmisteadet lugeda sel kuupäeval hagejale kättetoimetatuks. Maakohus on ebaõigesti sisustanud kohtutäiturimäärustiku lisas nr 7 sätestatud kättetoimetamise akti vormis sätestatut ning lugenud täitedokumentide kättetoimetamise selleks õigustamata isikule hagejale õiguslikult siduvaks ja selle alusel asunud seisukohale, et hagi on johtuvalt õigustamata isikule kättetoimetamise kuupäevast arvates aegunud. Tulenevalt Riigikohtu 15.01.2007 otsuses nr 3-2-1-132-06 märgitule puuduvad Harju piirkonna kohtutäituri Arvi Pinki poolt 28.02.2006 AS-i R. H. sekretärile edastatud täitmisteates vastavad märked – täitmisteatest ei nähtu põhjendust selle kolmandale isikule üleandmise kohta, samuti ei kontrollinud kohtutäitur sekretäril esindusõiguse olemasolu, milline viimati nimetatul ilmselgelt puudus. Täitmisteade sisaldab märget „Annan edasi laborisse“, millest võib järeldada, et kohtutäitur ei täitnud ka oma kohustust isikule selgitada, et täitedokument kuulub hagejale isiklikult üleandmiseks. On usutav, et hagejale ei jõudnud dokument enne mitme päeva möödumist, kuivõrd dokument edastati laborisse. Seega on 28.02.2006 dateeritud täitmisteade kättetoimetatud ja täitmisteate kättetoimetamise regulatsiooni eesmärgiga – tagada saajale võimalus dokumendiga õigeaegselt tutvuda oma õiguste teostamiseks ja kaitsemiseks. Vastavalt

§ 307

lg 3 tuleb lugeda dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegeliku saajani jõudmisest ehk 10.04.

1. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid vastupidist. Kuivõrd maakohus on ebaõigesti lugenud täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/203 kättetoimetatuks 28.02.2006, tuleb maakohtu otsus tühistada ja lugeda hagi tähtaegselt esitatuks. Viimati nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-
2. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et haige lapse eest hoolitsemist saab käsitleda TsÜS § 163 mõttes vääramatu jõuna. Hageja ja kostja II ühine laps haigestus 21.03.2006-30.03.
3. Kuna lapse tervis halvenes ja kostja II ei viibinud 30.03.2006 Rakveres, pidi hageja hagi postitama. Hagejal ei olnud võimalik dokumenti saata faksi või e-posti teel seoses tööpäeva lõpuga. On ilmselge, et hageja ei 4 saanud lapse haiguse ootamatut ägenemist ette näha ega mõjutada ja sõita Tallinna hagiavalduse viimiseks. Hagi aegumistähtaeg peatus 21.03-30.03.2009 seoses vääramatu jõuga. Maakohus ei ole otsuses hageja väidete osas võtnud seisukohta, jättes need täielikult tähelepanuta, rikkudes sellega

§-s 436 ja § 442 lg-s 2 sätestatut. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja I palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata

§ 657lg 1 p 1 alusel.

Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt

§ 654

lg-le 6 esimese astme kohtu põhjendusi ja ei põhjenda otsust.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele teatab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti otsuse pealkirjastanud osaotsusena, sest hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet, millest nõude I osas palus kostja I aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Seega pidi maakohus nõude I osas, tulenevalt

§ 450lg-st 1, tegema eraldi otsuse.

Leides, et nõue on aegunud, oli tegemist

§ 449lg 3 mõttes aegumise kohaldamisel lõppotsusega nõude I osas.

Maakohus oleks saanud otsuse pealkirjastama vaheotsusena sel juhul, kui ta oleks jätnud aegumise kohaldamata

§ 449lg 3 teisest lausest tulenevalt.

Vaidlust ei ole selles, et maakohus jätkab menetluse hageja poolt kostja vastu esitatud nõude II osas. Maakohus on õigesti lugenud täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/023 apellandile kättetoimetatuks 28.02.2006. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt võib justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisana 7 kehtestatud täitmisteate kättetoimetamise akti vormist tulenevalt võtta täitmisteate vastu võlgniku asemel vaid võlgniku seaduslik või lepinguline esindaja. Kuna TMS § 10 lg 2 tulenevalt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, on maakohus õigesti leidnud, et kohaldada tuleb TMS § 10 lg 2,

§ 309, § 323 lg 1 ja § 313 sätestatut.

Kohus leidis õigesti, et isikule menetlusdokumendi (sealhulgas ka täitmisteate) kättetoimetamise korral äriruumis (töökohas) loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte isiku töökohas püsivalt viibivale töötajale. Vaidlus puudus selles, et apellandi töötamise kohaks oli täitmisteate kättetoimetamise ajal AS R. H. ja et täitmisteate võttis apellandile edastamiseks 28.02.2006 vastu apellandi töökoha AS R. H. sekretär. Seega saab täitmisteate kättetoimetamist apellandi tööandja AS R. H. sekretärile lugeda täitmisteate kättetoimetamiseks apellandile. Apellandi väited, et sekretär ei edastanud talle täitmisteadet samal päeval, vaid märtsi alguses või kaebuses väidetult enne 10.04.2006, on ümber lükatud apellandi poolt 31.03.2006 esitatud hagiavalduses väidetuga (I kd lk 7), kus on kirjas, et 28.02.2006.a edastati hagejale tema töökoha R. H. kaudu kullerteenuse vahendusel täitmisteade täiteasjas 024/2006/203. Seega ei nõustu ringkonnakohus apellandi poolt esitatud väidetega, mille kohaselt anti täitmisteade talle üle märtsi alguses või enne 10.04.2006. Apellandi väited on tõendamata ja need väited on vastuolus asjas olevate tõendite ja apellandi enda taotlustega. Nimelt taotles hageja koos hagiavalduse esitamisega hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamist ühe päeva võrra hoopis muul põhjusel kui määruskaebuses toodud. 10.04.2006 maakohtule saabunud 5 tähtaja ennistamise taotluses palus hageja lugedes juhindudes

§ 422

lapse haigestumise tõttu tähtaja möödalaskmine 1 päeva võrra toimunuks mõjuval põhjusel ja ennistada hagi esitamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg (I kd lk 1-2). Sellisest ühepäevasest tähtaja ületamisest sai hageja rääkida vaid juhul, kui ta sai täitmisteate kätte 28.02.2006, sest tähtaeg hakkas kulgema 01.03.2006 ja lõppes 30.03.2006. Eeltooduga vastuolus olevaks tuleb lugeda hageja enda väited, et ei ole tuvastatud, millal ta üldse täitmisteate kätte sai (II kd lk 3) ja kättesaamiskuupäeva tuleks apellandi arvates hakata lugema täitmisteate tegelikust apellandini jõudmisest, s.t igal juhul peaks hagiavaldus olema esitatud tähtaegselt. Apellatsioonkaebuses on uus väide, mille kohaselt AS R. H. sekretär ei olegi hagejale täitmisteadet üle andnud, vaid on selle edastanud laborisse. Apellatsioonkaebuses esitatud uue väite, nagu poleks sekretär teadnudki, et ta peab täitmisteate hagejale üle andma, jätab kohus kooskõlas

§ 652lg-ga 4 tähelepanuta.

Samuti on maakohtu toimikus kirjaliku tõendina hageja abikaasa (kostja II) poolt maakohtule esitatud hagiavalduse koopia, milles kostja II väidab, et 28.02.2006 edastati hageja abikaasale töökoha kaudu täitmisteade (I kd lk 177). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja ei saanud täitmisteadet kätte 28.02.2006, on käesoleva vaidluse asjaolusid hinnates veenvalt ümber lükatud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Õige on apellandi väide, mille kohaselt ei ole maakohus võtnud seisukohta aegumise peatumise vastuväite osas, kuid nimetud menetlusnormi rikkumine ei viinud asja ebaõige lahendamiseni. Ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi selles osas. Hageja on tuginenud sellele, et tema poolt hagi esitamise tähtaja möödalaskmine oli põhjustatud haigestunud lapse hooldamise vajadusest. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega haige lapse eest hoolitsemisest kui vääramatust jõust ja sellest tulenevalt 21.-30.03.2006 hagi aegumise peatumisest. Apellandi väitel takistas tal lapse haigus hagiavalduse viimist 30.03.2006 Tallinnasse kohtusse. Samas apellant kinnitab apellatsioonkaebuses, et lapse haigus ei takistanud tal võtta ühendust oma esindajaga (II kd lk 147), vaid ainult hagiavalduse viimist Tallinnasse. Kuna hageja lepingulisel esindajal on

§ 217

lg 1 ja 5 kohaselt samad menetlusõigused, mis hagejal endal, ei olnud millegagi takistatud hagi tähtaegne kohtusse esitamine esindaja poolt. Kahtlust ei ole selles, et hageja esindajal on kõik kaasaegsed sidevahendid kohtuga suhtlemiseks olemas. Seda asjaolu on hageja esindaja ka ise kinnitanud menetlusdokumente samas tsiviilasjas kohtutele esitades (I kd 6, 85, 112 jj). Seega olid tehingulisel esindajal kõik sidevahendid tema poolt 30.03.2006 koostatud (I kd lk 5) hagiavalduse tähtaegseks esitamiseks kohtule.

§ 335

lg 1 kohaselt oleks piisanud hagiavalduse maakohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil saatmisest

§ 62lg 2 kohaselt kuni 30.03.2006 kella 24.00-ni.

Ka on hageja esitanud erinevaid väiteid seoses lapse haigestumisega. Tähtaja ennistamise taotluses on hageja selgitanud, et lapse haigus takistas tal enne 30.03.2006 pöördumist esindaja poole (I kd lk 2) ja samal päeval ta postitas hagiavalduse. Hiljem on hageja asunud väitma, et lapse haigus takistas tal isiklikult hagiavaldust Tallinnasse toomast, kuna nii oli esindajaga kokku lepitud (II kd lk 147). Vastustaja on 30.04.2009 koostatud vastuses õigesti märkinud, et tegemist on ilmselgelt otsitud väitega, kuna Eesti Posti tõendist nähtuvalt postitati tähtkiri Rakveres ümbrikus, millel oli märgitud Advokaadibüroo Küllike Namm aadresstempel 30.03.2006 kell 17.55 (I kd lk 135), mil juba Harju Maakohtu maja oli suletud (II kd lk 132). Soovides ise hagiavaldust tuua kohtusse, milliseks sõiduks vajaminevat aega arvestades pidi hagejal olema kell 15 selge, et ta ei jõua tööpäeva jooksul Harju kohtumajja, kuid tööpäeva kestel oli hagejal võimalik advokaadibüroo sidevahendeid või Eesti Posti 6 sideteenuseid Rakvere linnas asuvates postkontorites. Lähtudes eeltoodust asub maakohus õigesti seisukohale,et hageja nõue I on kostja I vastu aegunud. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-101-07 p-s 11 märgitakse, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud ,mille korral väidetav nõue oleks aegunud,tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad käesoleva vaidluse menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis kostja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes

§ 171lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Ulvi Loonurm Reet Allikvere Heli Käpp 7