← Eesti

2-06-26770/17

Obsah (5)§ 33§ 115§ 82§ 188§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 02. detsember 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

§ 33

lg 1 eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

§ 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 115lg 3 kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks 4

(7)tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Nimetatud sätetest tuleneb, et kui eellepingu tingimused on piisavalt selged, on võimalik eellepingu rikkumisel esitada kas täitmisnõue või kahju hüvitamisnõue. Sellist seisukohta toetab ka Eesti õiguskirjandus (VÕS kommentaarid, 2006, lk 120). Samuti on eellepingust tuleneva positiivse kahju hüvitamise võimalust jaatatud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-08 (p 16).
  1. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on lepingut rikkunud ja kui jah, siis kas hagejale on lepingu rikkumisest tekkinud kahju.
  2. Pooltevahelise lepingu p 5.1.4 sätestas, et müüja on kohustatud mitte võõrandama või pidama läbirääkimisi maaüksuse võõrandamiseks kolmandatele isikutele. Samuti on ilmne, et igasugune tegevus, mis muudab võimatuks lepingu eesmärgi saavutamise, kujutab endast olulist lepingu rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis 19.07.2006 M V i ja A K ga võlaõigusliku müügilepingu kostjale kuuluvast kinnistust eraldatava osa suurusega 1012 m2 võõrandamiseks hinnaga 2 000 000 krooni ja et kinnistusraamatusse kanti sisse 17.08.2006 kostjale kuuluvale kinnistule eelmärge jagamisel tekkiva kinnistu ligikaudse suurusega 1012 m2 omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks A K (isikukood XXX) 1/2 osas, M V (isikukood XXX) 1/2 osas kasuks. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud lepingu sõlmimisega ja eelmärke sissekandmisega on kostja rikkunud pooltevahelise lepingu p-s 5.1.4 ja muutnud võimatuks lepingu eesmärgi täitmise. Eelmärke sissekandmisega muutus pooltel võimatuks omandi ülekandmiseks vajaliku kinnistusraamatu kande tegemine. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-08 (p 16) samuti märkinud, et kui isik võõrandab müügilepingu eseme kolmandale isikule, on ta muutnud lepingu täitmise võimatuks VÕS § 108 lg 1 p 1mõttes ja kahjustatud isikul tekib kahjunõue.
  3. Kostja ei ole lepingu rikkumist eitanud, kuid on leidnud, et kuivõrd kostja tegi 24.07.2007 eellepingust taganemise avalduse, siis puudub tal kohustus kahju hüvitada.
  4. Kohus on seisukohal, et isegi kui kostja lepingust taganemine 24.07.2007 oli õiguspärane, siis ei vabasta see kostjat kohustusest hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju. VÕS § 115 lg 1 mõtte kohaselt tekib lepingu raames kahju hüvitamise võlasuhe alates kohustuse rikkumisest. Sama järelduse võib teha analoogia alusel Riigikohtu otsusega tsiviilasjas nr 3-21-54-08, p
  5. Lepingulise kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist

§ 82g 3.

35.

§ 188

lg 2 ls 2 taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega kuna lepingu rikkumine to 19.07.2006 ja kostjapoolne lepingust taganemine alles 24.07.2007, siis oli lepingust taganemise hetkeks hagejal kahjunõue juba tekkinud ning taganemine ei mõjutanud kahjunõude kehtivust ega vabastanud kostjat kohustusest kahju hüvitada. Kostjapoolne lepingust taganemine ei oma seega tähtsust kahjunõude seisukohast.

  1. Kuigi kostjapoolne lepingust taganemine ei oma asjas tähtsust, märgib kohus siiski vastuseks kostja väidetele, et kostjal puudus õigus lepingust taganemiseks. Lepingus ei ole otseselt fikseeritud kelle kohustuseks on kostjale kuuluvast maatükist osa eraldamiseks vajalike toimingute korraldamine ega seda, milliseks tähtajaks tuleb see lõpetada. Neid kohustusi ei saa ka muul viisil lepingust tuletada, muuhulgas ei saa seda järeldada lepingu p-st 6.1.
  2. Põhimõtteliselt on majandusloogikaga kooskõlas sõlmida leping, kus selliste kohustuste täpne jagamine jäetakse tegemata ning lahtiseks jäetakse ka tähtaeg, kuivõrd miski ei sunni pooli saavutama lepingu eesmärki võimalikult kiiresti. Poolte huve kaitseb sel juhul see, et kummalgi poolel on võimalik ise vajalikud toimingud ära teha ning sel viisil kiirendada lepingu eesmärgi saabumist. Seega ei tule lepingu olemusest ega VÕS §-st 82 sundi lepingu 5

(7)tõlgendamisega tuvastada kohustuste jaotus ja täitmise tähtaeg. Seega ei rikkunud hageja kohustust tagada kostjale kuuluvast maatükist osa eraldamiseks vajalike toimingute korraldamine ja kostjal puudus õigus kas sel või mõnel muul alusel lepingust taganeda.
  1. Vastuseks kostja väitele seoses vääramatu jõuga märgib kohus, et kinnistust osa eraldamisele kehtivate protseduurireeglite muutmine ei kujuta endast vääramatut jõudu ning et kostja ei ole tõendanud, et mingil ajahetkel oleks kehtinud regulatsioon, mis keelab või teeb võimatuks kinnistust osa eraldamise. Seadusega või rakendusseadusega kehtestatud ettenähtavad viivitused sellises protseduuris ei kujuta endast veel vääramatut jõudu, sest isegi kui sellised viivitused oleks esinenud, siis ei oleks nende eesmärgiks kinnistust osa eraldamise keelamine määramatuks ajaks. II Kahju ulatus
  2. Eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kostjal tekkis kohustus hüvitada lepingu rikkumisega hagejale põhjustatud kahju. Järgnevalt hindab kohus, millises ulatuses tuleb kostjal kahu hüvitada.
  3. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-37-08 (p 16) ja 3-2-1-31-08 (p 16) asunud seisukohale, et lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist tuleb vaadelda konkludentse taganemisena lepingust. Kinnistu omandi üleandmise võimatusega hagejale tekkinud kahju suuruse arvestamisel tuleb lähtuda VÕS § 135 lg-st 2, mille järgi juhul, kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. Seega tuleb kostjal hüvitada eraldatava kinnistu lepingujärgse hinna ja turuhinna vahe.
  4. S K OÜ eksperthinnangust nr 3660 nähtub, et lepingu rikkumise hetkel 19.07.2006 oli eraldatava kinnistu turuhinnaks 1 480 000 krooni. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja võõrandas kinnistu veel suurema hinnaga, nimelt 2 000 000 krooni. Kuna lepingujärgseks hinnaks oli 340 000 krooni, siis on kostjal kohustus hüvitada kahju 1 120 000 krooni.
  5. Õigustatud ei ole kostja seisukoht, et turuhind VÕS § 135 lg 2 kohaselt tuleb määrata hetkeseisuga. Eelnevalt on kohus selgitanud, et kahju hüvitamise suhe tekkib alates kohustuse rikkumisest, mitte kahju hüvitamisest või nõude esitamisest, seega tuleb ka kahju suurus määrata rikkumise aja seisuga.
  6. Hüvitatavast kahjust on hageja palunud välja mõista osa, 909500 krooni. Lisaks kahju hüvitamisele on hageja palunud välja mõista lepingu alusel tehtud kulutused – lepingu alusel tasutud 30 000 krooni ja erastamisel kostja eest tasutud 60 500 krooni. Kostja ei ole nimetatud summade saamist eitanud. Kuivõrd hageja on kahjunõude esitamisega konkludentselt eellepingust taganenud, kuuluvad tehtud kulutused summas 90500 krooni kostjalt välja mõistmisele

§ 189lg 1.

Kahjuhüvitis 909500 krooni kuulub kostjalt välja mõistmisele

§ 115lg 1. Menetluskulud 43. Vastavalt Ts

MS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 143 lg 1 jätab kohus kostja kanda ka tunnistajatasu, mis on riigieelarvest tunnistajale J V välja makstud ning mis kuulub kostjalt välja nõudmisele Eesti Vabariigi kasuks. 6

(7)Peeter Pällin Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.