Obsah (4)

§ 60§ 61§ 71§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2009, Tallinn Tsiviilasja number

) § 71 näeb ette, et kohus võib elatise võlgnevust vähendada, kui võlgnevus tekkis mõjuval põhjusel ja võlgniku varaline seisund ei võimalda selle tasumist. Maakohus leidis, et S. F. pikaaegne töötus ja segane elukorraldus seoses Inglismaale kolimisega annab võimaluse tema elatise võlgnevuse vähendamiseks 35 000 krooni võrra ja tema võlgnevuseks jääb seega alates kohtuotsuse jõustumisest 21 848, 90 krooni. 9. Edaspidise elatise suuruse vähendamiseks aga kohtu arvates alust ei olnud.

§ 60

järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja

§ 61

lg 4 järgi ei või elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on juba 19.09.2001 kohtuotsusega hagejalt välja mõistetud elatis alla miinimumi ning käesoleval ajal Eestis kehtivat elukallidust arvestades ei tule elatise vähendamine 800 kroonini kuus kõne alla. Selline summa on Inglismaal töötava täisjõus mehe kohta naeruväärne ja ulatub praegusel ajal umbes 40 naelani kuus. Hageja teenib aga kuus kaugelt üle 1 000 naela ning seega moodustaks maksmisele kuuluv elatis vähem kui 4% hageja sissetulekust. Selline elatise suurus ei oleks kooskõlas ühegi seadusega ega arvestaks lapse vajaduste ega ka vanema võimalustega. Lapse vajadused minimaalse elatise osas põhjendamist ei vaja. Hageja võimalused on aga tunduvalt suuremad ja tuleb arvestada ka seda, et hageja täisealise poja A. F.i elatise vajadus on käesolevaks ajaks ära langenud. 10. Samas tuli kohtu arvates ka vastuhagi rahuldada ainult osaliselt. Maakohus leidis, et 1 800 kroonise elatise nõue on igati põhjendatud. Hagejalt 19.09.2001 välja mõistetud elatis on ilmselt liiga väike ega vasta teismelise poisi vajadustele ega arvesta ka vanemate võimalustega. Vahepeal on Eestis elukallidus tõusnud, samuti aga ka keskmine sissetulek suurenenud kuni 2008 aastani.

§ 61

lg 6 alusel võib väljamõistetav elatis olla kehtestatud miinimumist väiksem kui esinevad mõjuvad põhjused ja käesoleval juhul on selleks majandussurutis, mille tingimustes ei ole S. F.l ilmselt ka Inglismaal võimalik oma teenistusest maksta 2 300 kroonist elatist kuus, arvestades Ühendkuningriigis valitsevat elukallidust. Pealegi on koos Euroopa Liidu elanike teenistuse vähenemisega alanenud käesolevaks ajaks ka hinnad ning seetõttu tuleb antud juhul arvestada 2007.a minimaalse elatisega, milleks ongi 1 800 krooni kuus. Seega tuleb elatis suurendada 1 800 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

1. Seoses nii hagi kui ka vastuhagi ainult osalise rahuldamisega jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 3
2. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja arvates ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud ning kohus on rikkunud TsMS 436 lg-t
4. Kohus on ekslikult märkinud, et vastuhageja soovis elatise suurendamist alates 01.01.2008 2 300 kroonini kuus. Vastuhageja soovis elatise suurendamist 2 300 kroonini kuus alates 04.12.
5. Kuivõrd kohus seda nõuet ei rahuldanud, siis sisuliselt eksitus iseenesest ebaõiget otsust kaasa ei toonud.
6. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega, et hageja ei täitnud 19.01.2001 kohtuotsusega väljamõistetud elatise tasumise kohustust. 11.02.2003 esitas hageja hagiavalduse elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest vabastamise nõudes. Lääne Maakohtu 13.10.2003 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Ka peale hagi rahuldamata jätmist ei täitnud hageja elatise tasumise kohustust. Sellega seoses alustati 31.07.2006 kostja avalduse alusel kriminaalmenetlus. Hagi esitati peale kriminaalmenetluse alustamist ning esitati sooviga pääseda kriminaalmenetlusest. Hageja käitumine viie aasta jooksul on olnud pahatahtlik.
7. Hageja tugineb sellele, tema ülalpidamisel on XX.XX.XXXX sündinud poeg. Ka kostjal on XX.XX.XXXX sündinud poeg, keda ta peab üleval pidama. Hageja väidab, et peab üleval poega A. F.i 1 000 - 1 500 krooni eest kuus (tl 4). Arusaamatu on, miks hageja ei toeta oma lapsi võrdselt, vaid eelistab üht last teisele. Lisaks on hageja väited A. F.i õppimise ja ülalpidamise kohta tõendamata (st ka vajadus tema ülalpidamiseks peale täisealiseks saamist).
8. Kostja palus apellatsioonimenetluses tuvastada, et kuni 13.10.2003 ei olnud elatisvõla vähendamine põhjendatud (Lääne Maakohtu 13.10.2003 otsus tsiviilasjas nr 2-41/03). Pärast nimetatud kohtuotsuse jõustumist on hageja käitumine pahatahtlik. Elatisvõlga ei ole tasutud, esimene hagejapoolne toiming seoses võlgnevusega (peale kohtuotsuse jõustumist) tehti hageja poolt alles peale kriminaalmenetluse alustamist 31.07.2006 (Haapsalu Politseijaoskonna 09.01.2007 teatis), st rohkem kui 2,5 aasta möödumist. 03.08.2006 esitati kohtusse hagi võlgnevuse vähendamiseks. Hagejal puudus alus eelistada A. F.i ülalpidamiskohustust S. F. ülalpidamiskohustusele. Hageja ei ole tõendanud A. F.i õppimist T. T. H. K. ja tema ülalpidamisvajadust 3 aasta jooksul seoses õppimisega ka täiskasvanuna (tl 4).
9. Kohus tuvastas, et hageja sissetulek on keskmiselt umbes 1 000 naela kuus. Kohus ei ole hageja keskmist sissetulekut piisava täpsusega tuvastanud. 03.08.2006 hagis kinnitas hageja, et tema sissetulek on 1 100 naela kuus, 02.05.2007 taotluses väitis hageja, et sissetulek on 1 090 naela kuus, 01.02.2008 taotluses väitis hageja, et tema sissetulek on 1 122,49 naela kuus (tl 166, 167 dokumendid, mis näitavad sissetulek on 1 122,49 naela kuus), hageja 28.05.2009 hageja vastus avaldusele vastuhagi nõude suurendamiseks. Hageja majanduslik seisund ei ole võrreldes viimaste tõendite esitamisega muutunud. Kui hageja on ise nimetanud, et sissetulek on keskmiselt 1 100 naela kuus, ei olnud kohtul alust tuvastada, et hageja sissetulek on 1 000 naela kuus.
10. Kohus tuvastas, et hageja majanduslik olukord ei ole hea ning hageja pikaajaline töötus ja segane elukorraldus seoses Inglismaale kolimisega võimaldavad võlgnevust vähendada. Kohus on jätnud märkimata tõendid, mille alusel tegi kohus järelduse, et 1 100 naelase sissetulekuga isiku majanduslik olukord ei ole hea ning tuvastas hageja pikaajalise töötuse ning segase elukorralduse seoses Inglismaale kolimisega. Hageja ei ole tuginenud sellele, et võlgnevust tuleks vähendada seoses pikaajalise töötusega ja segase elukorraldusega seoses Inglismaale kolimisega.
11. Kostja arvates puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise võlgnevust vähendada. Hageja võlgnevus ei tekkinud mõjuval põhjusel ning hageja varaline seisund võimaldab võlgnevuse tasumist. 4
12. Kohus tuvastas, et mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära on majandussurutis, mille tingimustes ei ole hagejal Inglismaal võimalik oma teenistusest maksta 2 300 kroonist elatist kuus arvestades kohalikku elukallidust. Kohus on jätnud märkimata, millistele tõenditele tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis ning apellandi hinnangul ei ole kohtu järeldus põhjendatud. Kuivõrd ei esine mõjuvaid põhjuseid, siis ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine alla miinimummäära.
13. Eeltoodu põhjal palus apellant jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi elatise suurendamiseks alates 04.12.2008 summas 2 175 krooni kuus (kostja vähendas esimeses astmes esitatud elatise suurendamise nõuet 2 300 kroonilt kuus 2 175 kroonini kuus). Vastuapellatsioonkaebus
14. Hageja ei nõustunud samuti maakohtu otsusega ja esitas vastuapellatsioonkaebuse. Hageja leidis, et maakohtu kohtuotsus tuleb vastuhagi osalise rahuldamise ja elatise suurendamise osas tühistada.
15. Vaidlustatav kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 lg 7 nõuetele, kuna otsuse kirjeldavas osas ei ole piisavas ulatuses märgitud poolte väited ja vastuväited, samuti ei ole kohtuotsuse kirjeldavas osas märgitud mitte ühtegi esitatud tõendit.
16. Hageja taotles elatise vähendamist ja vaidles elatise suurendamisele vastu kahel põhjusel. Esmalt tugines hageja väitele, et tal oli hagiavalduse esitamise ajal ülalpidamisel täisealine kutseõppeasutuses õppiv laps A. F., mida tõendab hagiavaldusele lisatud sünnitunnistuse koopia ja alaealine laps M. F., kes jääks elatise suurendamise korral vähemkindlustatuks kui poolte ühine laps S. F. (

§ 61lg 5).

Teiseks taotles hageja elatise vähendamist ja suurendamata jätmist põhjusel, et ta toimetulek Suurbritannias ei luba elatist suurendatud ulatuses maksta ja palus selle asjaolu lugemist mõjuvaks põhjuseks (

§ 61lg 6 p 3).

Nimetatud asjaolude tõendamiseks oli esitatud alaealise lapse poeg M. F.i passi koopia ning arvukalt tõendeid hageja toimetuleku kohta Suurbritannias (palgalehed, majandusliku seisundi teatis, kohaliku maksu teatised, üüriarved, gaasiarved, elektriarved, telefoniteenuse arved), mille kohaselt elab hageja pere hoolimata hageja töötamisest vaesuspiiril ning elatise suurendamine jätaks M. F. halvemasse seisu kui S. F.. Kohus ei ole neid väiteid, asjaolusid ja tõendeid kohtuotsuses TsMS § 442 lg.7 nõuete vastaselt märkinud. Kuna neid tõendeid ja asjaolusid ei ole märgitud, ei ole neid ka analüüsitud. Samuti on kohus TsMS § 442 lg 8 nõuete vastaselt otsuse põhjendavas osas jätnud märkimata, miks ta viidatud tõendeid ei arvesta ja vastukostja väidetega ei nõustu.

1. Kohus on otsust elatise suurendamise osas motiveerinud peamiselt asjas kogutud tõenditele mittevastava põhjendusega elukalliduse tõusust, üleüldisest palkade tõusust ning protsendi-arvutusega, mitu protsenti S. F. palgast moodustab S. F. ülalpidamiseks välja mõistetav elatis. Need kohtu põhjendused ei ole kooskõlas asjaoludega, mida saanuks ja tulnuks tuvastada asjas kogutud tõenditest. Samuti ei ole kehtivas perekonnaseaduses sätestatud elatise suurus fikseeritud proportsionaalse või protsentuaalse osana sissetulekust.
2. Hageja töötasu ei ole tsiviilasja menetluse ajal tõusnud, vaid on vähenenud ca 20% võrra, mida tõendavad kohtule esitatud palgalehed. Samuti ei iseloomusta vanema võimalusi ega lapse vajadusi asjaolu, mitu protsenti moodustab elatis vanema sissetulekust. Vanema võimaluste hindamisel on oluline, et kui suur osa tema sissetulekust jääb alles peale esmaste elukondlike kulutuste kandmist. Nagu nähtub sotsiaaltoetuste taotlemiseks A. linnanõukogule esitatud S. F. finantsaruandest, mis on kooskõlas sissetulekute ja kulutuste kohta kohtule esitatud teiste dokumentaalsete tõenditega. Vastavalt palgalehtedele, üüriarvetele, kohaliku maksu teatistele, elektri- ja gaasi arvetele ning telefoniteenuse arvetele, jääb S. F.l peale esmaste kulude kandmist alles üksnes 3,17 naela ehk 67 eesti krooni. Sellest summast ei ole võimalik maksta elatist suurendatud ulatuses 1 800 krooni 5 kuus. Selle tulemusena jääks M. F. vähemkindlustatuks kui S. F.. Seetõttu tulnuks vastuhagi igakuise elatise suurendamiseks jätta täielikult rahuldamata.
3. Eeltoodu põhjal palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt vastuhagi ja suurendas hagejalt S. F. ülalpidamiseks välja mõistetud elatist alates 24.01.2007 kuni S. F. täisealiseks saamiseni summani 1800 krooni kuus ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta vastuhagi rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
4. Pooled pidasid vastastikku kaebusi põhjendamatuteks. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kostja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud igakuise elatise vähendamise nõude rahuldamata jätmise osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust selles osas kontrollida.
6. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 436 lg 2 mõtte kohaselt ei saa lugeda kohtuotsust tõenditele rajanevaks üksnes selle pinnalt, et kohus otsuses ühelauseliselt märgib, et kohus on tõendeid vaaginud. Tõendite hindamine põhineb TsMS § 232 lg 1 kohaselt tõenditele igakülgse, täieliku ja objektiivse hinnangu andmisel. Poole esitatud väitega mittenõustumist või vastuvõetud tõendiga mittearvestamist peab kohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses põhjendama. See tähendab, et kohus ei saa jätta poolte esitatud väiteid ja tõendeid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid nõuetekohaselt hinnates teeb.
7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega hageja poolt esitatud elatise võlgnevusest vabastamise nõude lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud nimetud nõude osas kogutud tõendid olulises ulatuses hindamata ja rikkunud sellega eespool nimetatud menetlusõiguse norme. Samuti on maakohus mõistnud ekslikult

§-i 71 sisu. 32.

§ 71

kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja on palunud ennast elatise võlgnevusest vabastada osaliselt ja toonud võlgnevuse tekkimise põhjuseks oma varasema töötuse ja püsivalt kehva varalise seisundi.

1. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et elatise võlgnevuse vähendamiseks annavad käesoleval juhul alust hageja varasem töötus ja segane elukorraldus või asjaolu, et kostja on kuidagi suutnud last ülal pidada. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et tagantjärele võla maksmine ei muudaks olukorda paremaks vaid raskendaks hagejal edaspidi elatist maksta.
2. Maakohtu istungil on hageja esindaja väitnud, et hageja kolis välismaale elama 2001.a märtsis pärast abiellumist (tl 212). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejalt on mõistetud Lääne Maakohtu 19.09.2001 otsusega välja elatis 1 190 krooni kuus (tl 31-33). Vaidlust ei ole ka selles, et Lääne Maakohtu 13.10.2003 otsusega jäeti rahuldamata hageja 6 nõue elatise võlgnevusest vabastamiseks ja elatise vähendamiseks (tl 34-36). Seega saab käesoleva vaidluse esemeks olla elatise võlgnevus ja selle aluseks olevad asjaolud, mis on tekkinud pärast Lääne Maakohtu 13.10.2003 otsuse jõustumist. Kohutule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oli ka Lääne Maakohtu 13.10.2003 otsuse jõustumisele järgnenud perioodil töötu ning seetõttu ei saa hageja töötusega elatise võlgnevuse vähendamise nõude lahendamisel arvestada.
3. Hageja väide, et elatise võlgnevuse vähendamise aluseks saab olla tema praeguse sissetuleku vähesus ja elamiseks hädavajalike kulutuste suurus, ei ole kolleegiumi arvates samuti põhjendatud. Hagiavalduses kinnitas hageja, et tema sissetulek on 1 100 naela kuus. Palgalehtede kohaselt on hageja palga suuruseks olnud 1085,08; 1088, 63 ja 1098,17 naela kuus. 02.05.2007 taotluses on hageja väitnud, et tema sissetulek on 1 090 naela kuus. Kõige hilisemas menetlusdokumendis ehk 01.02.2008 taotluses on hageja väitnud, et tema palk on vähenenud 960 naelani, kuid sissetulekute suuruseks koos toetustega on 1 122,49 naela kuus (tl 165), mis on kooskõlas taotlusele lisatud tõenditega (tl 166-168). Kuna kostja ei ole hageja sissetuleku suurust vaidlustanud, lähtub kolleegium hageja viimasest teadaolevast sissetulekust 1 122,49 naela kuus.
4. Igapäevaste kulutustena on hageja toonud esile kulutused lastele makstavale elatisele, mille maksmise alust on hageja tõendanud A. F.i passikoopiaga ja M. F. sünnitunnistusega (tl 7-8), üürile, mida kinnitavad üüriarved (tl 73-75 ja 169-171), kulutustega kommunaalteenustele, mida kinnitavad arved elektri, gaasi ning vee ja kanalisatsiooni eest (tl (tl 76-85), kulutustega telefoniteenusele, mida kinnitavad sellekohased arved (tl 86-97), kulutustega keeleõppele (tl 100-104) ning samuti kulutustega transpordile, toidule, hügieenile ja riietusele kokku summas 515 naela, mille kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Toimetuleku raskuste tõendamiseks on hageja esitanud meeldetuletuskirjad üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse osas (tl 105-108) ning tulevikus raha nappuse jätkumise kinnituseks tõendid üüri võimaliku suurenemise (tl 111-112) ja lasteaiateenuse kasutamisega tulevikus tekkivate kulude kohta (98-99). Kulusid kokku lugedes ja selleks ka A. elanike nõustamise büroo abi kasutades on hageja leidnud rakenduse kogu oma sissetulekule ja nii on jäänud vabadeks vahenditeks vaid 3,17 naela (tl 166-167).
5. Kostja ei ole hageja kulutustele vastu vaielnud ning kuigi ka kolleegiumil ei ole alust nende tõepärasuses kahelda, ei anna ringkonnakohtu hinnangul ka sissetuleku nappuse ja vajalike kulutuste tõendatus käesoleval juhul alust

§ 71põhjal hageja elatise võlgnevusest vabastamiseks.

Kostja kanda olnud ja täitmata jäänud ülalpidamisekohustuse osa vähendamist ei saa põhjendada asjaoluga, et töövõimelise hageja sissetulek on välismaa tingimustes väike ja harjumuspärase eluviisi säilitamiseks vajalikud kulutused suured. Hagejal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et laste huvid peavad olema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel hankida lisasissetulekuid. Hageja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb ülalpidamise kohustuse seadusejärgseks täitmiseks leida võimalus oma sissetulekuid kasvatada ja vajadusel kulutusi kokku hoida. Põhjendusi, miks hageja ei saa laste võrdväärseks ülalpidamiseks leida tasuvamat tööd, ei ole kohtule esitatud. Üksnes asjaolu, et hageja pragune töö vastab temale meeldivale kutsealasele või võimalikule ettevalmistusele, ei anna lapse huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid, kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet.

§ 50

lõigetes 1 - 4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus laste eest hoolitseda ja neid kasvatada, samuti kohustus kaitsta laste õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega. Kui kaaluda lapse huvi saada vanemalt ülalpidamist ja hageja 7 huvi säilitada praegust tööd ja elatustaset vaatamata rahalistele raskustele, siis tuleb eelistada alaealise lapse huve, kes ei saa ise oma elu-oluliste vajaduste rahuldamiseks midagi ette võtta ning kelle põhivajaduste rahuldamine sõltub täiel määral vanematest, sh hagejast. Elatise võlgnevuse tekkimise põhjuseks saab eeltoodu põhjal pidada üksnes hageja enda vastutustunde nappust, hageja on lasknud võlgnevusel põhjendamatult tekkida ja kasvada, ega ole võtnud ette midagi konstruktiivset selle vähendamiseks. 38. Asjaolu, et kostjal on ülalpidamisel lisaks poolte ühisele lapsele veel üks alaealine poeg, ei anna samuti alust elatise võlgnevust vähendada. Käesoleval juhul ei satu ringkonnakohtu hinnangul hagejaga koos elava lapse vajaduste rahuldamine võlgnevuse vähendamata jätmisel ohtu. Hageja poeg M. F. on tänaseks saanud viieaastaseks ja see võimaldab tema emal tööle asuda ja tema ülalpidamisel osaleda. Tööleasumine ja lapse hooldamise vajaduse lõppemine vabastab ühtlasi hageja kohustusest pidada üleval oma abikaasat ja see võimaldab tal tulla paremini toime elatise võlgnevuse tasumisega. Asjaoluga, et võlgnevuse tekkimisel oli hageja ülalpidamisel veel ka poeg A. F., ei saa täna võla tasumise kohustuse üle otsustamisel arvestada, kuna poeg on saanud täiskasvanuks ja õpingud lõpetanud (

§ 60lg 2).

A. F.i ülalpidamise möödunud kohustus ei mõjuta hageja praegust võimet võlga likvideerida. 39. Samuti ei nõustu kolleegium maakohtu otsusega elatise suurendamise nõude osalise rahuldamise osas. Maakohus ei ole elatise suurendamise nõude aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt tuvastanud ja seetõttu ei ole tehtud kohtulahend ka selles osas seadusekohane. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab

§ 61

lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või laste vajadused. Elatise suuruse muutmisel tuleb sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt

§ 61

lg-le 2 lähtutakse lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist ning vastavalt lg-le 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohtu üldsõnalistest täheldustest, et elukallidus ja alampalk on tõusnud ning et kujunenud majandussituatsioonis ei ole kostja elatustase ka välismaal ilmselt kiita, ei ole võimalik teha järeldusi lapse vajaduste ega kostja varalise seisundi kohta. Otsuses ei ole jälgitav, mille alusel maakohtu seisukoht, et kostjale ei ole elatise miinimumi maksmine jõukohane, on kujunenud.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust lapse vajaduste üle, vaidluse all on üksnes hageja võime elatist suurendatavas ulatuses maksta. Hagejalt on välja mõistetud elatis
2. aastal summas 1 190 krooni. Nimetatud summa ületas küll sel ajal kehtinud elatise miinimumsuurust, kuid kuna kohus tegi elatise väljamõistmise osas otsuse poolte vahel valitsenud üksmeele alusel, ei ole põhjust kahelda, et hageja võttis elatise suurusega nõustudes arvesse nii lapse selleaegseid vajadusi kui oma võimalusi elatist maksta. Tänases olukorras jääb hagejalt aastal 2001 välja mõistetud elatis kaugelt alla kehtiva elatise miinimumi.
3. Kostja on palunud suurendada alates 04.12.2008 elatise määra ja mõista hagejalt välja elatis summas 2 175 krooni, mis vastab elatise 2009.a osas ettenähtud miinimumsuurusele. Lapsele elatise väljamõistmine on

§ 61

lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele ning miinimumsuuruses elatise maksmise vajadus ei vaja seetõttu põhjendamist. Asjaolu, et hageja palub mõista elatise samas summas välja ka osaliselt 2008 aasta detsembri kuu eest, kui elatise miinimumsuurus oli 1 800 krooni, ei muuda hageja nõuet selles osas põhjendamatuks. Kolleegiumi hinnangul ei saanud

1. a viimasel kuul olla lapse esmased vajadused oluliselt erinevad võrreldes
2. aasta algusega. Lisaks sellele on kostja vastuhagis lapse vajadusi nõutava selgusega põhjendanud (tl 43-44 ja 184-185) ja esitanud kuludokumendid eluasemele tehtavate kulutuste ja lapse erivajaduste kohta (tl 45, 186-188). Hageja poolt lapsele tehtavad 8 kulutused on kolleegiumi arvates mõistlikud ja põhjendatud ning kuna alaealise lapse ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad, on kostja nõue hagejalt väljamõistetud elatise suurendamiseks alates 04.12.2008 (vastavalt hageja soovile) 2 175 kroonini põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Kolleegium on hageja varalise seisundi osas seisukoha võtnud (otsuse p-d 34-36). Kuna hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis välistaks tema võimalused enda varalist olukorda parandada ning hageja täisealise poja A. F.i ning abikaasa ülalpidamise kohustus on ära langenud, tuleb pidada elatise miinimum ulatuses maksmist hagejale jõukohaseks. Samal põhjusel ei riiva elatise miinimum ulatuseni suurendamine hageja teise alaealise lapse M. F. õigust saada hagejalt võrdväärset ülalpidamist (

§ 61lg 5).

1. Vastuhagi rahuldamise tõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue igakuise elatise vähendamiseks.
2. Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mare Merimaa 9