← Eesti

2-07-43340/18

1 2 – 07 – 43340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „24“novembril 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 43340 Tsi

§142

, §143 ja §144 sätete kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

§146kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat.

§146

lg.1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.

§147

kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J.K.´i (endine – G.) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda tuleb täies ulatuses jätta kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et J.K. (endine – G.), olles korteriomandi, asukohaga: Sinivoore 9 – 19, Kohtla – Järve linnas, omanik oli küll kohustatud maksma Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus ostetud soojusenergia eest, kuid käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud arveid, mis tõendaksid, millal muutusid võlgnevused sissenõutavaks, millised arved oli J.K. (endine – G.) jätnud tasumata ning kui suure summa J.K. (endine – G.) Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus üldse võlgneb. Võlaarvestuses toodud võlasumma suurus (1 130.40 krooni) oli arvestuslik võlasumma, mis oli raamatupidamise algdokumentidega (J.K.´ile (endine – G.) esitatud arvetega) tõendamata, mille tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti tuleb J.K.´i (endine – G.) nõudel kohaldada hagi aegumist Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõudele, kuna, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus enda poolt kohtule esitatud arvestuse kohaselt oli J.K.´i (endine – G.) poolt viimane nõudeosa tasumata seisuga 01.aprill 2000.a.. Hagiga pöördus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohtusse alles 16.oktoobril 2007.a. so peale 7 – aasta (seitse aasta) ja 6 – kuu (kuue kuu) möödumist, kui hagi aegumise tähtaeg oli mööda lastud. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi tuleb jätta rahuldamata hagi aegumise tõttu. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.