← Eesti

2-08-70489/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-70489 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi S. M.´e hagi K. M.´e vastu abielulahutuse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. august 2009.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja S. M., tema esindaja vandeadvokaat Mare Hiob ja kostja K. M. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada S. M.´e, IK *, elukoht * ja K. M.´e, IK *, elukoht *, abielu, milline on registreeritud *Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr ’.
  5. Jätta S. M.´e, IK *, perekonnanimeks pärast lahutust - *.
  6. Jätta *. a sündinud alaealine tütar K. M. IK * oma ema S. M.´e, IK *, juurde.
  7. Kohtukulud jätta poolte kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord Tiina ASJAOLUD Pooled abiellusid *.a. Nende abielu registreeriti *Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr *. Poolte kooselust on sündinud *. a tütar K. M., kes elab ema juures. Poolte suhted olid muutunud pärast lapse sündi jahedaks ning nad soovisid ametliku abiellumisega neid soojendada, kuid see ei õnnestunud. Kostja muutus hageja suhtes vägivaldseks ja
  8. a kevadel lahkus pere juurest ning leidis endale uue elukaaslase. Sellest ajast on poolte abielulised suhted lõppenud. Käesolevaks ajaks on pooled otsustanud, et nende abieluliste suhete taastamine on võimatu ning soovivad lahutust. Lapse alaliseks elukohaks soovivad nad jätta ema elukoha ning isa maksab tütre ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist, mille kohta nad on sõlminud kompromissi ning kohus on selle kinnitanud. vahel ei ole. Mingeid muid vaidlusi poolte HAGEJA NÕUE Hageja soovib, et poolte abielu lahutatakse, kuna nende kooselu on
  9. a kevadest saadik lõppenud. Siis lahkus kostja pere juurest ning leidis endale teise sümpaatia. Käesolevaks ajaks ei ole vanade abieluliste suhete ja kooselu taastamine võimalik. Pärast lahutust soovib ta säilitada abiellumisel saadud perekonnanime ja alaealise tütre jätmist enda juurde. Selle kohta on koos elatisega sõlmitud ka pooltevaheline kompromiss. Mingeid vaidlusi tal kostjaga ei ole. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab hagi õigeks ning on lahutusega nõus ja soovib lahutust seetõttu, et poolte kooselu on tõesti juba
  10. aastast saadik lõppenud. Kostja on leidnud endale uue elukaaslase ning vanade suhete taastamine ei ole enam võimalik. Kuna tütar elab ema juures, siis tuleb ta tema huve arvestades ka sinna jätta. Kostja soovib lapsele elatist anda vabatahtlikult hagejaga sõlmitud kompromissi kohaselt. Mingeid vaidlusi tal hagejaga ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled abiellusid *. a ja nende abielu registreeriti *, kanne nr *. Nende abielust on sündinud *. a alaealine tütar K. M., kes elab koos emaga. Pooled soovivad, et laps jääks ema juurde ning on saavutanud selles osas kompromissi ja kohus leiab, et see on mõistlik. Lapse elatise osas on pooled samuti kompromissi saavutanud. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud juba
  11. aastast ja mõlema arvates neid taastada ei ole võimalik, tuleb abielu lahutada. Sest pealegi on kostja leidnud endale uue elukaaslase ja loonud uue perekonna. Kuna mõlemad soovivad lahutust, leiab kohus, et Perekonnaseaduse § 29 sätete alusel tuleb seda teha kohtus. Mingeid muid vaidlusi poolte vahel ei ole. Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb jätta vastavalt Perekonnaseaduse §-le 31 tema abiellumisel saadud perekonnanimi – *. Kuna pooled on abielulahutuses kokku leppinud ja mingeid vaidlusi ei ole, tuleb kohtukulud jätta poolte kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.