lg 1 kohased viivised (EKP intress + 7% aastas) alates 08.04.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kütus jõudis Tutermaa tanklasse 26.10.2004.a ning laaditi mahutitesse 10, 11 ja 17, kusjuures viimane on müügimahuti. Kostja tellis kütuse proovide võtmise (tl 46) ning kütusest võeti proovid 02.11.2004.a. Kohus loeb tõendatuks, et kütuse proovid võeti 02.11.2004.a, s.t pärast OÜ Telfer Grupp kütuse saabumist ning mahutites oli proovide võtmise ajaks ka OÜ Telfer Grupp kütus. Seega ei ole kostja tõendanud, et proovid mahutitest 10 ja 11 on võetud ainult hageja tarnitud kütusest. Hageja väitel oli igas mahutis lisaks hageja tarnitud kütusele ja OÜ Telfer Grupp kütusele ka kostja enda eelnev kütusejääk ning kostja ei ole hageja väidet ümber lükanud. Seega ei ole võimalik mahutitest 10 ja 11 võetud proovide analüüsidega tõendada, et hageja kütus ei vastanud kvaliteedinõuetele. Kohus jätab tähelepanuta SGS Eesti AS 26.07.2007.a 5 analüüsi proovist SGSR19063 (mahuti 11, tl 84) ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ekspertiisi SGSR19061 (mahuti 10, tl 234-237). Mahutist 17 võetud proovi kohta (plomm SGSR19065) on tehtud SGS Eesti AS 27.06.2007.a analüüs (tl 8) ja 02.07.2007.a OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüs (plomm SGSR32184 – tl 79-80). Asjatundja Heli Väinoja vande all antud ütlustega on tõendatud, et mõlemas analüüsis toodud näitajad vastavad kvaliteedinõuetele (tl 182). Seega on tõendatud, et mahutist nr 17 võetud proovide analüüsid vastavad nõuetele. Lisaks eelnimetatud proovidele on kohtule esitatud Eurolabo OÜ poolt 03.11.2004.a tehtud analüüs (tl 55-57). Proov on võetud sõiduki registreerimismärgiga xxxxxx paagist. Nimetatud sõiduk kuulub SOS Keila Lasteküla Eesti Ühingule ning ühingu pretensioonist nähtuvalt tangiti kütus 28.10.2004.a Tutermaa tanklast. Seega võib eeldada, et analüüs on tehtud mahutist nr 17 tangitud kütuse kohta. Katseprotokollile antud eksperthinnangu kohaselt ületab määrimisvõime tulemus 495 µm maksimaalselt ette nähtud 460 µm (tl 57). Asjatundja Heli Väinoja ütluste kohaselt mahub katsetulemus korduvuspiiridesse (tl 183). Seega ei ole kindlalt tõendatud, et hageja poolt kostjale müüdud kütus oli ebakvaliteetne. Asjaolu, et neli kostja klienti esitas kostjale nõude seoses sõidukite remondiga, ei saa tõendada hageja poolt tarnitud kütuse ebakvaliteetsust. Samuti ei saa kütuse nõuetele mittevastavust tõendada asjaolu, et hageja vahetas kokkuleppel kostjaga osa kütust välja. Tegemist ei ole asjaoludega, mis oleks kindlalt seotud hageja poolt tarnitud kütuse ebakvaliteetsusega. Samuti ei ole asjakohased OÜ Telfer Grupp poolt tarnitud kütuse vastavussertifikaadid, tollideklaratsioonid jms. Ka see, kui kostja tõendaks asjaolu, et OÜ Telfer Grupp kütus oli kvaliteetne, ei too üheselt kaasa järeldust, et hageja poolt müüdud kütus oli ebakvaliteetne. Linnamäe tankla mahutist ei ole võetud proove ning Hiiu tanklast võetud proove ei ole pooled analüüsinud ega esitanud ka kohtule vastavat taotlust. Seega ei ole oluline, millal saadeti OÜ Telfer Grupp kütus Tutermaa tanklast edasi ning kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta. Asjaolu, et sõidukite mootorid võisid rikki minna enne OÜ Telfer Grupp kütuse laiali saatmist, ei tõenda, et rikete põhjuseks oli just kütus, s.h hageja kütus. Kuna kostja ei ole tõendanud, et müüdud kütus ei vasta lepingutingimustele (s.t et hageja ei ole lepingutingimusi täitnud), ei ole kostjal tekkinud hageja vastu nõuet ning kohus ei analüüsi ülejäänud nõude esitamise eelduseid (müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ja kostja õigus nõuda kahju hüvitamist). Kohus jätab eeltoodu alusel analüüsimata ka kostjale tekitatud kahju suuruse ning seoses sellega esitatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Kuna kostja ei ole hageja nõutud viiviste arvutust vaidlustanud, rahuldab kohus kogu ulatuses hageja nõude viiviste väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 04.06.2009.a esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 05.05.2009.a kohtuotsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Mark Oil hagi AS Krooning vastu 181 219 krooni nõudes ja viiviste nõudes täielikult rahuldamata, lugeda AS Krooning nõue summas 181 219 krooni tasaarvestatuks OÜ Mark Oil nõudega samas summas, arvestades tasaarvestuse tegemise ajaks 29.11.2004.a ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud täielikult OÜ Mark Oil kanda. 6 Maakohus on otsuse tegemisel eiranud kohtumenetluse norme, hinnanud vääralt kogutud tõendeid ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja poolt müüdud diislikütus põhjustas rikked kostja klientide autodel. Kohus leidis, et hagejalt saadud kütuse kvaliteedinõuetele mittevastavus ei ole üheselt tõendatav, kuna kostja kütusemahutitest, millesse hagejalt saadud kütus ladustati võeti kütuseproovid SGS Eesti AS poolt 02.11.2004.a, st peale seda kui hageja kütusele oli lisatud ka OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütust. Kohus on otsuses asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et mahutites nr 10 ja nr 11 oli ainult hagejalt ostetud kütus. Kostja hinnangul on kohus otsuses andnud hinnangu asjaolule, mis ei ole tõendamise esemeks. Kostja on kogu tsiviilasja menetluse vältel kinnitanud, et lisaks hagejalt 26.10.2004.a saadud kütusele, on 28.10.2004.a, 01.11.2004.a ja 02.11.2004.a ostnud kütust OÜ-lt Telfer Grupp, mis samuti laaditi maha Tutermaal asuvatesse mahutitesse nr 10 ja 11 ja mis hiljem viidi edasi müügiks kostja teistesse tanklatesse. Samas nähtub asjas esitatud tõenditest, et OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütus (saateleht nr 1053/1, tl 169) ei võinud kuidagi mõjutada kostja klientide sõidukite mootoritel tekkinud rikkeid. OÜ-lt Telfer Grupp soetatud kütus jõudis hageja Tutermaal asuvatesse tanklatesse kohale 28.10.2004.a pärastlõunal, seega kaks päeva peale hageja kütuse paigutamist Tutermaal asuvatesse mahutitesse. Viimast tõendab OÜ Telfer Grupp poolt väljastatud volitus 1031 autojuht Põldveerile, kellele kütus OÜ GT Oil hoiuterminaalist asukohaga Narva 42 Rakveres, kostjale kohaletoomiseks üle anti (tl163). Volikirja vasakul serval on märge volikirja faksiaparaadist lähetamise aja kohta. Lähetamise aeg Telfer Grupp AS-ilt GT Oil AS-i hoiuterminaalile on „
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta lepingu tingimustele eelkõige, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kütuse kokkulepitud omadusena tuleb eeldada kvaliteeti, mis võimaldab sõidukite tõrgeteta käitlemist. Kui kütus ei vasta määrimisvõimelt ja tahkete osiste sisalduse poolest nõuetele, põhjustab selline kütus sõidukite mootorite rikkeid, nagu on juhtunud ka käesoleval juhul.
lg 1 alusel müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kui mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Asjas kogutud ja esitatud tõendid kinnitavad üheselt, et müüdud kütus ei vastanud tavapärastele nõuetele kütusele esitatud kvaliteedi osas juba enne asja üleandmist kostjale. Kvaliteedinõuetele mittevastavus ilmnes kostja jaoks alles kütuse kasutamisel klientide poolt klientide sõidukites.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asjas kogutud tõenditest tulenevalt on hageja müünud kostjale ebakvaliteetset diislikütust, millest olid tingitud mootoririkked kostja klientide sõidukitel. Kostja on hüvitanud klientide sõidukite remondiga seotud kulud. Remondikulude hüvitamist klientidele ei oleks olnud, kui hageja oleks müünud 9 kvaliteedinõuetele vastava asja. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus teha tasaarvestus hageja arvega tekitatud kahju ulatuses, so 181 219 krooni. Seega arvestades asjas kogutud ja esitatud tõendeid ning tuvastatud asjaolusid, on kohtuotsuse järeldus tasaarvestuse mittelubamisest
Vastustaja seisukoht Hageja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja on arve nr 8419 kogusummas 388 500 krooni osaliselt tasunud, tasumata on 181 219 krooni. Vaidlus poolte vahel on selles, kas hageja poolt 26.10.2004 kostjale müüdud diiselkütus Euro vastas kvaliteedinõuetele ning selles, kas kostja poolt kolmandatele isikutele tehtud kulutused olid tingitud hageja kütuse ebakvaliteetsusest, ehk kas kostjal on hageja vastu tasaarvestuse nõue. Maakohus leidis, et kostja ei ole kohtumenetluses hageja müüdud diiselkütuse mittekvaliteetsust tõendanud ja sellest tulenevalt ei ole tal ka hageja vastu tasaarvestamisele kuuluvat nõuet tekkinud. Kolleegium nõustub eeltoodud maakohtu seisukohtadega.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tulenevalt
lg 2 p-dest 1 ja 2 ei vasta ostjale üleantav asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et kütuse kokkulepitud omadusena tuleb eeldada kvaliteeti, mis võimaldab sõidukite tõrgeteta käsitlemist. Samas ei saa nõustuda kostjaga selles, et OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütus ei võinud vähimalgi määral mõjutada sõidukitel tekkinud mootorite rikkeid peale tankimist kostja tanklas 27.10.2004 ja 28.10.2004, kuna ASilt Telfer Grupp ostetud kütuse kvaliteeti tõendab müügiarve ja naftasaaduste saatelehe nr 1053/1 alusel kostjale väljastatud ja tollideklaratsiooni I 6804 28102004 alusel Eestisse sisse 10 toodud diislikütuse kvaliteedi nõuetekohasust tõendavad vedelkütuse vastavussertifikaat nr VSD 271008 ja katseprotokoll nr Sd 271008 (I kd tlk.167-168). Kolleegium peab vajalikuks märkida, et samasisulised tõendid, mis kostja arvates kinnitavad OÜ Telfer Grupp kütuse kvaliteetsust ja hageja kütuse ebakvaliteetsust, on kohtule esitatud ka hageja poolt. Hageja poolt saatedokument/veokirja nr 8488 (tlk. 34) alusel kostjale müüdud diiselkütus pärineb partiist, mis vedelkütuse vastavussertifikaadi ja katseprotokolli kohaselt vastab täielikult kütusele kehtestatud nõuetele (I kd tlk. 246-247). Maakohus on õigesti tuvastanud ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kütuseproovide võtmise ajal 02.11.2004 kostja mahutitest nr 10 ja 11 oli mahutites kütusena segu hageja müüdud kütusest, OÜ Telfer Grupp müüdud kütusest ja ka mahutites eelnevalt olnud kütuse jäägist. Toimikus puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et hageja poolt müüdud ja kostjale tarnitud kütusest oleks eraldi proovi võetud või sama kütust eraldiseisvalt analüüsitud. Samas kinnitavad kostja müügimahutist nr 17 võetud proovide katseprotokollid (I kd tlk 8, 79-80), et kostja müügimahutis nr 17, millest sõidukid diiselkütust tankisid, oli kvaliteedinõuetele vastav kütus. Seda on kinnitanud vande all ka asjatundja H.Väinoja. Eurolabo OÜ katseprotokolli ja proovivõtuaktile antud eksperthinnangust (I kd tlk. 55-57) nähtub küll, et määrimisvõime tulemus ületab maksimaalselt ettenähtu, kuid H.Väinoja vande all antud ütluste kohaselt mahub katsetulemus korduvuspiiridesse ja määrimisvõime tõttu ei saanud auto lühikese vahemaa läbimisel rikneda. Et Linnamäe tankla mahutist ei ole kütuseproove võetud ning Hiiu tanklast võetud proove ei ole kohtumenetluses analüüsitud, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis saaksid kinnitada hageja poolt müüdud kütuse ebakvaliteetsust. Kostja ei ole hageja autost vahetult kütuse ostmisel otse kütuseproove võtnud ega selgitanud, mis takistas seda tegemast. Kostja ei saa kaebuses tugineda asjaolule, et mahutitest võetud proovid on kolmeks jagatud väidetavalt ebaõigesti. Kuna toimikus selle asjaolu kohta tõendid puuduvad, ei saa kaebuses sellist väidet esitada, mistõttu see kaebuse väide tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium ei nõustu kaebusega ka osas, milles kostja leiab, et kohus jättis ebaõigesti hindamata tunnistajate ütlused. Kolleegium jagab kohtu seisukohta, et tunnistajad saavad kinnitada kütuse tankimist teatud ajal ja kohas, kuid nende ütlused ei saa olla tõenditeks kütusele kehtestatud kvaliteediomadustele hinnangu andmisel. Kütuse vastavust kvaliteediomadustele kehtestatud nõuetele saab tõendada üksnes vastav kütuseproov ja selle laboratoorne analüüs. Kohtu seisukohaga selles, et kütuse väljavahetamine ei ole asjaolu, mis iseenesest tõendab hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsust, kolleegium nõustub. Hageja seadusliku esindaja J.Soometsa seletust, mille kohaselt kütuse kvaliteeti peaks tõestama kütuse analüüs, on kohus analüüsinud koos teiste tõenditega. Eelnevast nähtub, et hageja nõudis koheselt peale kostjalt pretensioonide saamist kütuse analüüside teostamist. Õige ei ole kaebuses väidetu, et kütuse vahetas hageja välja tasuta. Kostja on hagejale tasunud 26.10.2004 esitatud arve, kuid jätnud osaliselt tasumata 22.10.2004 esitatud arve, mille alusel tarnitud kütuse kvaliteetsuse kohta ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud. J.Soometsa apellatsioonikohtu istungil antud seletuse kohaselt vedas hageja kostja esindaja palvel tankla mittemüügimahutitest välja probleemse kütuse segu, mis kootööpartnerite puhul on tavaline. Kostja on kogu menetluse käigus väitnud, et mootorid rikkus liigne tahkete osiste sisaldus. Kaebuses on kostja esitanud uue väite, mille kohaselt väidetavad mootoririkked põhjustas kõrvalekalle diislikütusele kehtestatud määrimisvõime näitajatest. Kolleegiumi arvates ei kinnita ka see kaebuse väide hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsust, kuna kohus on asjatundja H.Väinoja ütlustele tuginedes teinud õige järelduse, et minimaalne kõrvalekalle 11 mahub katsetulemuste korduvuspiiridesse ja määrimisvõime tõttu ei saanud auto rikneda lühikese vahemaa läbimisel. Seega ei ole kohtuotsus ka toodud osas vastuoluline ega ebaõige. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebuse p-s 2.2. esitatud väidet „kui kütus ei vasta määrimisvõimelt ja tahkete osiste sisalduse poolest nõuetele, põhjustab selline kütus sõidukite mootorite rikkeid”. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsust, ei ole tal tekkinud ka nõuet hageja vastu, nagu maakohus õigesti leidis. Kostja kahjunõude rahuldamise eelduseks oleva põhjusliku seose olemasolu hageja müüdud kütuse ja sõiduki mootori purunemise vahel on käesolevas asjas tõendamata. Kolleegium ei jaga kostja seisukohta kohtu poolt
ebaõigest kohaldamisest.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Et kostja ei ole tõendanud hageja kohutuse rikkumist (ebakvaliteetse kütuse müüki), puudub tal hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Kaebuse viide
lg-le 1on asjasse puutumatu, kuna hageja kohustuse rikkumise tõendamatuse tõttu puudub alus kohustuse rikkumise vabandatavuse analüüsimiseks. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja AS Krooning. Urmas Reinola Ülle Jänes Margo Klaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.