KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1173 Haldusas

-le. Vastustaja tegevus, jättes 26.02.2008 korralduse nr 237 punktiga 4 rahuldamata M. Paide maa ostueesõigusega erastamise avalduse, on vastuolus

-ga ja rikub M. Paide õigusi; 5) vaide läbivaatamisel pole õigusrikkumisi kõrvaldatud. 3. Rae Vallavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata: 1) maa tagastamise menetluses tuleb kõiki õigustatud subjekte kohelda võrdselt ning kaalutlusõigust teostades määrata kindlaks ehitise juurde tagastatava maa suurus ja piirid. Õiguspärane ja kõikide õigustatud subjektide õigustega arvestav lahend on selline, kui ehitise omanikule kaebajale tagastatakse Joosepi talu ehitiste juurde ligikaudu 1,9 ha suurune lahustükk vastavalt

§ 12

lõikele 13 ning ülejäänud Joosepi 4 maad koos juurdelõigetega ”A, BI, BII, BIII” tagastatakse õigustatud subjektidele kaasomandisse, kusjuures kaebaja osa väheneb Joosepi talu hoonete juurde tagasi saadud lahustüki pindala ulatuses; 2) korralduses nr 446 on arvestatud asjaoluga, et isikul ei saa olla samaaegselt maa tagastamise ja erastamise õigust, kuna

§ 12

lõige 12 on erinorm maa ostueesõigusega erastamise õigust sätestavate normide suhtes; 3) korralduse nr 237 andmisega on loodud eeldused ca 1,9 ha suuruse lahustüki tagastamiseks kaebajale kuuluvate ehitiste juurde, mis võimaldab maa tagastamise menetlust jätkata ning tagastada ülejäänud maa õigustatud subjektide kaasomandisse; 4) et kokkulepet saaks lugeda kokkuleppeks

tähenduses, peavad sellega nõus olema kõik õigustatud subjektid. Lisaks peab eelnimetatud kokkulepe olema kinnitatud vallasekretäri poolt. Kuna vastustaja andmetel sellist kokkulepet Joosepi 4 talumaa õigustatud subjektide vahel pole, puudub vastustajal võimalus tagastada maad vastavalt kokkuleppele.

1. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata: 1) Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldus nr 237 on mõistlik kompromiss, mis arvestab õiglaselt kõigi õigustatud subjektide huve; 2) kaebuse argumendid on valdavas osas juba eelnevalt analüüsitud ja leidnud lahenduse Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06-
2. Olukorras, kus kaebaja ei ole loobunud maa tagastamise või kompenseerimise nõudest, ei saanud vastustaja maa erastamise menetluses toiminguid teha.
3. Tallinna Halduskohtu 06.02.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebajalt mõisteti Teet Aloe kasuks välja õigusabikulud 6000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused: 1) nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-06-707 leidnud, et olukorras, kus ehitise omanik nõuab üheaegselt nii ehitise teenindamiseks vajaliku 4

§ 12

lg 12 alusel, ei ole maa erastamise menetluse läbiviimine võimalik.

§ 12

lg 12 on erinormiks maa ostueesõigusega erastamise õigust sätestavate normide, sealhulgas

§ 6

lg 2 punkti 3 suhtes ja olukorras, kus tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, siis maa erastamisele ei kuulu, vaid tagastatakse.

§ 12

lg 12 ei ole kohaldatav olukorras, kus õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku õigusjärglane ei taotle maa tagastamist ega kompenseerimist. Sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele maa ostueesõigusega erastamist käsitlevad

üldised sätted; 2) kaebaja on korduvalt selgelt väljendanud oma soovi saada tagasi Joosepi 4 talumaa vastavalt oma nõudeõigusele. Kaebajale on varasemalt selgitatud, et tal tuleb teha valik, millise nõude juurde ta soovib jääda. Siinjuures asjaolu, et kohtuotsuse ettekirjutusena on käsitletav üksnes kohtuotsuse resolutsioon ja vastustaja on korralduse andmisel arvestanud nimetatud ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei muuda korraldust õigusvastaseks; 3) kaebaja on vääralt mõistnud õigustatud subjektide vahel maa jagamiseks sõlmitavate kokkulepete olemust ja tähendust. Et kokkulepe oleks kooskõlas

, peavad sellega nõus olema kõik õigustatud subjektid. Lisaks peab eelnimetatud kokkulepe vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” punktile 52 olema kinnitatud vallasekretäri poolt.

§ 14

lg 1 kohaselt tagastatakse maa subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid kokkuleppele ei jõua. Seetõttu ei olnud vastustajal võimalust tagastada maad vastavalt kokkuleppele. Seega väide, et kaebaja ja õigustatud subjekti H. Murumetsa vahel sõlmitud kokkulepe on jäänud arvestamata, on ekslik. Kuna selle kokkuleppega ei ole liitunud A. Aloe ja T. Aloe, on viidatud kokkulepe põhjendatult jäänud arvesse võtmata. Ekslik on kaebaja arusaam, et mõne õigustatud subjekti poolt tagastatava maa jagamise kohta kokkuleppe sõlmimisest keeldumine on käsitletav vara tagastamise menetluses kohustusliku toimingu tegemata jätmisena. Kui kokkulepet ei sõlmita, tagastatakse maa kaasomandisse; 4) kaebaja on väitnud, et ta ei ole maa tagastamise nõudeõigusest loobunud ja 26.02.2008 korraldusega nr 237 ongi lahendatud Joosepi 4 maa tagastamise küsimus. Sealjuures on vastustaja arvestanud asjaoluga, et teised õigustatud subjektid ei ole tagastataval maal asuva ehitise kaasomanikud, mistõttu on ehitisele määratud teenindusmaa ja kaebaja omandis olevate ehitiste juurde on korralduse 237 punkti 2 kohaselt maa tagastatud lahustükina kaebaja ainuomandisse. Sealjuures on vastustaja arvestanud sarnases asjas Riigikohtu 09.05.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-06 toodud seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ei ole korraldusega rikutud kaebaja õigusi hoonete omanikuna; 5) kaebaja on väitnud, et temale tulnuks tagastada 12,6 ha suurune lahustükk, millel paiknevad kaebaja hooned, tervikuna. Riigikohus on 27.01.2001 kohtuasjas nr 3-3-1-1-01 asunud seisukohale, et maa suurus ei ole ainus kriteerium maa jagamisel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekti ning sellel maal asuva elamu omaniku vahel. Vastustaja on püüdnud võrdselt arvestada kõigi õigustatud subjektide huvidega ning on lähtunud nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest; 6) kuna Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldus nr 237 on õiguspärane, ei kuulu rahuldamisele ka sellele korraldusele esitatud vaide läbivaatamise kohta tehtud vaideotsus, mis on vormistatud Rae Vallavalitsuse 15.04.2008 korraldusena nr 446. Samuti ei kuulu rahuldamisele kohustamisnõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Maie Paide apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada: 5

§ 12

lg-s l3 sätestatut, et kui lahustükk on väiksem kui nõudeõiguse osa tagastatavast maast, siis tagastatakse maa lahustüki ulatuses eraldi kinnistuna ehitise omanikule. Vastustaja korraldus nr 237 on tehtud nimetatud sätte alusel. Kaebaja omandis olevad hooned paiknevad 12,6 ha suurusel lahustükil. Apellandi nõudeõiguse osa on 12,625 ha, seega on lahustükk väiksem kui apellandi nõudeõiguse osa; 2) maa tagastamise menetluses tuleb kõiki õigustatud subjekte kohelda võrdselt. Vastustaja ega kohus ei ole põhjendanud ega analüüsinud, millistele andmetele või asjaoludele on tuginetud, väites, et tagastatavate lahustükkide väärtustasemed on erinevad. Kaebaja maatükkide erineva väärtustaset puudutava seisukohaga ei nõustu.

1. Rae Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kui tagastamisnõudega maal asuvad ühe õigustatud subjekti omandis olevad ehitised, on temal ainuõigus saada ehitiste teenindusmaa omanikuks. Teenindusmaa määramisel arvestas vallavalitsus asjaoluga, et kõiki õigustatud subjekte tuleb kohelda võrdselt ning ehitised, mille juurde teenindusmaad määrati, asuvad Assaku alevikus. Teenindusmaa peab võimaldama ehitiste sihipärast kasutamist. Ülejäänud lahustüki osa, mis tagastatakse kaasomandisse, jääb Järveküla küla piiridesse.
2. Kolmandad isikud paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maa tagastamise õigustatud subjektid, so kaebuse esitaja ja kolmandad isikud on 22.05.2009 sõlminud vallasekretäri juures nõuetekohase kokkuleppe maa jagamise osas. Kuna aga nõuetekohast kompromissi kohtule ei esitatud ning esitatud ei ole ka kaebusest loobumise avaldust, tuleb ringkonnakohtul esitatud apellatsioonkaebust menetleda. Ringkonnakohus rõhutab, et kohus kontrollib vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning sõltumata käesoleva kohtuasja tulemist on vastustajal võimalik jätkata maa tagastamise menetlust 22.05.2009 sõlmitud kokkuleppe alusel. Kui sõlmitud kokkulepe ei ühti 26.02.2008 korralduses nr 237 sätestatud maa suurusega, saab vastustaja korraldust nr 237 maa tagastamise menetluses vastavas osas muuta.
4. Ringkonnakohus leiab, et Maie Paide apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on õigesti märkinud, et õiguslikult siduvad ei ole mitte kohtuotsuse põhjendused, vaid üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Samas jääb ringkonnakohus jätkuvalt haldusasjas 3-06-707 antud õiguslike tõlgenduste juurde ning arvestades, et käesolevas kohtumenetluses on menetlusosalisteks samad isikud, ei hakka ringkonnakohus siinkohal haldusasja 3-06-707 põhjendusi õigusnormide tõlgendamise osas kordama. Kaebaja ei ole käesoleva ajani loobunud maa tagastamise nõudeõigusest ning seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avaldust ei ole võimalik sisuliselt läbi vaadata. Maarja Paide maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata jätmise osas ei ole Maie Paidel kaebeõigust, sest see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus on vastavas osas kaebuse tagastanud. 11.

§ 12

lg 13 sätestab: Kui väljaspool linna piire asuv ühe õigustatud subjekti omandis olev ehitis paikneb tagastatava maa lahustükil ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule maa vastavalt tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana 6

eesmärgiks on tagastada maa subjektidele võimalikult võrdses ulatuses. Seetõttu on ka ette nähtud, et

§-s 14 nimetatud kokkuleppe puudumisel tagastatakse maa kaasomandisse. Võrdsust õigustatud subjektide vahel ei saa sisustada üksnes maa suurusega, vaid lähtuma peab ka maa väärtusest. Seega ei saa kaebaja nõudeõigust sisustada selliselt, et ¼ mõttelist osa Joosepi 4 maadest on tingimata just 12,625 ha. Lähtuvalt eeltoodust tuleb juhul, kui tagastatava maa lahustükid on oluliselt erineva väärtusega,

§ 12

lg 13 rakendamisel lähtuda nõudeõiguse suuruse sisustamisel mitte üksnes maa suurusest, vaid tuleks tagada, et teised õigustatud subjektid ei jääks ehitise omanikuga võrreldes põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda.

1. Kaebaja ei ole nõustunud sellega, et Joosepi 4 maa lahustükid on erineva väärtusega. Korralduses nr 237 on vastustaja leidnud, et lahustükid asuvad erineva väärtustasemega piirkondades ning on erineva kasutusotstarbega, mistõttu tuleb ehitiste juurde tagastada ligikaudu 1,9 ha suurune lahustükk. Täpsemaid põhjendusi korralduses ei sisaldu. Samas leiab ringkonnakohus, et eelviidatud põhjendamisviga ei tähenda, et vastustaja ei ole nõutavat kaalumist läbi viinud. Olukorras, kus kaebaja omandis olevate ehitiste juurde jääv lahustükk asub Assaku alevis ning tegemist on potentsiaalse elamumaaga, on tegemist oluliselt väärtuslikuma maatükiga, kui on teised maaüksused, mis jäävad hajaasustusega piirkondadesse. Arvestades eeltoodut ning seda, et kaebaja ei ole enda vastuväite kinnituseks mingeid tõendeid esitanud, leiab ringkonnakohus, et korraldus nr 237 on õiguspärane.
2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kolmas isik Teet Aloe on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 7080 krooni. Arvestades halduskohtu poolt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud kulude suurust (6000 krooni) ning ringkonnakohtu toimunud menetlust, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on kaebajalt välja mõista täiendavalt 4000 krooni. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7