KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-49273 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2008, Jõhvi kohtumaja kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Bügel Kohtuasi Proinkasso OÜ

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse 3

§ 636

lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

§ 637lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastav tööosa vastuvõtmisel.

1. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas töövõtja arve 27.08.2007 nr 7202 summas 133812 krooni aluseks olev töö oli kostja poolt vastuvõetud või tuleb töö lugeda vastuvõetuks. Töövõtulepingu punktide 6.3 ja 9 kohaselt tuli töö üleandmine - vastuvõtmine vormistada kirjaliku aktiga, mille tellija pidi 5 tööpäeva jooksul esitamisest aksepteerima või pretensiooniga tagasi lükkama. Hageja on esitanud kohtule OÜ Konkrit blanketil vormistatud „üleandmis-vastuvõtmis akti tööde teostamisest augusti kuus 2007“. Akti kohaselt on objektiks korterelamu betoonpõrandad keldris Narvas Kraavi 14 ja tasumisele kuuluv summa koos käibemaksuga 133812 krooni. Töö üleandjaks on märgitud OÜ Konkrit ja vastuvõtjaks TÜ Impost, allkirjad aktil puuduvad (tl 12). OÜ Konkrit pangakonto väljavõtte kohaselt 01.01.2007-14.10.2007 on kostja tasunud 232991 krooni (tl 49). OÜ Uus Samm arve17.08.2007 nr 708115 ja saatelehtede 2158, 2154, 2152, 2148 ja 2143 alusel on OÜ Konkrit ostnud objekti Kraavi 14 Narva jaoks 39 m³ betooni (tl 52-55), arve 24.08.2007 nr 708158 ja saatelehtede 2213, 2222, 2210, 2214, 2207 ja 2219 alusel 42 m³ betooni (tl 56-59) ja arve 03.09.2007 nr 708193 ning saatelehtede 2309, 2300, 2293 ja 2304 alusel 31 m³ betooni (tl 60-62). Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistaja J M ütluste kohaselt tegi OÜ Konkrit kostjale tööd kolm korda. OÜ Konkrit poolt allakirjutatud aktid saadeti kostjale lihtpostiga, kuid kostja ei saatnud ühtegi akti allakirjutatult või pretensiooniga tagasi. Seejärel andis J. M OÜ Konkrit esindajana uuesti kolm arvet ja akti kostja esindajale T’le isiklikult üle, millest viimane kirjutas alla ainult ühele aktile, mille järgi oli arve juba tasutud. Teiste suhtes väitis, et kuna ta oli haige, ei saa ta neile alla kirjutada (tl 81).
2. Kostja esindaja esitas kohtuistungil 03.12.2008 allakirjutatud arve 7195 ja akti summas 129800 krooni ning arve 7214 ja akti summas 103191 krooni, mis on kostja poolt tasutud (tl 75-78). Kostja esindaja vastuväidete kohaselt ei ole OÜ Konkrit poolt kostjale arvet 7202 ja selle aluseks olevat tööde üleandmis-vastuvõtmisakti esitatud, mistõttu töövõtja pole täitnud töövõtulepingu p 9 ja kostjal puudub kohustus arve tasumiseks (tl 73-83).
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1-2 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
4. Hinnates poolte esindajate poolt oma väidete tõendamiseks esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et kostja vastuväide arve 27.08.2007 nr 7202 (summas 133812 krooni) aluseks oleva üleandmis-vastuvõtmise akti summas 133812 krooni kostja poolt mitte kättesaamise kohta ei ole usaldusväärne. Hageja poolt esitatud Uus Samm betoonitehase (asukohaga Narva, Kerese 40) saatelehtedest nähtub, et OÜ Konkrit objektile Kraavi 14 Narva toimetati betooni kolmes järgus- 14.08.-17.08.2007 kokku 39 m³; 24.08.2007 42 m³ ja 31.08.2007 31 m³ (tl 5262). Sellest nähtuvalt peab kohus usutavaks tunnistaja J.M ütlusi, et kostjale kui tellijale tehti töid kolm korda ja kõige kolme etapi betoonitööde kohta esitati kostja esindajale all-kirjastatult tööde üleandmise aktid. Aktide esitamist OÜ Konkrit poolt ja nende kättesaamist kostja poolt kinnitab asjaolu, et kostja esitas kohtule kaks OÜ Konkrit poolt allkirjastatud akti. Kohtu hinnangul puudub olukorras, kus OÜ Konkrit oli tellinud samale objektile betooni kolmes 4

§ 76lg 1-3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohase rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Kostja esindaja möönis OÜ Konkrit arvete tasumisega hilinemist ja vastuväiteid viiviste arvestuse õigsuse suhtes ei esitanud. Võttes arvesse, et kohtu hinnangul on hageja nõue põhivõla 133812 krooni väljamõistmiseks põhjendatud, on põhjendatud ka hageja nõue arvete tasumisega viivitamisest tingitud viiviste 113767,20 krooni väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja täiendatud kujul esitatud nõude kogusummas 247579, 20 (133812+113767,20) krooni. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Viktor Brügel Kohtunik 5