lg 1 ja 2 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Antud juhul on kostja ja KKOÜ vahel sõlmitud kokkuleppe-protokoll, mille alusel äriühing tegi kostjale ettemaksuna 450 000 krooni, mis on aga tühine TsÜS § 83 lg 1 alusel, kuna ei ole järgitud seaduses sätestatud vormi. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb kostjal tagastada saadu, milleks oli ettemaksuna makstud 450 000 krooni.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Käesoleval juhul on KKOÜ loovutanud nõude HK vastu KK’ile. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud 27.08.2008 ning kostja on kõnealust asjaolu kinnitanud samal kuupäeval antud allkirjaga, kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja omandatud nõudele, ega vaidlustanud nõude loovutust. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele ning eelnevas hagejalt kostja kasuks väljamõistetav hüvitis tasaarvestamisele omandatud põhinõudega. Kohus ei pea õigustatuks viiviste arvestust alates KKOÜ poolt kostjale ettemaksu maksmisest alates, kuna kuni kolmanda isiku poolt kokkuleppest taganemise avalduse tegemiseni oli pooltel võimalik kõrvaldada vormivead kokkuleppes ning täita kavandatud kokkuleppeid. Seega on põhjendatud viivised alates 23.07.2008.a., kui kostjale teatati senise kokkuleppe 6 Tsiviilasi nr 2-05-15082 kehtetusest ning tehti ettepanek tagastada saadud raha. Seega on hagejal põhjendatud viiviste nõue suuruses 28 805,88 kr ajavahemiku eest 23.07.2008.a. kuni otsuse kuulutamiseni st 04.03.2009.a. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.