Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-1602 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Sxxx Txxx`i hagi kohtutäitur Kxxx M

§ 23

lg 1 algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ja sellele lisatud täitedokumendi alusel. Täituri juures on hageja suhtes täitmisel kaks kohtuotsust. Ida-Viru Maakohtu otsus 2-1163/200=, mille alusel mõisteti hagejalt välja elatis Jxxx Txxx kasuks laste ülalpidamiseks 700 krooni kuus, kuid mitte vähem kui miinimumsumma, mis on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud. Nimetatud otsuse täitmiseks on J. Txxx esitanud avalduse 19.10.2000 täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetlus täiteasjas nr. 3/2000/12166 , hilisema nr-ga 095/2002/618 algatati ning teavitati sellest ka hagejat ning talle on teatatud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg. Hagejale on saadetud korduvalt täitekutseid ja 25.09.2003 on arestitud hagejale kuuluv kinnisvara asukohaga Kaare 31-58 Jõhvi, arestimise juures viibis ka hageja. 30.01.2003 on Ida-Viru Maakohus teinud otsuse nr 2-209/2003 Jxxx Txxx hagis S. Txxx vastu ühisvara jagamise nõudes ja mõistnud S. Txxx välja 9500 krooni Jxxx Txxx kasuks. 20.02.2003 on kohtutäituri poolt saadetud täitekutse täiteasjas nr 095/2003/404, milles teatati nõude alus ja suurus, täituri tasu suurus ja anti vabatahtliku täitmise aeg 05.03.2003 /tl-33/. Toimiku materjalidele on lisatud Ida-Viru Maakohtu otsus 18.02.2004 nr 2-3409/03, milles jäeti S. Txxx hagi elatise võlgnevuse tasumisest osalise vabastamise nõudes rahuldamata . Otsuse tegemise ajal on S. Txxx tunnistanud elatise võlgnevust summas 31 913,35 krooni. /tl.82-83/ Kohtule on esitatud : - Täitekutse täiteasjas nr. 095/2002/618 , 10.09.2003 , milles teatatakse sissenõudja Jxxx Txxx avaldusest, Ida-Viru Maakohtu 13.10.2000 elatise väljamõistmise otsusest ja nende alusel algatatud täitemenetlusest ning tehtud ettepanek võlgnevuse ja kohtutäituri tasu maksmise vabatahtlikust tähtajast, mis on 24.09.2003. /tl.32/ 10

§ 64lg 1 on vara alghinnaks enampakkumisel on arestimisaktis märgitud hind.

Nimetatud hinnaga viidi läbi ka enampakkumine 02.11.2004 ja müüdi selle hinnaga vara. Hagejal oli nii täitemenetluses kui kohtumenetluses esindaja, siis on alusetu ka hageja väide, et ta ei saanud aru täitekutsete ega täitetoimingute sisust. Kuna võlgnik ei ole vabatahtlikult täitnud kohustust, on täitur pöördunud kohtu poole sissenõudmise viisi otsustamiseks. Kohtutäitur on saatnud kohtule taotluse kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustamiseks 07.04.2003 ja märkinud, et sissenõudja soovib pöörata sissenõuet võlgnikule kuuluvale kinnisvarale, korteriomandile xxx , millele oli juba varem kohtutäituri poolt seatud keelumärge kinnistu võõrandamise takistamiseks ja võlgnik ei ole maksnud võlgnevusi, mis taotluse esitamisel oli seisuga 01.03.2003 elatise osas 23 253,35 ja hüvitise osas 9500 krooni. /tl.169/ Ida-Viru Maakohtu 03.09.2003.a määrusega on määratud sissenõude pööramise viis – vara müük enamapakkumisel /tl.170/.

§ 26

on võlgnikul ja sissenõudjal õigus viibida täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimikuga, saada täitemenetluse kohta õiendeid ja teha avaldusi ning nõuda nende kandmist kohtutäituri aktidesse, sõlmida omavahel kokkuleppeid, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta ning kaevata kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile või kohtusse. Avaldaja on koos oma esindajaga tutvunud täitetoimikuga. Kohtutäitur teatas võlgnikule 02.11.2004.a toimuvast enampakkumisest 28.09.2004.a täitekutsega, mille avaldaja on kätte saanud. Täitekutse ja enampakkumise akt on hageja poolt esitatud esialgse avaldusega ka kohtule /tl.11, 13/, mis näitab, et ta oli enampakkumise ajas ja kohast teadlik. Enampakkumise teade on avaldatud ka väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 11

§ 28

lg 1 kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Hagejal oli täitetoimingu tegemisel- kinnisvara arestimisel õigus ja võimalus küsida selgitusi täiturilt või esindajalt. Kui hageja allkirjastas akti, siis nõustus ta aktis toodud tingimustega. Enampakkumisele, 02.

1. 2004 aga hageja õigeaegselt ei ilmunud. Protsessi kaasatud kolmanda isiku seletuste kohaselt oli ta ainus, kes osales enampakkumisel, enampakkumisest sai teada Ametlike Teadaannete kaudu Kuulutuses oli märgitud ka hind, mistõttu ta osaleski enampakkumisel ja kuna ta oli ainus osavõtja , ostis ta korteri märgitud alghinnaga. Kui enampakkumine oli läbi, koputati uksele, kuid kuna uks oli enampakkumise toimumise ajal lukus, et vältida enampakkumise toimingu segamist, siis avati uks alles peale enampakkumise lõppemist ja dokumentide vormistamist. Siis ta nägi hagejat, kellele täitur teatas enampakkumise läbiviimisest. Seda, et hageja ilmus hilinemisega enampakkumisele täituri juurde on kinnitanud istungitel ka hageja oma ütlustega. Tuvastatud on , et hageja on korduvalt tutvunud esindaja juuresolekul täitetoimikuga. Hageja väide, et hageja õiguseid on rikutud mingis menetluse etapis on tõendamata. Täitekutsetel , mis on saadetud hagejale, on teatatud täitemenetluse alus , antud vabatahtlik täitmise aeg, kutsutud kohtutäituri büroosse, kuid hageja ei ole vabatahtlikult oma kohustusi täitnud, mistõttu korraldas täitur enampakkumise. Hageja väide, et täitur on viinud eksitusse hageja ja tegelikult ei olnud hagejale teada võlgnevus ja hagejale ei olnud teada enampakkumise kuupäev ja kas see oli esimene või korduvenampakkumisega , ei ole leidnud tõendamist. Hageja oli teadlik võlgnevustest, millist asjaolu näitab , et kohtuistungil, mis oli läbi viidud elatise võlgnevuse osalise vabastamise nõudes, on ta ise tunnistanud võlgnevuse olemasolu. Kohtuotsuses oli väljamõistetud elatise suurus, seega oli hagejal võimalus igale kodanikule vajaliku hoolsuskohustusega jälgida võlgnevuse suurust. Hageja on kirjutanud alla kinnisasja arestimise aktile, ja osas, kus on valitsemise sätted , on märge, et enampakkumine toimub 28.10.2003 kell 11 ja väide, et enampakkumist ei toimunud, ei toonud enampakkumisel 02.11.2004 kaasa hinna alandamist, mis oleks olnud kahjulik hagejale. Vara müüdi alghinnaga 19 000 krooni. Seega ei oma hageja jaoks tähtsust, kas tegemist oli esimese või korduvenampakkumisega, kuna see ei toonud hageja jaoks kaasa kahjulikku tagajärgehinna alandamist. Täitetoimikus on märge, et esimene enampakkumine jäi ära ja selle toimikuga on tutvunud ka hageja. Seega märge, et tegemist on korduva enampakkumisega ei toonud hagejale kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi ja seda ei saa lugeda mõjuvaks rikkumiseks, mis annaks alust tühistada 02.
2. 2004 toimunud enampakkumine. 12

§ 1lg 1 kuuluvad täitmisele kohtuotsused ja määrused .

Täitemenetlused olid algatatud sissenõudja avalduste alusel /tl. 175, 31-33/ ja täituril on kohustus täita kohtu lahendid. Kohtule on esitatud hageja poolt tasutud elatise summade arvestus. Seisuga 01.11.2004 oli tasutud 28 800 krooni. Võlgnevus on seisuga 01.

1. 2004 22953 ,35 krooni. /tl.77-81/ Seega on hageja poolt tõendamata väide, et enampakkumise ajal oli võlgnevus tasutud ja võlgnevust ei olnud. Samuti pidigi täitur täitma mõlemaid kohtuotsuseid. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud, et kohtutäitur oleks rikkunud oluliselt TMS § 64 7 sätteid ,mis annab aluse tunnistada kohtutäituri poolt 02.11.2004 läbiviidud enampakkumine kehtetuks eelpooltoodud sätte alusel. Kohtutäituri esindaja palub kohaldada antud asjas aegumist, kuna enampakkumine toimus 02.11.2004.a, avaldaja esitas kaebuse kohtule 17.11.2004.a. TMS § 6444 kohaselt võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast. Kaebus, mis on kohtule esitatud, on dateeritud koostamise kuupäevaga 15.11.2004, kohtusse on saabunud 17.
3. TMS § 64 44 on toodud edasikaebe aeg - kahe nädala jooksul. Vastavalt TsÜS § 135 tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist. Enampakkumine toimus 02.11.2004, seega tähtaja kulgemine algab 03.11.2004 ja kaebuse esitamise tähtaeg saabus 17.11.2004, millisel kuupäeval on kaebus kohtusse saabunud. Seega jätab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamise kohta rahuldamata. Eelpooltoodud alusel juhindudes TsMS § 434, 435, 436,438 jätab kohus hagi rahuldamata . Menetluskulude jaotus TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse 13