Obsah (4)

§ 217§ 76§ 77§ 222

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, Tsiviilasja number 2-07-47885 Tsiviilasi V S,

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas 6 Tsiviilasi nr 2-07-47885 lepingutingimustele kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ja p 6 sätestab, et tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 77

lg sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 222

lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 15.12.2006 sõlmitud lepinguga kohustus kostja püstitama Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistule ridaelamu. Kõnealuse lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus müüja ehitama kinnistule hoone vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ja vastavalt kõnealuse lepingu lisaks toodud plaanidele hiljemalt 31.03.2007 ning teostama haljastus- ja välitööd hiljemalt 31.05.

1. Lepingu eseme ostuhind sisaldas liitumisi ning liitumistasusid vee-, kanalisatsiooni-, gaasi ja elektrivõrguga. Punkti 4.2 kohaselt pidi müüja garanteerima hoones ja kinnistul teostatud ehitustööde, kasutatud materjalide ning paigaldatud seadmestiku vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele, kusjuures kvaliteedi hindamise aluseks võeti „ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“ RYL
2. Samuti kohustus müüja garantii ajal ilmnenud puudused likvideerima omal kulul, kui puudus on tekkinud müüja süül seoses ehitustööde tehnoloogia rikkumisega või kui tegemist on materjalide või seadmete tootja süül tekkinud puudustega ning kui tegemist ei ole normaalsest kulumisest või väärast ekspluatatsioonist tuleneva puudusega. Hagiavalusest nähtuvalt teostati töid AAOÜ projekti kohaselt. Hagejad leidsid, et elamu ei vasta projektile oma katusekonstruktsiooni osas, peale selle fikseeriti hagejate poolt ülevaatuse käigus ja kostja poolt kõrvaldamisele kuuluvad ehituslikud puudused (vt tl 95-97) ning puuduolevad dokumendid. Kostja kohustus puudused kõrvaldama hiljemalt 31.05.
3. Kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et hagejad on katusekonstruktsioonide muudatusi aktsepteerinud, samas ei ole esitanud ühtki vastavasisulist tõendit nimetatud väitele, mistõttu on kostja taolised vastuväited paljasõnalised. 10.05.2007 tellitud ekspertarvamuse II osast punktist 2.
4. nähtub, et katuslae konstruktsioon ei vasta tervikuna ehitusprojektile. Kokkuvõtvast osast nähtuvalt ridaelamu katusetarindi ehitamise käigus teostatud ehitustööd ei vasta ehitusnormidele, kvaliteedinõuetele ja heale ehitustavale. Katuse kandetarind tuleks lammutada, projekteerida nõuetele vastav puidust kandetarind või kasutada ehitusprojektis esitatud lahendust. Seega on ilmselgelt hagejate nõuded põhjendatud ja kostja poolt ehitatud katus ei ole vastanud ehitusprojektile. Kostja kirjalikust vastusest nähtub, et mingit põhjust katust ümber ehitada ei ole, kuivõrd A.Talvik on oma arvamuses leidnud katus oli ehitatud projekti järgi ning midagi ohtlikku hoones ei toimu, kõnealuse väite on aga eelpool nimetatud ekspertarvamus ümber lükanud. Kostja vastuväidetest tulenevalt on hagejad ise otsinud võimalusi pretensioonide esitamiseks, kuivõrd üldise ehituse hind langes, sellest tulenevalt hakati otsima võimalusi raha tagasi küsida ning kostja ei pea seda hea äritavaga kooskõlas olevaks. 7 Tsiviilasi nr 2-07-47885 Kohus leiab, et ülalnimetatud kostja vastuväited on ainetud, kuivõrd antud juhul on tema olnud see, kes poolte vahel sõlmitud lepingut on rikkunud ning teostanud ehitust, mis on puudustega ega vasta ehitusprojektile. Seejuures on kostja ise kinnitanud, et kõrvaldab puudused ning annab üle ka ehitusega seotud vajaliku dokumentatsiooni, mida aga käesoleva ajani tehtud ei ole. Hagejad on väitnud, et katuseprojekti muudatustest nad teadlikud ei olnud ning muudetud projekti ei ole olnud neile kunagi esitatud, millekohast väidet ei ole kostja poolt ka ümber lükatud. Kostja on küll leidnud, et ostjad on ridaelamuboksi ehituskäiguga kohapeal tutvunud ning seega ka aktsepteerinud katusekonstruktsioonide muudatused, kuid nimetatud asjaolu on tõendamata. V S, ZŠ, JH ja M J on palunud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning esitanud leppetrahvi nõuded. Projektijärgse katuse maksumus oli 190 552 krooni, kuid ehitatud katuse väärtus 123 841 krooni, mistõttu on katuse hinnavahe 66 711 krooni. Katuse soojustamise eest tasuti ühe boksi eest 57 930 krooni ning ripplagede paigaldamise eest 36 674 krooni. Haljastuse eest on tasutud ühe boksi kohta 95 660 krooni. Roostevaba moodulkorstna eest kolme boksi eest tasuti 16 120 krooni, kuid hageja IV tasus moodulkorstna materjalide ja paigaldamise eest 21 400 krooni. Välistreppide katmine pesubetooniga on maksnud iga boksi kohta 13 017 krooni. Kohus leiab, et hagejate nõuded on põhjendatud. Kostja on vastu vaielnud üksnes katusekonstruktsiooni puudutavale nõudele, kuna eeldab, et hagejad olid projekti muutmisega kursis ning väljendanud ka selle aktsepteerimist. Muus osas ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud, samuti ei ole ta ka eitanud, et dokumendid, mida hagejad paluvad esitada, ei ole tema käes, seega saab kohus eeldada omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 alusel, kuivõrd vastaspool ei ole faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja märkis ka 19.09.2008 toimunud kohtuistungil, et võib kõnealused dokumendid omanikele üle anda (vt 19.09.2008 kohtuistungi protokoll). Tuginedes ülalnimetatule on põhjendatud ka G R ning V E nõuded, kes paluvad kostjalt hagejate kasuks välja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas 452 814.40 krooni.

158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli lepinguosalisel õigus nõuda leppetrahvi 0,05 % ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on hagejate nõue leppetrahvi välja mõistmiseks põhjendatud ning tuleb V S, ZŠ, JH ja M J kasuks välja mõista. Dokumentide väljamõistmise nõude osas kohus leiab, et hagejate poolt loetletud dokumentide näol on tegemist nende st hagejate poolt omandatud ehituste ja kinnistute päraldistega, mille üleandmise kohustus lasub kostjal. Kostja ei ole seda iseenesest ka eitanud, kuid ei ole oma kohustust siiski täitnud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 8 Tsiviilasi nr 2-07-47885 TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 9