← Eesti

2-08-60459/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-60459 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2009, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok ja Gaida Kivinurm Tsiviilasi H. K. hagi R. K. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend 24 502,50 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad 05.11.2009, avalik kohtuistung Hageja H. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-X XXXXXXX); Kostja R. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX-X XXXXXXX) Harju Maakohtu 03.07.2009 otsus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 03.07.2009 otsus muutmata.
  2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud R. K. kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
  3. Poolte abielust, mis lahutati 31.12.1997, sündis XX.XX.XXXX poeg R. K., kes elab koos H. K.ga (hageja).
  4. R. K. (kostja) elas ajavahemikul 2000.a kuni 2006.a maini koos hageja ja lapsega. Alates kodust lahkumisest 2006.a mais kostja hagejale raha lapse ülalpidamiseks andnud ei ole.
  5. 19.09.2008 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 15.10.2008 kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis 24.11.2008 määrusega H. K. hagi R. K. vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kohtu menetlusse.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 4000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21 % ja mis teeb kokku 4840 krooni. Elatise palub hageja kostjalt välja mõista alates 19.11.2007, s.o. ka tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtule esitamisest, sest kostja on jätnud oma kohustuse last ülal pidada täitmata juba alates 2006.a maikuust.
  7. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks kuus 6925 krooni, millest lapse toiduraha moodustab 2500 krooni, transpordikulu on 625 krooni, sidekulud on 300 krooni, kulutused tervishoiule on 300 krooni, kulutused hügieenitarvetele on 100 krooni, kulutused koolikohustuse täitmisele on 1100 krooni (s.o. arvuti liisingumakse ja erialase kirjanduse ostmine), kulutused riietele ja jalanõudele on 1000 krooni ja vältimatud püsikulud on 1000 krooni.
  8. Hageja ei saa üüritulu, vaid A. I. on tema vanema lapse elukaaslane, kellega nad jagavad eluruumi kasutamise kulusid. Hageja ei tegele A. kauba müümisega, vaid ostab sealt endale ja oma sõbrannadele kaupa, sest saab sealt need soodsamalt.
  9. Hageja esitas dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, oma palgatõendi AS-st S. E. P., oma pangakontodest kontoväljavõtted, 2007.a tuludeklaratsiooni, T. T. 10.03.2009 tõendi, mille kohaselt on poole laps T. T. õpilane ja ta viibib käesoleval ajal tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel ja Tele 2 Eesti AS arved hagejale. Kostja vastus
  10. Kostja tunnistas tema vastu esitatud hagi osaliselt ja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus, kuid seda alates hagi esitamisest ja mitte tagasiulatuvalt.
  11. Kostja võttis omaks, et pärast hageja ja laste juurest ärakolimist ta lapse ülalpidamiseks hagejale ei ole raha andnud, väljaarvatud taskuraha. Samuti on ta lapse kaasa võtnud ringsõitudele, maksnud lapse klassiekskursiooni eest ning kandnud kulusid seoses lapse harrastustega. Tagasiulatuvalt elatusraha väljamõistmine temalt ei ole põhjendatud, sest lapse vajadusi tagasiulatuvalt rahuldada ei saa.
  12. Hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused lapsele on osaliselt ülepaisutatud ja osaliselt tõendamata. Ülepaisutatuteks peab kostja lapse kulutusi toidule, leides, et piisavaks söögirahaks kuus pojale on 1500 krooni, sidekulusid, väites, et piisavaks kulutuseks nimetatud 2 kuluartiklile on 100 krooni kuus, ning kulutusi riiete ja jalanõude ostmiseks, väites, et 335 krooni kuus ehk 4000 krooni aastas on piisav summa nimetatud kuluartiklile kulutamiseks. Transpordikulu kulutusi seoses koolikohustuse täitmisega ei ole lapsel üldse, sest laps koolis käesoleval ajal ei käi ning kulutused poja tervishoiule on hagejal tõendamata.
  13. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et hageja maksustatud tulu oli 2008.a suurem kui kostja oma, ja et hageja saab A. I.ilt üüritulu, mis nähtub hageja pangakonto väljavõttelt ning, et hageja saab lisasissetulekuid A. kauba müümisega.
  14. Kostja esitas oma palgatõendi T. K., tõendi ARK-ist, et talle kuulub sõiduauto Toyota Carina, kinnistusraamatu väljavõtte, 2007.a. tuludeklaratsiooni, väljavõtte U-netist selle kohta, et kostjal on SEB Pangaga sõlmitud laenuleping, ning oma pangakonto väljavõtte. Maakohtu otsuse põhjendused
  15. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt elatusraha poja R. K.i ülalpidamiseks hageja kasuks välja 2 722,50 krooni alates 19.11.2007, s.o tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtusse esitamist, kuni 22.12.2009, s.o kuni lapse täisealisuseni.
  16. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on 17-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad R. K.i ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid. Söögiraha 2 500 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallinna linnas, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka puuvilju, mahla ja maiustusi, on 2 500 krooni tavapärane summa, mis 17-aastase poisslapse toidurahaks oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Transpordikulu 200 krooni. Arvestades sellega, et laps kasutab linnas liikumiseks ühiskondlikku transporti ja sõidab kuukaardiga, on nimetatud summa piisav lapse transpordikulu katteks. Asjaolu, et R. K. on käesoleval ajal akadeemilisel puhkusel ja koolis ei käi, ei tähenda, et ta ei peaks ega võiks kodust väljas käia ja et tal ei oleks kulutusi seoses ühiskondliku transpordi kasutamisega nagu kostja ekslikult leiab. Sidekulud 300 krooni. Poja sidekulude tõendamiseks on hageja esitanud Tele 2 Eesti AS arved, millest nähtub, et keskmiselt kulub R. K.i mobiiltelefoni kõnede eest tasumiseks kuus 300 krooni. Kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 300 krooni. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada ka seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused 500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav 17-aastasele lapsele kuus riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades asjaoludega, et laps peab käima riides vastavalt aastaajale ja kliimale, kuid ka sellega, et igaks hooajaks uusi riideid ja jalanõusid selles vanuses lapsele ilmselt osta ei ole vaja. Vaba aja veetmisega ja harrastustega seotud kulutused 700 krooni. Kohus leiab, et arvestades R. K.i vanust, on poolte pojal kindlasti kulutused ka seoses vaba aja veetmisega ja harrastustega tegelemisega. 17- aasta vanune laps käib kinos ja teatris, samuti veedab vaba aega sõpradega ja hageja väidetel õpib ta ka kitarrimängu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et poolte pojal oleksid kulutused seoses koolikohustuse täitmisega, pealegi on R. K. käesoleval ajal akadeemilisel puhkusel, mida tõendab T. T. poolt 10.03.2003 väljastatud tõend. Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku 4 500 krooni.
  17. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid: 3 - dokumentaalne tõend, mis kinnitab, et hageja töötab AS-is S. E. P. töölepingu alusel ja tema keskmise palga suuruseks 2008.a teisel poolaastal oli 24 258,50 krooni; - hageja pangakonto väljavõtted SEB Pangast ja Swedbankist, mis tõendavad, et hageja sissetulekuks on tema palk S. E. P.est ja peretoetus 300 krooni riigilt; - hageja 2007.a tuludeklaratsioon, mille kohaselt oli tema keskmiseks sissetulekuks 2007.a 40 801,17 krooni; - kostja palgatõend, mille kohaselt kostja töötab T. K. ja tema keskmise palga suurus oli 2008.a maist kuni 2009.a jaanuarini 23 168,59 krooni; - ARK-i tõend, mille kohaselt kuulub kostjale sõiduauto Toyota Carina; - kinnistusraamatu väljavõte, mille kohaselt kuulub kostjale 1843/11058 elamumaast Tallinnas, XXXXX XX XXX; - kostja 2007.a tuludeklaratsioon, mille kohaselt oli tema keskmiseks sissetulekuks 2007.a 23 146,33 krooni; - kostja pangakonto väljavõte, mis kinnitab, et kostja sissetulekuks on tema palk T. K.; ning kohus on ise kogunud poolte varalise olukorra kohta järgmised tõendid: - hageja pangakonto väljavõtted Swedbankist ja SEB Pangast; - tõend, et hageja ei ole saanud A.st agenditasu; - kinnistusraamatu väljavõtted, milliste kohaselt kuuluvad hagejale elamumaa XXXXXXXXX XXXXX, XXXXX XXXXXX, 1/4 kaasomandist maatulundusmaast XXXX XXXXXX, XXXXX XXXXX ja ¾ kaasomandist elumaast XXXX XXXXXX, XXXX XX X ning - kostjale kuuluvad lisaks eelpoolnimetatud kinnistule maatulundusmaa XXXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXXX XXXXX ja XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXX XXXXX.
  18. Kohus asus seisukohale, et mõlema vanema varanduslik olukord on võrdselt heal tasemel, mistõttu tuleb poolte alaealise lapse ülalpidamiskuludest mõlemal vanemal kanda võrdne osa. Poolte laenulepingutest või liisingulepingutest võetud kohustusi kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel ei arvesta, sest pooled said võtta omale nimetatud lepingutest tulenevad kohustused üksnes vabatahtlikult ning teadmisega, et nendel on seadusest tulenev kohustus ka oma alaealist last ülal pidada. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu saaks hageja üüritulu või tal oleks lisasissetulek agendilepingust, mis on sõlmitud OÜ A.ga, on ümber lükatud hageja ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt on A. I. tema vanema lapse elukaaslane, kellega hageja elab ühes eluruumis ja kes aitab seetõttu kanda osa eluasemekuludest, ning OÜ A. tõendiga, et hageja sealt agenditasu ei saa. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel perekonnaseaduse (PKS) § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks oli 2008.a ja on ka käesoleval ajal 21%, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele hageja kasuks elatis 2722,50 krooni.
  19. Kohus leidis, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole andnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 2006.a maikuust, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, kuulub elatis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele alates 19.11.2007, s.o tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtule esitamist nagu võimaldab TsMS § 70 lg
  20. PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohus nõustus kostajaga, et tagasiulatuvalt lapse kulusid kanda ei ole võimalik, kuid perioodil 19.11.2007 kuni hagi esitamiseni pidas poolte alaealist last üleval hageja üksi, millest tulenevalt tagantjärele väljamõistetud elatis aitab kanda hagejal lapse ülalpidamiskulusid käesoleval ajal. Apellatsioonkaebus 4
  21. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud hageja kanda.
  22. Kohus on oma otsuse tegemisel juhindunud tõele mittevastavast faktist kostja varalise olukorra kohta selles osas, et kostjale kuulub maatulundusmaa XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXX XXXXX ja XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXX XXXXX. Tegelikult ei ole nimetatud kinnistu kunagi kostjale kuulunud. Seega ei saa olla tõene ka kohtu seisukoht selles osas, et mõlema vanema majanduslik olukord on võrdselt heal tasemel, mistõttu tuleb poolte alaealise lapse ülalpidamiskuludest mõlemal vanemal kanda võrdne osa.
  23. Kohus on omavoliliselt moonutanud hageja väidet selle kohta, et A. I. on tema vanema lapse elukaaslane. Sellest, et A. I. on hageja kõige vanema poja T. lapse ema, ei järeldu, et A. I.i elukaaslane on hageja vanem poeg T.. A. I. ei ela juba ammu koos T. K.. A. I.i elukaaslaseks on hoopis teine isik, kes ei ole mingil moel sugulussidemetes hagejaga. Kuna kohus on võtnud aluseks fakti, et A. I. on hageja vanema poja elukaaslane, kes elab temaga ühes eluruumis, loeb ta põhjendatuks selle, et A. I. aitab hageja kanda eluasemekulusid. Seetõttu ei loe kohus ka nimetatud isikult laekuvaid rahasummasid hageja täiendavaks sissetulekuks, mis parandab hageja majanduslikku olukorda. Koos A. I.iga elab samal pinnal ka tema alaealine laps, hageja lapselaps. Lähtuvalt sellest oleks olnud kohasem antud vaidluse lahendamisel juhinduda pigem analoogiast PKS §
  25. Kohus on rikkunud TsMS § 7, § 56, § 199 lg 1 p 5, § 238 lg-d 2 ja 4, § 329 lg 3 ja §
  26. Maakohus on kaebust lahendades ületanud oma pädevuse piire, kui kohtuotsuse põhjendustes võttes seisukoha selles milline on poolte varaline olukord (mida on ekslikult hinnatud) ja lähtuvalt majanduslikust olukorrast loeb väljamõistetava elatusraha hulka ka tulumaksu. Juhul, kui poolte majanduslikku olukorda hinnatakse brutosissetulekust lähtuvalt, ei saa õiguse üldisi printsiipe arvestades lähtuda, et määratav elatisraha on netosissetulek.
  27. Kostja vaidlustab ka kohtu poolt antud hinnangu selles osas, mis käsitleb A. E. OÜ poolt tarnitava kauba müügist saadavat tulu. Kostjale on täiesti arusaamatu, miks ei ole kohus pööranud tähelepanu kahele omavahel seoses olevale faktile. Esiteks, et A. E. OÜ on võrkturustusettevõtte, kus müügist saadav tulu sõltub vahetute kontaktide hulgast klientidega - otsemüügist. Teiseks sellele, et hageja on SEB panga kindlustus-ja investeerimisnõustaja, mis tagab talle ametialaselt laiaulatusliku otsekontaktide võrgu. Kokkuvõtlikult öeldes on tegemist juhtumiga kus kutsetöö soodustab lisateenistust.
  28. Arusaamatuks jääb kaks väidet. Üks neis kirjas, mille hageja esitab kohtu järelpärimisele ja kus seisab, et 1997.a sõlmis hageja firmaga A. agendilepingu, ja kohtule laekunud vastus A. E. OÜ-st hageja ja nende vahelise kliendilepingu puudumise kohta. Seda eriti valguses, mida hageja ise väidab, et tema palk sõltub läbimüügist ning, et alates eelmise aasta sügisest on tema palk vähenenud poole võrra. Kostja hinnangul ei ole kohus pööranud üldse mingit tähelepanu antud asjaolu hindamisel.
  29. Nõustuda ei saa ka kohtu hinnanguga poolte varalisele olukorrale ka selles osas, et kostja vara hulka loetakse talle kuuluv sõiduauto Toyota Carina, kui samas ei loeta hageja vara hulka temale kuuluvat sõiduautot Honda Civic. Kostja ei saa nõustuda ka hageja poolt hagiavalduses esitatud väitega nagu kuuluks kostjale kinnistu osa XXXX XXXX XX X. Hageja oli ja on väga hästi teadlik sellest, et kostjale ei kuulu nimetatud kinnistu osa. Seda näitab ka kinnisturaamatu väljavõte.
  30. Väär on ka kohtuotsuse osa, kus kostjalt mõistetakse välja elatisraha alates 19.11.
  31. Kohus on nimetatud otsuse langetamisel lähtunud valedest faktidest andes hinnangu kostja varalisele olukorrale. Kostja hinnangul pole kohus arvesse võtnud asjaolu, et kogu poolte kooselu vältel soetatud kinnisvara jäi peale lahutust hagejale, kuna kostja ei soovinud algatada kohtuvaidlust 5 vara jagamiseks lähtudes eelkõige laste huvidest ja sellest, kui muserdav võib selline vaidlus ja selle tagajärjed neile olla. Teiseks ei ole kohus arvestanud asjaolu, et asudes 2000.a taas koos elama hagejaga realiseeris kostja oma kinnisvara (3 toaline korter XXXXXXXX linnas) ja kasutas saadud tulu tollel hetkel ühise eluaseme renoveerimiseks ja muudeks ühisteks olmevajadusteks. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et kogu vastustaja tänane varaline olukord on kujunenud kooselust kostjaga ning seda, et 2007.a oli hageja majanduslik olukord üle kahe korra parem kui kostjal, mida võib näha ka hageja 2007.a tuludeklaratsioonist. Samal ajal toetas kostja vajadusel oma poega R. K.i nii huvihariduse jätkamisel, kui ka koolilõpu ekskursioonil käimisel (Ungarisse); ühtlasi on kostja andnud regulaarselt pojale taskuraha ning kohtunud pojaga igakuiselt. Vastus apellatsioonkaebusele
  32. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
  33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  34. Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses seisukohal, et lapse vajadused on hageja poolt väidetud suuruses tõendamata ja poolte ebavõrdsest varalisest seisundist lähtuvalt ei ole alust hagi elatise miinimummäärast suuremas ulatuses rahuldada. Samuti ei nõustu kostja endiselt elatise tagantjärele väljamõistmisega. Maakohus on kolleegiumi arvates hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
  35. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et PKS § 60 lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab PKS § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
  36. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis vastab maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustele ja kostja varalistele võimalustele elatist maksta. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole pärast poolte kooselu lõppu regulaarselt ja kohtu poolt tuvastatud lapse vajadustele vastavas ulatuses elatist maksnud. Oma väite kinnituseks, et kostja on toetanud last huvihariduse jätkamisel, tasunud lapse reisi eest ja andnud regulaarselt taskuraha, ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud.
  37. Kostja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt pööranud piisavat tähelepanu poolte varalise seisu erinevusele, ei ole põhjendatud. Asjaoludest, et hagejal võib olla lisateenistus OÜ A. E. kaudu ja seetõttu kostjast suurem igakuine sissetulek, et A. I. osaleb hagejale kuuluva eluaseme kulutuste kandmisel, et kostjale ei kuulu maakohtu poolt otsuses viidatud 6 maatulundusmaad või et auto ei ole mitte ainult kostjal vaid ka hagejal, ei muuda maakohtu poolt väljamõistetud elatise maksmist kostjale ülejõukäivaks. Maakohtu õige järeldus, et mõlemal vanema varaline seis on võrdselt hea, ei sea võrdusmärki poolte varalise seisu vahele, vaid peab silmas mõlema vanema piisavaid võimalusi lapsele vajalikke kulutusi kanda ning seetõttu tuleb ülalpidamiskuludest mõlemal vanemal kanda võrdne osa.
  38. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on osalenud pärast hagejaga kooselu lõppemist lapse ülalpidamises, on maakohus mõistnud PKS § 61 lg 6 ja § 70 lg 2 alusel õigesti elatise välja tagasiulatuvalt. Samuti on maakohus otsust tehes põhjendatult arvestanud elatise suuruse kindlaksmääramisel tulumaksu maksmise kohustusega. Elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse § 19 lg 1 alusel maksma kohtuotsusega välja mõistetud elatise summalt tulumaksu.
  39. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures.
  40. Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Gaida Kivinurm 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.