2-04-1267/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 20.november

1. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1267 Tsiviilasi PAAS hagi Paldiski linna vastu 2 453 995,10 krooni võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja PAAS (registrikood xxx, xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Kätlin Hein ja Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn) Kostja Paldiski linn (Paldiski Linnavalitsus ) Kostja esindaja vandeadvokaat Leon Glikman (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid, Tornimäe 2, 10145 Tallinn) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 09.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista Paldiski linnalt PAAS-i kasuks põhinõudena 1 224 415,55 kr (üks miljon kakssada kakskümmend neli tuhat nelisada viisteist krooni ja 55 senti) ja viivistena 1 224 415,55 kr (üks miljon kakssada kakskümmend neli tuhat nelisada viisteist krooni ja 55 senti). Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kostja kanda. Välja mõista Paldiski linnalt PAAS-i kasuks kohtukuludena 192 441,55 kr (ükssada üheksakümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend üks krooni ja 55 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD 17.oktoobril 1997.a sõlmiti AS D ja ME PS vahel ostu-müügilepingu , mille kohaselt kohustus ME PS tasuma AS D poolt tarnitava kütuse eest vastavalt kokkulepitud hindadele. 01.aprilli 1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1542/98 mõistis Harju Maakohus ME-lt PS(reg nr xxx) AS-i D kasuks välja 1.706.812.- krooni ja 80 senti, lisaks riigilõivu summas 51.904.- krooni. Kohtuotsus jõustus
4. aprillil 1999.a.
5. oktoobril 1998.a kujundati ME PS Äriseadustiku §-i 509 alusel ümber OÜ-ks PS OÜ PS(ME PS õigusjärglasena) täitis Harju Maakohtu ülalnimetatud otsust tsiviilasjas nr 2/1-1542/98 46.740.- kr ulatuses.
6. mail 2002.a loovutas AS D Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2/1-1542/98 tuleneva nõude täies ulatuses AS-ile D Harju Maakohtu
7. juuni 2002.a otsusega (tsiviilasjas nr 2/1-566/02) kuulutati välja OÜ PS pankrot. 24.mail 2004.a loovutas AS D nõude OÜ PS(pankrotis) vastu OÜ-le S . 27.08.2004.a. on OÜ PS kustutatud äriregistrist seoses pankrotimenetluse raugemisega. 30.09.2004.a.esitas OÜ S kohtule käesoleva hagi. 31.01.2006.a. loovutas OÜ S t vaidlusaluse nõude koos kõigi kõrvalnõuetega PAAS-le. 09.02.2006.a. lubas kohus asuda õigusjärglasel protsessi hagejana. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub kostjalt välja mõista nõue, mis koosneb põhivõlast, summas 1´224´415,55 ning viivistest, summas 1´224´415,55 krooni ja Harju Maakohtu 01.04.1999.a otsusega väljamõistetud riigilõivust 51´904,- krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Paldiski linna vastutus ME PS võlgade eest tuleneb Vabariigi Valitsuse
8. juuli 1990.a määrusega nr 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse (edaspidi: Põhimäärus) p-st 7, mille kohaselt vastutab munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisev organ. Põhimääruse p 3 järgi on munitsipaalettevõtte kõrgemalseisvaks organiks kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Antud juhul on selleks Paldiski linn. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamine osaühinguks ei lõpeta seadusest tulenevat kohaliku omavalitsuse täitevorgani kohustust vastutada võlgade eest, mis tekkisid enne ümberkujundamist. Leping sõlmiti ja kohustus tuli täita ajal, mil ümberkujundamine ei olnud veel registrisse kantud, s.o enne
9. oktoobrit 1998.a. Seetõttu ei ole selle nõude osas kostja võla maksmise tagamiskohustus lõppenud. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma
10. veebruari 2001.a otsuses (tsiviilasi nr 3-2-1-27-01). Riigikohus leidis viidatud lahendis: “Tulenevalt TsK §-st 214 lg 1 on garant kohustatud kustutama teise isiku võlgnevuse täielikult või osaliselt kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Vastavalt põhimääruse p-le 7 vastutab linn ainult munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamine iseenesest ei lõpeta seadusest tulenevat kohaliku omavalitsuse täitevorgani kohustust vastutada võlgade eest, mis tekkisid enne ümberkujundamist. Leping sõlmiti ja kohustus tuli täita ajal, mil ümberkujundamine ei olnud veel registrisse kantud, s.o enne
11. oktoobrit 1998.a. Seetõttu ei ole selle nõude osas kostja võla maksmise tagamiskohustus lõppenud. Täiendava vastutuse kohaldamiseks pidi hageja tõendama OÜ PSmaksevõimetust.”. Vaadeldavas kohtumenetluses jõudsid kohtud lõppastmes järeldusele, et Paldiski linna täiendav vastutus ei olnud selleks hetkeks tekkinud, kuivõrd OÜ PS polnud maksejõuetu. Hageja on endiselt seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 242 lg 3 sätestatud sama nõude samal alusel esitamisega, mistõttu on käesoleva nõude esitamine lubatav. Hageja leiab, et hagi alus käesoleval hetkel ning aastal 2000.a Harju Maakohtule esitatud hagis on erinevad. Nimelt leidis hageja eelmises hagis, et OÜ PS on maksejõuetu, tuginedes asjaolule, et võlgnik pole täitnud kohtuotsusega väljamõistetud summade maksmise kohustust. Kohtumenetluse käigus selgus, et OÜ-l PS on siiski vara, mistõttu ei saa teda pidada maksejõuetuks. Seega ei olnud ka tekkinud Paldiski linna vastutus. Antud hetkel on aga hagi esitamise aluseks kohtuotsusega tuvastatud püsiv maksejõuetus – pankrot. Hageja leiab, et pankroti väljakuulutamine on antud asjas uueks asjaoluks, mis võimaldab esitada uue hagi Paldiski linna kui seadusjärgse garandi vastu. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et maksevõime(tus) on ajas muutuv kategooria, mistõttu ka seadusandja on leidnud, et maksejõuetust puudutavaid avaldusi (nt pankrotiavaldus) võib erinevalt tavalistest hagidest esitada korduvalt. Nii võib võlausaldaja juhul, kui tema pankrotiavaldus võlgniku vastu jääb rahuldamata, esitada hiljem, kui võlgniku maksejõuetuse kohta on uusi tõendeid, uuesti pankrotiavalduse. AS D hagi menetlemisel Paldiski linna vastu leidis kohus, et OÜ PS ei ole maksevõimetu, kuivõrd kostja esitas kohtumenetluse käigus tõendi, mille kohaselt OÜ-l PS on vara linna katlamaja näol. Kostja heidab oma vastuses hagejale ette, et hageja õiguseellane AS D ei suutnud tõendada maksevõimetust, mis on hageja riisiko ning seetõttu jäeti hagi rahuldamata. Samas tuleb silmas pidada, et kõnealuse kohtumenetluse näol polnud tegemist pankrotimenetlusega, mille käigus oleks olnud võimalik ammendavalt kindlaks teha OÜ PS vara ja võlgade seis. Kohus tugines oma otsuses asjaolule, et OÜ-l PS on vara, mistõttu ei saa teda pidada maksevõimetuks. Kohtuotsuses on leitud, et OÜ PS pole maksevõimetu, mistõttu ei kuulu kostja täiendav vastutus rakendamisele. Lähtudes viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
12. veebruari 2001.a otsuses väljendatud seisukohast, ei ole Paldiski linna võla tagamiskohustus võlausaldaja (s.o AS D kui AS-i D nõude omandaja) ees iseenesest lõppenud. Põhimääruse punktis 7 sätestatud täiendava vastutuse kohaldamiseks pidanuks aga hageja (AS D ) tõendama OÜ PS maksevõimetust, mida hageja aga toona teha ei suutnud. Tänaseks on OÜ PS maksevõimetus tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Seega on saabunud Põhimääruse punktis 7 nimetatud tingimus ning Paldiski linna garantiikohustus muutunud sissenõutavaks. Järelikult oleks PAAS-il võimalik realiseerida oma nõuet ka Paldiski linna vastu. Kostja on käesolevas menetluses muuhulgas väitnud, et kellegi maksejõuetus ei saa olla hagi aluseks. Hageja ei saa selle väitega nõustuda. Antud juhul on seadusandja sidunud kohaliku omavalitsuse seadusjärgse garantiikohustuse just nimelt munitsipaalettevõtte maksejõuetusega, kuna munitsipaalettevõtte maksevõimelisuse korral täiendavat vastutust ei teki. Eeltoodu põhjal on hageja endiselt seisukohal, et antud juhul ei ole hagi alus samane hagiga, mille esitas AS D hageja õiguseellasena ning mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus 15.juunist 2001.a. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
13. juuli 1990.a määrusega nr 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse (edaspidi: Põhimäärus) p-le 7 vastutab munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisev organ. Põhimääruse p 3 järgi on munitsipaalettevõtte kõrgemalseisvaks organiks kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Antud juhul oli ME PS kõrgemalseisva organina käsitletav Paldiski linn. Seega lasub Paldiski linnal seadusjärgne garantiikohustus ME PS, kelle õigusjärglaseks on OÜ PS(pankrotis), võlgade eest. Antud juhul on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud võlgnevuse olemasolu esialgse võlausaldaja, AS D ees. Samuti on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud võlgniku maksejõuetus. Eeltoodud asjaoludel leiab hageja, et kostja on vastutav OÜ PS(pankrotis) võlgnevuse eest hageja ees. Hageja ei nõustu kostja väidetega loovutuse defektsusest ning hageja poolt nõude mitte omandamisest. Hageja leiab, et antud juhul ei olnud tegemist sellise kreeditori isiksusega seotud nõudega, mida ei saaks seaduse kohaselt loovutada. Kreeditori isiksusega seotud nõuete all on seadusandja eelkõige silmas pidanud füüsilise isikuga lahutamatult seotud nõudeid; juriidilisest isikust kui isiksusest või juriidilise isiku isiksusest ei räägi hagejale teadaolevalt ükski õigusakt. Antud juhul ei ürita hageja realiseerida oma õigusi täitemenetluses ega täita 01.aprilli 1999.a kohtuotsust; hageja ei väidagi, et mainitud kohtuotsus on vahetult kohaldatav täitedokumendina hageja ja kostja vahelises vaidluses – selleks ongi hageja pöördunud kohtu poole. AS D loovutas AS-ile D nõudeõiguse OÜ PS vastu, mis tulenes AS D ning ME PS vahel 17.oktoobril 1997.a sõlmitud masuudi ja kivisöe ostu-müügilepingust. Nimetatud lepingu alusel tekkinud võlgnevusele oli õigusliku hinnangu andnud ka kohus, kes leidis 01.aprilli 1999.a, et OÜ PS võlgneb ülalnimetatud lepingu alusel AS-ile D 1´706´812,80 krooni. Asjaolu, et kohus oma otsusega kinnitas võlgnevuse olemasolu, ei saa olla küll kuidagi aluseks väitmaks, et seetõttu ei ole võlausaldajal õigus endale kuuluvat nõuet loovutada. Tegemist on antud juhul tavalisest ostu-müügilepingust tuleneva võlanõudega, mille kohta ei saa mingil juhul väita, et see oleks isikliku iseloomuga võlgnevus või kreeditori isiksusega seotud nõue, nagu on viidanud kostja. Käesolevaks hetkeks on ka AS D sama nõude loovutanud ning nõude omandas esialgne hageja, OÜ S . OÜ S loovutas nõude käesoleva kohtumenetluse ajal praegusele hagejale, PAAS-ile. Hageja soovib veelkord rõhutada, et käesolev hagi pole esitatud mitte nõude loovutamise tõttu, vaid uue asjaolu – OÜ PS kohtuotsusega tuvastatud maksejõuetus – esinemise tõttu. Hageja on seisukohal, et põhjendatud on ka viivisenõue kostja vastu. Viivisenõue tuleneb AS D ning ME PS vahel 17.oktoobril 1997.a sõlmitud ostumüügilepingu p-st 6.1, mille kohaselt on maksete mitteõigeaegsel tasumisel süüdiolevalt poolelt õigus nõuda viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei ole aegunud ning jääb oma 10.märtsil 2009.a esitatud menetlusdokumendis väljendatud seisukohtade juurde. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja ei nõustu hagiga ning palub selle jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel:
14. Hagejal puudub nõudeõigus, kuna antud asjaoludel on olemas poolte suhtes siduv kohtuotsus. • 15.06.2001.a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega jäeti hageja õiguseellase AS D hagi kostja vastu rahuldamata, mis oli esitatud samadel asjaoludel ja samal õiguslikul alusel. • 03.03.2004.a. on Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-2/221/04 jõustunud, millega jäeti rahuldamata ja vaidlusaluse kohustuse võlgniku OÜ PS(pankrotis) hagi kostja vastu. Seega ei saa hageja esitada nõuet kostja vastu tulenevalt TsMS