Obsah (4)

§ 130§ 29§ 23§ 150

2-09-42346 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-42346 Tsiviilasi OÜ A

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri

1. detsembri
2. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. 4 2-09-42346 SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgniku juhatus hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine haldur märgib, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatusepoolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ja hoolimatu suhtumine juhatuse liikme kohustustesse. Võlgniku juhatuse liige on oma 09.11.2009 kirjalikus seisukohas märkinud, et ta ei ole ajutise halduri järeldustega selles osas nõus. Kas ajutise halduri poolt kindlakstehtud asjaolud leiavad kinnitust ja annaksid aluse võlgniku juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuete esitamiseks, võiks selguda edaspidise pankrotimenetluse käigus. Kuna pärast tutvumist ajutise pankrotihalduri aruandega teatas OÜ E , et ta ei ole nõus võlgniku pankrotimenetlust finantseerima, leiab kohus, et OÜ A pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlgnikul on vara 1 336.24 krooni ja võlgu vähemalt 994 245.16 krooni ulatuses. Võlausaldaja OÜ E ei ole nõus võlgniku pankrotimenetlust finantseerima. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. OÜ A tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. A Hermet on kohtule esitanud OÜ A ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 11,5 tundi (tunnitasuga 1 200 krooni, s.h päringute koostamine, pangakontode arestimine, päringutega kogutud andmete ning võlgniku poolt esitatud dokumentide ja andmete analüüs, suhtlemine võlgniku esindajaga, tutvumine võlgniku dokumentatsiooniga, aruande koostamine, kohtuistungil osalemine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 13 800 krooni. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. A Hermet taotles tasu ja kulude summast 6 000 krooni maksta välja riigi vahenditest ja ülejäänud osa mõista välja OÜ A juhatuse liikmelt LB’ilt. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu nõuet summas 13 800 krooni, tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks 33 %. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 767 krooni, s.h postikulud, tasulised päringud, transpordi-, büroo ja sidekulud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused summas 767 krooni on põhjendatud, kulud tuleb kinnitada ja kulude hüvitamise nõuet tuleb tunnustada. Võlgniku esindaja ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohtu poolt tunnustatud ajutise halduri tasu summast tuleb A Hermet’ile (isikukood XXX), arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is maksta välja riigi vahendite arvelt 6 000 (kuus tuhat) krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). LBandis 10.11.2009 kohtuistungil nõusoleku maksta ajutise halduri tasust ja kuludest 10 000 krooni käesoleva aasta jooksul. 5 2-09-42346 Kohus leiab, et kohtu poolt tunnustatud OÜ A ajutise halduri tasu ja kulude riigi vahendite arvelt hüvitamata osa, summas 10 000 krooni (sisaldab sotsiaalmaksu) tuleb võlgniku juhatuse liikmelt LB’ilt A Hermet’i kasuks välja mõista. A Hermet märkis ajutise halduri aruandes, et juhul, kui kohus lõpetab OÜ A pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku määrata OÜ A dokumentide hoidjaks juhatuse liige LB. Kohus leiab, et OÜ A dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ A juhatuse liikmele LB’ile (isikukood xxx, Xxx). Hannes Olev Kohtunik 6