) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Alused nõude esitamiseks tulenevad seadusest: AÕS § 71 lg 1 ja KOS § 13. Korteriomandi valitsemise ja majandamisega seotud kulude kandmist reguleerib KOS § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Käesoleval juhul ei ole ühegi elamu korteriomandite omanikud teistsuguseid kokkuleppeid sõlminud ning seetõttu jagatakse kõik valitsemis- ja majandamiskulud lähtudes kaasomandi osa suurusest. Seejuures ei oma tähtsust, kas korteriomandit reaalselt kasutatakse või mitte. Seega oli kostjatel kui korteriomanikel seadusest tulenev kohustus tasuda korteriomandiga seotud kulud elamute valitsejale. Kostjad esitasid ka vastuväite, et neil oli sõlmitud lepingud OÜ-ga Hafnia Kinnisvara korteriomandite halduslepingud ning esitasid kohtule järgmised lepingud: OÜ Byzantine Consult õiguseellase ja OÜ Hafnia Kinnisvara vaheline allkirjastamata leping nr 1/07 (1 toimik lk 50-53) ja OÜ General Electronics CIS ja Hafnia Kinnisvara vaheline haldusleping nr 2/07 (2 toimik lk 60-64). Mõlema lepingu sõlmimise täpne kuupäev lepingust ei nähtu, kuid lepingute lisaks olevad korterite nimekirjad on 01.10.2007.a kuupäevaga. Hageja kummagi lepingu osapooleks olnud ei ole. 4 2-09-20676 Lähtudes lepingute sisust asub kohus seiskohale, et tegemist on käsunduslepingutega:
sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Mõlema lepingu p 2.1. alapunktis 4 kohustus haldaja, OÜ Hafnia Kinnisvara korraldama kommunaalteenuste tasumise ning alapunktis 5 kohustus esindama omanikku kõigis korteritega seotud küsimustes välja arvatud korterite müük, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus märgib, et nimetatud lepingud reguleerivad kostjate suhet OÜ-ga Hafnia Kinnisvara, kuid ei kuna hageja ei ole nimetatud lepingute osapooleks, ei tulene talle sellest ka mingeid kohustusi. Hageja jaoks on nimetatud lepingud vaid OÜ-l Hafnia Kinnisvara võimaliku esindusõiguse tekkimise aluseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama seaduse § 127 lg 1 kohaselt juhul, kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Pooled olid erineval seisukohal, kas kostjad teatasid hagejale asjaolust, et kostjatele kuuluvaid kortereid haldab ja nende eest tasumisele kuuluvad maksed tasub OÜ Hafnia Kinnisvara. Kostjate esindaja teatas, et lepingud olid saadetud hagejale, kuid oma väidet kostjad ei tõendanud. Kohtule esitatud e-kirjadest (1 toimik lk 84-95, 90-91) nähtub, et Nxxxxxx Uxxxxxx, kes on kostjate raamatupidaja on 2007.a oktoobris pöördunud hageja poole sooviga saada arved OÜ-le Hafnia Kinnisvara, kes on korterite haldaja, kuid hageja on vastanud, et arved väljastatakse vaid korteriomanikule. Samuti teatas hageja, et omanik vastutab kuni korteriomandi üleminekuni. Tunnistaja Kxxxxx Exx ütluste kohaselt avaldasid kostjad soovi, et arvetel näidataks maksjana OÜ Hafnia Kinnisvara ning kuna arvete koostamise programm seda võimaldab, siis tuldi kostjatele vastu, kuid teenuse saajana märgiti korteriomanik, kostja. Kohus leiab, et kostjad ei ole volituse andmisest OÜ-le Hafnia Kinnisvara hagejat nõuetekohaselt teavitanud. Seega ei saanud hageja teada ka antud volituse sisu ja ulatust.
näeb küll ette võimaluse, et kohustuse täidab kolmas isik, kuid kuna OÜ Hafnia Kinnisvara ei ole kohustust täitnud, ei ole kostjatel ka vastavat vastuväidet võimalik esitada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate ja OÜ Hafnia Kinnisvara vahelised halduslepingud annavad kostjatele nõudeõiguse OÜ Hafnia Kinnisvara vastu nii võlaõiguse üldregulatsioonist, käsunduslepingu regulatsioonist kui ka lepingust endast tulenevalt (lepingute p 2.3.), kuid ei vabasta kostjaid kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et korteriomandite haldamise ja teenuste osutamisega seotud kulud on hageja poolt arvestatud õigesti (1 toimik lk 12-13, 59-83; 2 toimik lk 15-17, 83-111). Raamatupidamistõendites märgitud summad on samad kostja poolt kohtule esitatud arvetel olevate summadega (1 toimik lk 54-59, 65-76). Asjaolu, et arvetel on maksjaks märgitud OÜ Hafnia Kinnisvara võib küll olla raamatupidamisseadusega vastuolus, kuid ei vabasta kostjaid kulude kandmise kohustusest, mis tuleneb seadusest. Arvetele on korteriomanikuna märgitud kostjad või nende õiguseellased. Samas on kostja esitanud võlgnevuse perioodist ka arveid, mis on esitatud kostjale endale ja tema aadressil: nt 2009.a veebruarikuu arve OÜ-le Byzantine Consult (1 toimik lk 59), mille kostja on eeldatavalt ka kätte saanud, sest vastasel korral ei oleks tal seda kohtule esitada. Arve on siiski tasumata. Kostjate vastuväited seoses asjaoluga, et neile ei ole varem kohustuse täitmise nõuet esitatud ei ole asjakohased. Hageja on saatnud 07.04.2009.a nõudekirjad koos arvetega mõlema kostja registrijärgsele aadressile Tallinn Kentmanni 22-18 (1 toimik lk 14, 2 toimik lk 18). Kirjade 5 2-09-20676 saatmist on kinnitanud tunnistaja Kxxxxx Exx. Kohtu poolt samal aadressil saadetud kirjad on kostjad kätte saanud. Kostjad ei ole tõendanud, et ei ole kirju saanud. Kohus leiab, et on hagejal on õiguspärane ootus eeldada, et kostjad asuvad registrisse kantud aadressil ning on korraldanud seal ka posti vastuvõtmise. Kui kostjad ei ole seda teinud, jääb kirjade mittesaamisega seotud risk nende kanda. Hagejal ei ole kohustust toimetada võlanõudeid kätte allkirja vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse osas kuulub mõlema kostja suhtes rahuldamisele lähtudes
Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Viivise nõudmise võimalus on kõigi elamute korteriomanike poolt otsustanud üldkoosolekutel: xxxxxx puhul koosolek 11.04.2007.a, xxxxxx puhul koosolek 14.02.2007, xxxxxx puhul koosolek 07.02.2007 (2 toimik lk 19-21). Viivise määraks on üldkoosolekud kinnitanud 20%aastas ning viivist nõutakse neilt korteriomanikelt, kelle vastu on nõue esitatud alates maksetähtaja möödumisest.
lg1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja mõlema kostja suhtes õigesti arvestatud ning tuleb hagis märgitud suuruses välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jagab menetluskulud kostjate vahel lähtudes nende vastu esitatud nõuete omavahelisest proportsioonist 1/3 suuruses osas OÜ-le Byzantine Consult ja 2/3 suuruses osas OÜ-le General Equity CIS. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.