lg 6 , mille kohaselt on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alustel ; taotlejat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb ning taotlejat, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Kaebaja märgib, et kuna seadus ei näe ette, millises järjekorras taotlejaid eelistada, siis peab kohalik omavalitsus ise otsustama, arvestades kõiki asjaolusid. Kui kohalik omavalitsus leiab, et taotlejaid ei ole võimalik objektiivselt eelistada, siis ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik ka ettepanekut maavanemale teha ja vaba põllumajandusmaa jääb kasutusvaldusesse andmata. Kaebaja seisukohalt ei ole Antsla Vallavolikogu teinud nõuetekohast ettepanekut maavanemale, mistõttu ei ole maavanemal ka võimalik kohaldada kaalutlusõigust ja teha otsust. Põhjusel, et otsuses nr. 34 puudub ettepanek maatüki nr. 143 kasutusvaldusesse andmise kohta, on Antsla Vallavolikogu otsus nr. 34 käsitletav puuduliku toiminguna. Vallavolikogu on ületanud pädevust ning kinnitanud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana OÜ Sänna Põllumees. Kaebaja taotleb tühistada Antsla Vallavolikogu 16.09.2008 otsuse nr. 34 ning kohustada Antsla Vallavolikogu tegema otsuse, mis on vastavuses Maareformi seaduse §233 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr. 24 31.01.2005 § 10 lg 5 kehtestatud nõuetele. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kohalik omavalitsus peab ise otsustama, arvestades kõiki olulisi asjaolusid, kas üldse ja kui, siis keda saab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejatest eelistada. Kui kohalik omavalitsus leiab, et taotlejaid ei ole võimalik objektiivsetel alustel eristada, siis ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik ka teha ettepanekut maavanemale ja vaba põllumajandusmaa jääb kasutusvaldusesse andmata. Eelistamist saab vallavolikogu kohaldada vaid juhul, kui maa kasutusvaldusesse taotlejaid on mitu ja kui vaid üks taotlejatest vastab eelistuskriteeriumidele. Vastasel korral ei ole võimalik kedagi eelistada, sest seadus ei sätesta eelistamiskriteeriumidele vastavate isikute eelistamise täiendavaid aluseid ega ka järjekorda. Vastustaja esindaja möönab kohtuistungil , et kui ongi haldusakti sõnastus vormistamisveaga , et muuda see sisuliselt otsustust. Haldusmenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt saavad vormi- ja menetlusnõuete rikkumised tuua kaasa haldusakti tühistamise vaid juhul, kui need olid nii olulised, et viisid ebaõige otsustuseni. Antud juhul olid otsuses nr 34 õiguslikud ja faktilised asjaolud märgitud, otsuse sõnaline osa ei mõjuta kuidagi kaebuse esitaja õigusi. Ja isegi kui kõnealuses otsuses esineksid menetlus- või vormivead, tuleks vastustajal antud küsimuse lahendamiseks ikkagi samasisuline otsustus vastu võtta. Vastustaja esindaja märgib, et kaebaja õigusi ei ole kaevatava haldusaktiga rikutud Kaebus on esitatud otsitud põhjustel ja on identne maavanema protestiga. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav otsus nr. 34 on selle praeguses sõnastuses käsitletav ettepanekuna maavanemale ja ei ole vastuolus Maareformi seaduse ja määruse nr. 24 sätetega. 3. isiku esindaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik leiab, et otsuse p. 1 korrektne sõnastus oleks „eelistada taotlejat OÜ Sänna Põllumees, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb“ ning p. 2 võiks olla sõnastatud „teha Võru Maavanemale ettepanek OÜ Sänna Põllumees kinnitamiseks põllumajandusmaa kasutusvalduse saajaks“ 3. isik leiab, et antud muudatuste tegemine haldusaktis ei muuda põhimõtteliselt otsustust. OÜ Sänna Põllumees on taotlejate hulgas ainus isik, kelle kinnistu (Zarenkosoo 29) piirneb kasutusvaldusesse antava maatükiga nr. 143 , seega on
lg 6 kohaselt tegemist taotlejaga, kes vastab kõige enam samas viidatud nõuetele ning nimetatud taotleja eelistamine vallavolikogu poolt oli õige ja põhjendatud. Kaevatav otsus on põhisisu poolest kooskõlas
Kolmanda isiku esindaja viitab menetlusökonoomia põhimõttele ning leiab, et puudub vajadus haldusakti ainult selle sõnastuse tõttu tühistada , kuna sisuliselt jääb otsustus samaks. Kohtu seisukohad ja põhjendused: Tartu Halduskohtu menetluses on FIE Lehar Neve (Lehar Neve Rimmi talu) kaebus Antsla Vallavolikogu 16.09.2008. a otsuse nr 34 peale haldusakti tühistamise ja haldusorgani kohustamise nõudes – kohustada Antsla Vallavolikogu tegema otsuse, mis on vastavuses
24 § 10 lg 5 sätetega. Asja materjalide kohaselt on vaidlusalusele maatükile nr 143 esitanud taotluse ja kinnitatud koondnimekirja: füüsilisest isikust ettevõtjad Gabriel Liba, Kati Harak, Kaarel Põder, Mati Antsi, Aleksander Piiritalo, Lehar Neve, Ilmar Koemets, Rainis Ruusamäe, Esper Horg ja Tiit Sibul ning juriidilised isikud Koolinurme Farmid OÜ ja OÜ Sänna Põllumees.. Antsla Vallavolikogu otsustega
24 § 10 lg 5 sätestatud korda järgides, kuna vallavolikogu ei ole maavanemale teinud nõuetekohast ettepanekut maatüki 143 kasutusvaldusesse andmise kohta. Vastavalt
lg-le 4 koostab vallavalitsus vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Nimekiri, milles näidatakse ära maatüki number, suurus, taotleja nimi või nimetus ja äriregistri kood, pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks.
lg 5 näeb ette, et enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist peab kohalik omavalitsus selgitama välja taotlejate vastavuse nõuetele ning lahendama sellekohased vaidlused.
lg 5 kohaselt lahendab vallavolikogu huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid, kes ei vasta maareformi seaduses sätestatud nõuetele.
lg 6 näeb ette, et kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Seega võib kohalik omavalitsus juhul, kui taotlejad sama maatüki osas kokkulepet ei saavuta, ka kasutusvaldusesse saajate nimekirja kanda mitu taotlejat, kuid ka need isikud peavad vastama maa kasutusvaldusesse saajatele seaduses sätestatud nõuetele. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrusega nr. 24 kinnitatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ § 10 lg 5 sätestab, et kui vallavolikogu poolt määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutatud kõik isikud, kellele ettepanek tehti, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus
lg 6 sätestatust lähtuvalt eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga, saadab ta ettepaneku vallavolikogule tagasi arutamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul on vallavolikogul eelistus tehtud ning eelistatud on taotlejat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb ja selle alusel on Antsla Vallavolikogu kinnitanud otsusega nr.34 vaba põllumajandusmaa nr. 143 kasutusvaldusesse saajana OÜ Sänna Põllumees ning esitanud selle eelistuse Võru maavanemale. Antud juhul ei ole vaidlusesemeks isikud, kelle hulgast teha eelistust, vaid kaevatava otsustuse sõnastus: kas kaevatavat otsust saab käsitleda ettepanekuna maavanemale või mitte. Kohus möönab, et sõnastus ei vasta otseselt
lg 6 nõuetele , kuid sisuliselt on tegemist vallavolikogu poolt tehtud eelistusega OÜ Sänna Põllumees suhtes (taotleja, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb) ja ettepaneku tegemisega maavanemale (otsuse p. 2 sõnastatud „esitatud maavanemale“ otsustamaks põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja küsimus. Lähtudes menetlusökonoomia printsiibist puudub vajadus kaevataval põhjusel kaevatav otsus tühistada, et see uuesti vallavolikogule vormistamiseks saata, kuna lõppkokkuvõttes otsustuse tulem jääb samaks. Kohus lähtub HMS § 58, millele on viidanud ka Antsla Vallavolikogu esindaja, et haldusakti kehtetuks tunnistamist (tühistamist) ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud puudused ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei ole kaebaja huvi saada enda kasutusvaldusesse vaidlusalust põllumaad, kuigi oli üks taotlejatest. Kaebaja on vaidlustanud otsust eesmärgil, et see ei vasta Maareformiseaduse § 233 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr. 24 § 10 lg 5 sätetele. Kohus on seisuskohal, et seoses eeltooduga kaevatav otsus ei riku kaebaja õigusi ega kahjustada tema huve, kuna käesolevas vaidluses ei ole kaebajal sellega puutumust. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.