Samas tegi maavanem
lg 7 tuginedes ettepaneku üldplaneeringu osaliseks kehtestamiseks jättes üldplaneeringu kehtestamata AS Tartu Jõujaam
lg 7 teinud vastustajale ettepaneku kehtestada Vara valla üldplaneering osaliselt. Seega on maavanem 9. detsembril 2008.a andnud heakskiidu üldplaneeringu kehtestamiseks üksnes osaliselt. Arvestades maavanema ettepanekut jätta üldplaneeringust välja kaebuse esitaja poolt planeeringuettepanekus kajastatud Keressaare raba põhjaosas asuv maa-ala, ei ole maavanem järelevalve teostamisel pidanud võimalikuks, et Vara üldplaneering kehtestatakse kaebuse esitaja õigusi ja huve puudutavas osas. Vastustajal puudus maavanema heakskiit kehtestada Vara valla üldplaneering Keressaare raba põhjaosas. Kuna
lg 6 tulenevalt on maavanema heakskiit kohustuslikuks üldplaneeringu kehtestamise eelduseks, on Määrus osas, millega kehtestati Vara valla üldplaneering Keressaare raba põhjaosas asuva maa-ala suhtes, ebaseaduslik. Kaebuse esitajate hinnangul on vastustaja otsustust tehes kõrvale kaldunud kaalutlusõiguse eesmärgist, jättes arvestamata kaebuse esitaja poolt planeeringu täiendamiseks tehtud ettepaneku ja pidamata vajalikuks analüüsida haldusakti adressaadi põhjendatud huve kaevandamisloast tulenevate õiguste realiseerimiseks. Seejuures ei ole vastustaja arvestanud ka maavanema juures toimunud vastuväidete lahendamise protseduuri käigus kokkulepitud kompromisslahendusega. Kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks, erinevate õiguste ja huvide kaalumiseks peab kaebuse esitaja olema informeeritud. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja pole kogunud kaalutlusõiguse teostamiseks piisavalt andmeid. Asjaolule, et Määruse vastuvõtmise ajal ei olnud vastustajal Keresaare raba maa-ala puudutavate õiguste ja huvide kaalumiseks vajalikul määral informatsiooni viitab maavanema kooskõlastuses väljendatud seisukoht, et üldplaneeringu kehtestamiseks Keressaare raba osas võiks ära oodata keskkonnamõju hindamise tulemused. Teostades üldplaneeringu õiguspärasuse kontrolli, sh ka vastusutaja diskretsioonivolituste kasutamise õiguspärasust, on maavanem seega leidnud, et vastustaja 3 poolt kogutud informatsioon ei ole piisav kehtestamaks üldplaneeringut Keressaare raba osas. Kaebuse esitaja leiab, et erinevate huvide ratsionaalne kaalumine ja analüüsimine ei ole võimalik, kui nende huvide hindamiseks puuduvad piisavad andmed. Määrusest ei nähtu veenvaid põhjuseid kaebuse esitaja ettepanekuga mittearvestamise osas ega erinevate huvide kaalumist. Määrusest ei selgu, milline on see avalik huvi, mille tõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja ettepanekuga või vastuväidete lahendamisel saavutatud kokkuleppega. Vastustaja on üldsõnaliselt märkinud, et arvesse on võetud kohalike elanike huve, kuid millised need huvid on ning kes ja mil viisil neid väljendanud on, jääb Määrusest selgusetuks. Vastustaja on Määruses konkreetselt välja toonud üksnes kaebuse esitaja ettepaneku ja huvi vastandades selle kohalike elanike abstraktsete huvidega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Määruses esitatud üldiste ja ebamääraste väidete esitamisega ei ole vastustaja täitnud haldusakti motiveerimise kohustust. Käesoleval juhul peaks Määrus olema seda põhjendatum, et sellega võidakse piirata kaebuse esitaja õigusi Keressaare raba kasutamiseks. Kuna Määruses ei ole välja toodud, milliseid väiteid ja seisukohti on planeerimismenetluse käigus lisaks kaebuse esitaja ettepanekule esitatud ning kuidas erinevaid huve ja seisukohti on kaalutud, siis on Määrus põhjendamata ega vasta HMS tulenevale haldusakti formaalsetele nõuetele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Määruse põhjendused ei veena, et erinevate huvide kaalumine oleks toimunud ratsionaalselt ning vastustaja oleks kaebuse esitaja huve arvestanud. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse esitaja oli esitanud oma ettepaneku Vara valla üldplaneeringu täiendamiseks kirjalikult ja saanud selgitada oma seisukohti suuliselt
Samas dokumendis on tõepoolest märgitud, et
Kuid dokumendist ei nähtu vastustaja arvates, et ettepanekut tuleks lugeda siduvaks või see oleks seotud heakskiidu andmisega. Kaebuses pole viidatud õigusaktidele, mis kohustaksid kohalikku omavalitsust üldplaneeringu kehtestamisel vältima vastuolude tekkimist üldplaneeringu ja enam kui 10 aastat tagasi väljastatud Vabariigi Valitsuse korralduse või maavanema korralduse vahel või ka vastuolu Maavarade komisjoni otsusega. Taolised üksikaktid ei saa takistada üldplaneeringu vastuvõtmist. Eelnevast nähtub, et kaebuse esitajal ei saa olla õiguspärast ootust kaevandamisele. Kui kaebuse esitajale oleks olnud väljastatud kaevandamisluba, siis saanuks ta asuda kaevandama. Kuivõrd kaebuse esitajale kaevandamisluba antud ei ole, ei saa tal olla tekkinud ka õiguspärast ootust. Vara valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus tehtud, arvestamata jäetud ettepanekute ja vastuväidete 21.11.2008.a arutelu protokolli kohaselt on arutatud võimalust kehtestada üldplaneering osaliselt ning on fikseeritud osapoolte kokkulepe – kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust. Vastustaja ongi täiendavalt kaalunud üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust ning jõudnud järeldusele, et osaline kehtestamine ei ole siiski põhjendatud. Vastustaja ei ole kõrvale kaldunud kaalutlusõiguse eesmärgist. Planeeringu menetlemisel ei ole seadust rikutud. Samuti ei saa pidada mingiks kompromisslahenduseks seda, kui planeering jäetakse kaebuse esitaja taotletud ulatuses kehtestamata. Tegemist oleks kaebuse esitaja huvide täieliku arvestamisega ja valla huvide mittearvestamisega. Vastustaja märgib, et üldplaneeringu kehtestamiseks ei ole vaja Keressaare raba osas eelnevalt ära oodata keskkonnamõju hindamise tulemusi. Pooled on üksmeelel selles, et kui keskkonnamõju hindamise tulemused on negatiivsed, siis kaevandamist ei toimu. Kuid kui sellest järeldada, et positiivsete tulemuste korral peab kaevandamine toimuma, siis kaebuse esitaja käsitluse järgi ei saakski kohalik omavalitsus selles küsimuses kaasa rääkida. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja võimalikke huve on piisavalt kaalutud. Asjaolu, et kaebuse esitaja on kunagi soovinud kaevandada ning ei ole selles suunas juba aastaid aktiivseid samme astunud, ei saa takistada üldplaneeringu kehtestamist. Isikule, kellele pole väljastatud kaevandamisluba ja pole selge tema huvide rikkumise alus, ei ole vajalik 5 põhjendada üldplaneeringu osalist kehtestamata jätmist tema poolt soovitud ulatuses põhjalikumalt, kui seda antud juhul on tehtud. Vallavolikogu märkis määruses, et põhjendatud vajaduse ilmnemisel on võimalik planeering ümber vaadata. Käesoleval ajal kõiki teadaolevaid huvisid arvestades oli vastustaja arvates põhjendatud kinnitada vallaelanike poolt toetatud planeering. Vallaelanikud on teinud ka ettepaneku Keressaare turbaraba kohaliku kaitse alla võtmiseks. Eeltoodut arvestades leiab Vara Vallavolikogu, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaasatud isiku seisukohad Tartu maavanem teatas Tartu Halduskohtule 19.02.2009.a esitatud vastuses AS Tartu Jõujaam kaebusele, et toetab AS Tartu Jõujaam kaebust Vara Vallavolikogu 16. detsembri 2008.a määruse nr 16 “Vara valla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks. Maavanem märkis, et 21.11.2008.a Tartu Maavalitsuses toimunud ärakuulamisel jõudsid osapooled kokkuleppele kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust jättes planeeringu kehtestamata vaidlusaluse maa-ala osas. Kaudselt kinnitab kokkuleppele jõudmist ka kaebaja, väites et talle jäi valla käitumisest mulje, et esitatud vastuväite suhtes on jõutud kokkuleppele. Maavanem oli seisukohal, et üldplaneeringu osalise kehtestamata jätmisega AS Tartu Jõujaam tehtud planeeringuettepaneku maa-ala ulatuses antakse võimalus kaevandamistaotlustega seonduva keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks, mille tulemused on kohalikule omavalitsusele vajalikud planeerimisettepaneku suhtes kaalutlusotsuse langetamiseks. Maavanem leidis, et eelnimetatud seisukohavõtt on käsitletav planeerimisseaduse § 23 lõike 6 mõistes seisukoha andmisena vastuväidete suhtes. Nimetatud seisukoht avaldati vallale 09.12.2008.a saadetud kirjas nr. 2.1-6/1925-3, mis tähendab, et maavanem oli andnud seisukoha planeerimisseaduse § 23 mõttes. Samuti oli nimetatud kirjas antud seisukoht kaevandamistaotlustega seonduva keskkonnamõju hindamise läbiviimist puudutavale. 03.04.2009.a toimunud kohtuistungil asus maavanema esindaja aga seisukohale, et valla terviklikust huvist lähtudes oleks otstarbekas jätta kaebus rahuldamata, kuna üldplaneeringut on võimalik muuta detailplaneeringu menetluse käigus. Maavanema esindaja märkis, et ta ei nõustu kaebuse esitajaga, et keskkonnamõju hindamine välistab kaevandamise põhjusel, et üldplaneering näeb sinna ette muu ala. Kui oleks hakatud keskkonnamõju hindamise tulemusi ootama, siis oleks terve vald olnud üldplaneeringuta, mis toob kaasa probleemid eurorahadega ja valla üldise tegevusega. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvestades päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. 6 Antud sätte sõnastusest tuleneb, et isikul on kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks kahel juhul: 1) kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga; 2) kui selle planeeringu kehtestamise otsusega rikutakse tema õigusi või on piiratud tema vabadusi. AS Tartu Jõujaam kaebus on esitatud mõlemal motiivil. Kaebaja leiab, et planeeringu kehtestamine on vastuolus Planeerimisseadusega, kuna vastustajal puudus maavanema heakskiit kehtestada üldplaneering tervikuna, ning et planeeringule heakskiidu andmise eeldused ei ole täidetud. Planeerimisseaduse (
) § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise alus. Kaebuse esitaja on teinud valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus ettepaneku määrata Keressaare turbamaardla põhjaosa maakasutuseks (92,02 ha) TM-mäetööstusmaa kui potentsiaalne kaevandatav ala. Antud ettepanekut planeeringu koostamisel vald ei arvestanud ning saatis selle maavanemale järelevalve teostamiseks. Nende vastuväidete ja ettepanekute osas, mida vald planeeringu koostamisel ei pidanud võimalikuks arvestada, toimus Tartu maavanema juures arutelu 21.11.2008.a vastavalt
lg 3 punktile 5.
lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud isikud ei saavuta järelevalve käigus kokkulepet, saadab järelevalve teostaja nendele oma kirjaliku seisukoha vastuväite kohta kahe nädala jooksul pärast osapoolte ärakuulamist. Tartu maavanema 09.12.2008 kirjas on märgitud, et maavanema juures toimunud arutelul jõudsid osapooled vaidlusküsimustes põhimõttelisele kokkuleppele. Kokkulepe saavutati ka selles, et üldplaneering jäetakse osaliselt kehtestamata AS Tartu Jõujaam planeeringuettepanekus tehtud maa-ala suhtes, et anda võimalus kaevandamisloa taotlusega seonduva keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks ning mille tulemused on kohalikule omavalitsusele vajalikud planeerimisettepaneku suhtes kaalutlusotsuse langetamiseks. Seega on
lg 6 alusel maavanem andnud Vara valla üldplaneeringule heakskiidu, kuid on teinud ettepaneku üldplaneering kehtestada osaliselt, jättes üldplaneering kehtestamata AS Tartu Jõujaam poolt 26.11.2007 esitatud ettepanekus märgitud maa-ala suhtes.
lg 7 annab järelevalve teostajale õiguse teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Sama säte märgib, et planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks planeerimisseaduse tähenduses. Eelnevast on selgelt nähtuv, et järelevalve käigus on osapooled saavutanud kaebuse esitaja ettepaneku suhtes kokkuleppe ning selle kokkuleppe kohaselt olid osapooled nõus kehtestama planeeringu osaliselt ehk saavutati
Kui järelevalve käigus saavutatakse kokkulepe, siis ei tule maavanemal saata osapooltele kirjalikku seisukohta vastuväite suhtes, mida maavanem ka antud juhul ei teinud. See kinnitab veelkord seda, et maavanema heakskiit üldplaneeringule oli antud tulenevalt osapoolte poolt saavutatud kokkuleppest, mille kohaselt tuli üldplaneering kehtestada osaliselt. Segadust võib tekitada maavanema juures 21.11.2008 7 toimunud arutelu kohta koostatud protokoll, kuna selles on märgitud, et osapooled jõudsid kokkuleppele kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust jättes planeeringu kehtestamata vaidlusaluse maa-ala osas. Kuid maavanema poolt saadetud kooskõlastuse kirjas 09.12.2008 ei ole märgitud, et enne planeeringu osalist kehtestamist tuli ettepanekut veel menetleda. Ka kohtuistungil kinnitas maavanema esindaja, et nende hinnangul jõudsid pooled kokkuleppele, et planeering tuleb kehtestada osaliselt. Kaebuse esitaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu 19.04.2007 halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-12-07, kus on märgitud, et maavanema heakskiidu puhul on tegemist HMS § 16 lg 1 kohase siduva iseloomiga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming. Sellest seisukohast lähtudes ei saa kohalik omavalitsus planeeringut ilma maavanema kooskõlastuseta ehk antud juhul heakskiiduta kehtestada. Kui kohalik omavalitsus ei või kehtestada üldplaneeringut, mis ei ole saanud maavanema heakskiitu (
lg 3), siis ei saa kohalik omavalitsus kehtestada ka üldplaneeringut osas, mille kohta ei ole maavanem heakskiitu andnud. Antud juhul on aga Vara Vallavolikogu selliselt toiminud ning kehtestanud valla üldplaneeringu tervikuna. Vallavolikogul puudus õigus otsustada teisiti, kui oli kokkulepitud järelevalveorgani juures. Sel juhul kaotab ka maavanema poolt järelevalve teostamine ja maavanema heakskiit kui haldustoiming oma mõtte. Seejuures ei ole ükski osapool vaidlustanud maavanema ettepanekut planeeringu osaliseks kehtestamiseks vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et vastustaja on vaidlustatud valla üldplaneeringu kehtestamisel rikkunud seadust, toob kaasa kaebuse rahuldamise ning vaidlustatud määruse osalise tühistamise. Õiguste rikkumise osas on kaebuse esitaja välja toonud, et üldplaneeringuga on Keressaare raba senist maakasutust kaebuse esitaja õigusi ja huve puudutavas osas muudetud ning et on rikutud kaebuse esitaja õiguspärast ootust, et pärast keskkonnamõju hindamist on tal võimalik realiseerida kaevandamisloaga talle antud õigust kaevandada turvast. Kohus nõustub, et rikutud on kaebuse esitaja õiguspärast ootust saada kaevandamisluba pärast seda, kui ta on täitnud Tartu Maavalitsuse 1997 a. otsuses seatud tingimused. Kaebuse esitajal tekkis õiguspärane ootus ka selles, et üldplaneering vaidlustatud maa-ala suhtes kehtestatakse pärast seda, kui on teostatud keskkonnamõju hindamine. Samas ei saa kaebuse esitajal olla õiguspärast ootust, et keskkonnamõju hindamise positiivsed tulemused toovad automaatselt kaasa kaevandamise õiguse. Maavanema juures saadud kokkuleppe järgi oli võimalik vaidlusaluse maa-ala suhtes üldplaneering kehtestada peale keskkonnamõju hindamise kokkuvõtet, mis tähendab, et ka selle kokkuvõtte saamisel on volikogul õigus teha kaalutlusotsus ehk mitte nõustuda kaebuse esitaja poolt esitatud ettepanekuga. Kohus ei nõustu vastustaja ja maavanema seisukohaga, et kaebuse esitajal on võimalus oma küsimus lahendada läbi detailplaneeringu, mis on ökonoomsem kui üldplaneeringu tühistamine. Kohus on seisukohal, et sellega rikutakse veelkord kaebaja õigusi, pannes teda olukorra ette, kus kaebaja on vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu sunnitud asuma läbi viima detailplaneeringut, samas kui küsimus on võimalik lahendada peale keskkonnamõju hindamist üldplaneeringu ülejäänud osa kehtestamise menetluses. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Vara Vallavolikogu 16.12.2008.a määruse nr „Vara valla üldplaneeringu kehtestamine“ Keressaare raba puudutavas osas. 8 Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt õigusabikulud summas 22 125,00 krooni ja riigilõiv 450,00 krooni. Vastustaja on taotlenud välja mõista kaebuse esitajalt kohtukulud summas 37 738,10 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, kuuluvad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud vastustajalt välja mõistmisele. Kohus peab kaebuse esitaja kulutusi põhjendatuks ning mõistab Vara Vallavolikogult AS Tartu Jõujaam kasuks välja kohtukulud summas 22 575 krooni. Vastustaja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.