) § 6 lg 2 p 3 alusel. Tallinna Halduskohtu 06.10.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-707 nimetatud korraldus tühistati (põhjendusi muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2002 otsusega, mis jõustus 04.06.2007.a.)
-le. Joosepi 4 talu maadel asuvad hooned kuuluvad kaebuse esitaja ja Ma.P kaasomandisse ning Ma.P on 25.11.2005.a. esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Enne maa tagastamise otsustamist tuleb lahendada maa ostueesõigusega erastamise avaldus. Rae Vallavalitsus, jättes 26.02.2008 korralduse nr 237 punktiga 4 rahuldamata Ma.P avalduse on vastuolus
-ga ja rikub Ma.P õigusi. 22.Korraldusele nr 446 esitatud vaide läbivaatamisel ei ole eespooltoodud õiguserikkumisi põhjendatud. Ehitise mõttelise osa kinkelepingut ei ole keegi vaidlustanud, ka ei ole Rae Vallavalitsus tähtaegselt teatanud ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata jätmisest. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 23.Rae Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu , peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata. 24.Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldusega nr 237 määrati Harju maakonnas Assaku alevikus Veski tee 17 maaüksusel asuvate ehitiste ja rajatise teenindusmaa suuruseks ligikaudu 1,9 ha vastavalt juurde lisatud plaanile. Samuti märgiti korralduses, et ligikaudu 1,9 ha suurune tükk tagastatakse M.P omandisse Maareformi seaduse § 12 lõike 13 alusel ning eelnimetatud maatüki tagastamisega väheneb M.P nõudeõiguse mõtteline osa ülejäänud Joosepi 4 talumaa tagastamisel. Lisaks jäeti eelnimetatud korraldusega rahuldamata Ma.P esitatud avaldus Assaku alevikus Veski tee 17 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Samas juhtis Rae Vallavalitsus asjaosaliste tähelepanu asjaolule, et enne maa tagastamise korralduse andmist on M.P-l õigus loovutada ehitise kaasomanik Ma.P-le maa tagastamise nõudeõigus osas, mis vastab ehitise juurde tagastatava maa piiriettepanekus näidatud maa suurusele ning sellisel juhul tagastatakse maa M.P ja Ma.P kaasomandisse. Korralduses märgitud suuruses teenindusmaa määramisel on arvestatud kõikide õigustatud subjektide õigustega.
lõige 12 on erinorm maa ostueesõigusega erastamise õigust sätestavate normide suhtes. Kui isik on tunnistatud õigustatud subjektiks maa osas, millel asub temale kuuluv ehitis, siis on tal teiste subjektide ees eelisõigus selle maa omandamiseks, kuid tal on õigus nõuda ehitiste aluse maa tagastamist vastavalt nõudeõiguse osale. Tallinna Ringkonnakohtu 02. mai 2007 otsuse haldusasjas nr 3-06-707 kohaselt erastamisõiguse sätestamine on vajalik üksnes juhtudeks, kus maa tagastamise menetlus ei ole piisav ehitise teenindamiseks vajaliku maa eraomandisse andmiseks. Olukorras, kus õigustatud subjekt ei ole loobunud maa tagastamise või kompenseerimise nõudest, vaid on korduvalt selgelt väljendanud oma soovi saada tagasi Joosepi 4 talumaa vastavalt oma nõudeõigusele, ei ole Rae Vallavalitsusel võimalik maa erastamise menetluses toiminguid teha, kuna isikul puudub eelnimetatud olukorras erastamise õigus. Vaidlustatud korralduse andmisel on vallavalitsus lähtunud eelviidatud ringkonnakohtu otsusest, mille kohaselt ehitise mõttelise osa võõrandamisel (kinkimisel) lähisugulasele ei teki kaasomanikul õigust maa erastamiseks. Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korralduse nr 237 andmisega on loodud eeldused ca 1,9 ha suuruse lahustüki tagastamiseks M.P-le kuuluvate ehitiste juurde, mis võimaldab maa tagastamise menetlust jätkata ning tagastada ülejäänud maa õigustatud subjektide kaasomandisse. M.Pl on jätkuvalt õigus saada tagastamisele kuuluva maa kaasomanikuks vastavalt temale kuuluva nõudeõiguse osale ning õigustatud subjektid võivad kokku leppida ülejäänud maa jagamises ning tagastamises. 27.Subjektidevahelise kokkuleppe osas on Rae Vallavalitsus selgitanud kaebajale, et
kehtestab üldise põhimõtte, et igal õigustatud subjektil on õigus nõuda maa tagastamist vastavalt oma nõudeõiguse osale ning kui maa tagastamist nõuab mitu õigustatud subjekti, siis tagastatakse maa kaasomandisse, kui ei lepita kokku teisiti. Et kokkulepet saaks lugeda kokkuleppeks Maareformi seaduse tähenduses peavad sellega nõus olema kõik õigustatud subjektid ning lisaks peab eelnimetatud kokkulepe olema kinnitatud vallasekretäri poolt. Kuna Rae Vallavalitsuse andmetel sellist kokkulepet Joosepi 4 talumaa õigustatud subjektide vahel pole, siis puudub vallal võimalus tagastada maad vastavalt kokkuleppele. Vastavalt
lg 1 kui õigustatud subjektid kokkuleppele ei jõua, tagastatakse maa subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele. IV KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD 28.Kolmanda isikuna kaasatud H.M leiab kohtule kirjalikult esitatud arvamuses kaebuse kohta, et Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldus nr 237 on mõistlik kompromiss, mis arvestab õiglaselt kõigi õigustatud subjektide huve. 29.Kolmas isik T.A peab Rae Vallavalitsuse 26.02.2008.a. korraldust seaduslikuks ja põhjendatuks ning kõigi õigustatud subjektide huvisid arvestavaks ning toetab Rae Vallavalitsuse seisukohti. T.A leiab, et kaebuse argumendid on valdavas osas juba eelnevalt analüüsitud ja leidnud lahenduse Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2007 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-06-707. Viidatud otsuses on leitud, et M.P poolt samale maale üheaegselt esitatud tagastamise ja ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamine võimalik ei ole ning M.P-l tuleb teha valik, millise nõude 5 juurde ta soovib jääda. Ehitise omanikul on võimalik nõuda ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa tagastamist nii, et ehitis jääb senisele omanikule. Olukorras, kus M.P ega nõude loovutamise järel L.P ei ole loobunud maa tagastamise või kompenseerimise nõudest, ei saanud vastustaja maa erastamise menetluses toiminguid teha ning sellises olukorras tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldus jätta rahuldamata, ent see ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Rae Vallavalitsus on järginud viidatud kohtuotsuses sisalduvaid juhiseid. Lisaks rõhutab T.A, et väide maa tagastamise protsessi tahtlikust venitamisest seeläbi, et kolmas isik 22.12.2003 maa jagamise kokkuleppega ei liitunud, on põhjendamatu.
-s sätestatud õigustatud subjektide võimalus kokku leppida maa tagastamise piiride ja omandi suuruse osas ei tähenda kokkuleppele jõudmiseks kohustuse olemasolu.
lg 1.2 alusel, ei ole maa erastamise menetluse läbiviimine võimalik.
lg 1.2 on erinormiks maa ostueesõigusega erastamise õigust sätestavate normide , sealhulgas
lg 2 p 3 suhtes ning olukorras, kus tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, maa erastamisele ei kuulu, vaid tagastatakse.
lg 12 sätestab: Kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väljaspool linna piire asuv maa eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana vastavalt õigustatud subjekti nõudeõiguse osale tagastatavast maast. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna teiste õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, kui nad ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule. Juhul kui ehitise omanikust õigustatud subjekti nõudeõiguse osale vastab vähem maad kui ehitise teenindamiseks vajalik, on tal õigus omandada ehitise teenindamiseks vajalikku maad nõudeõiguse osa ületavas osas maa ostueesõigusega erastamist taotlevate isikutega samadel tingimustel eraldi erastamisavaldust esitamata.
lg 1.2 ei ole kohaldatav olukorras, kus õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku õigusjärglane ei taotle maa tagastamist ega kompenseerimist ja sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele maa ostueesõigusega erastamist käsitlevad
üldised sätted.
kehtestab üldise põhimõtte, et igal õigustatud subjektil on õigus nõuda maa tagastamist vastavalt oma nõudeõiguse osale ning kui maa tagastamist nõuab mitu õigustatud subjekti, siis tagastatakse maa kaasomandisse, kui ei lepita kokku teisiti. Vallavalitsuse seisukoht, mille kohaselt selleks, et kokkulepet saaks lugeda kokkuleppeks Maareformi seaduse tähenduses peavad sellega nõus olema kõik õigustatud subjektid ning lisaks peab eelnimetatud kokkulepe vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” punktile 52 olema kinnitatud vallasekretäri poolt, on kooskõlas seadusega ja selle alusel ning täitmiseks antud määrusega. Vastavalt
lg-le 1 kui õigustatud subjektid kokkuleppele ei jõua, tagastatakse maa subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele. Kuna Rae Vallavalitsusele ei olnud esitatud ja puudusid andmed sellise kokkuleppe olemasolust Joosepi 4 talumaa õigustatud subjektide vahel ja sellise kokkuleppe puudumine on leidnud kinnitust ka asja arutamisel , siis ei olnud vallal võimalust tagastada maad vastavalt kokkuleppele. Seega kaebuse väide vallavalitsuse otsustuse õigusvastasusest põhjusel, et kaebuse esitaja ja õigustatud subjekti H.M-i vahel sõlmitud kokkulepe on jäänud arvesse võtmata, on ekslik. Kuna selle kokkuleppega ei ole liitunud õigustatud subjektid A.A ja T.A, on viidatud kokkulepe põhjendatult jäänud arvesse võtmata. 36. Ka asjaolu, et Rae Vallavalitsus on määranud oma korraldustega tähtaegu Joosepi 4 maa jagamise kokkulepete sõlmimiseks ning õigustatud subjektid A.A ja T.A maa jagamises kokku leppida ei ole soovinud ning kaebuse kohaselt ei ole esitanud põhjendusi ega näidanud ära takistavaid asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis korralduste täitmist takistaks, ei ole käsitletav selliste toimingutena vara tagastamise menetluses, mille suhtes kohalduks ORAS § 12 lg 7 regulatsioon. Viidatud sätte kohaselt on õigustatud subjektiks tunnistatud isik kohustatud vara tagastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja 7 tagastamismenetlus lõpetatakse.
§-st 14 tuleneb, et kui maa tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, siis maa tagastamise käigus maad õigustatud subjektide vahel ei jagata, vaid maa tagastatakse nende kaasomandisse vastavalt nende osadele, välja arvatud juhul, kui õigustatud subjektid on teisiti kokku leppinud ja on kohalikule omavalitsusele esitanud kokkuleppe tagastatava maa jagamise kohta. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele. Seega tuleneb
§-st 14, et kohalik omavalitsus ei pea antud tähtaja möödumisel jääma sellist kokkulepet ootama, vaid kui kokkulepet esitatud ei ole, tagastatakse maa kaasomandisse. Eeltoodust tulenevalt on ka ekslik kaebaja arusaam, et mõne õigustatud subjekti poolt tagastatava maa jagamise kohta kokkuleppe sõlmimisest keeldumine on käsitletav vara tagastamise menetluses kohustusliku toimingu tegematajätmisena. Kuna õigustatud subjektide vahel kohalikule omavalitsusele viimase poolt määratud tähtajaks maa jagamise kokkuleppe esitamata jätmine ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks maa tagastamise otsustamiseks jääma sellist kokkulepet ootama, vaid seadus näeb ette , et kui kokkulepet ei sõlmita, tagastatakse maa kaasomandisse, on ka ekslikud väited kokkuleppe mittesõlmimisega maa tagastamise pidurdamisest . Vastustaja ja kolmandad isikud on põhjendatult leidnud, et seadusega on õigustatud subjektidele antud võimalus maa jagamiseks sõlmida kokkuleppeid, ent sellist kohustust seadusest ei tulene. 37.Kaebuse esitaja on Rae Vallavalitsusele esitatud avalduses rõhutanud, et ta ei ole maa tagastamise nõudeõigusest loobunud ja nõuab maa tagastamist ning 26.02.2008 korraldusega ongi lahendatud Joosepi 4 maa tagastamise küsimus . Sealjuures on Rae Vallavalitsus arvestanud asjaoluga, et teised õigustatud subjektid ei ole tagastataval maal asuva ehitise kaasomanikud , mistõttu on ehitisele määratud teenindusmaa ja M.P omandis olevate ehitiste juurde on korralduse 237 punkti 2 kohaselt maa tagastatud lahustükina M.P ainuomandisse. Sealjuures on vaidlustatud korralduse andmisel vallavalitsus lähtunud muu hulgas eelviidatud Ringkonnakohtu otsusest, mille kohaselt ehitise mõttelise osa võõrandamisel (kinkimisel) lähisugulasele ei teki kaasomanikul õigust maa erastamiseks ning on arvestanud ka sarnases asjas Riigikohtu 09.056.2006.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-06 toodud seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ei ole korraldusega rikutud kaebuse esitaja õigusi hoonete omanikuna ning ekslik on kaebuse väide, et teised õigustatud subjektid ehk siis käesolevas haldusasjas kolmandad isikud on kogu aeg taotlenud maad kaasomandisse ning maa kaasomandisse tagastamise kaudu seeläbi hoonete kaasomanikeks saades võivad nad hakata kaebuse esitajale esitama igasuguseid nõudeid. Samuti on vallavalitsus korraldusega võtnud seisukoha kõnealuse maa erastamise taotluste osas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.