) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja kostja N.Ž. sõlmisid 06.11.2005 käenduslepingu 15. Kostja S.K. (krediidisaaja) jättis täitmata tarbijakrediidilepingust ja kokkuleppest nr 1 tulenevad maksegraafikujärgsed kohustused. Vastavalt
Kohustuse rikkumine
tähenduses on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus muuhulgas nõuda kohustust täitmist (§ 101 lg 1 p 1), taganeda lepingust või öelda leping üles (
lg 1 p 4) või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (§ 101 lg 1 p 6). Kuna krediidisaaja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata, ütles hageja lepingu 29.09.2006 üles. 16.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Käenduslepingu (tl 14) p1 kohaselt võttis käendaja endale vastutuse krediidiandja ja S.K.i vahelisest krediidilepingust nr 0500205/46kt tulenevate nõuete (ka tulevikus tekkivate) täitmise eest ning käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 57 451 (viiskümmend seitse tuhat nelisada viiskümmend üks) krooni. (tl 14).
Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses (
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on põhjendatud nõude esitamine ka käendaja N.Ž.i vastu. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 19. Kohus selgitab käendajale, et
lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses. 20. Hageja esitab kostjate vastu nõude kokku 20 929, 12 krooni, millest: 20.1 - tagastamata krediidisumma 1 978, 74 krooni; 20.2 - viivise nõue 10 102, 11 krooni; Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (§ 108 lg 1).
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 30.056.2006 sõlmitud kokkuleppele muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 30.05.2006 loeti uueks intressimääraks 29, 72% uuelt krediidisummalt aastas. Hageja on esitanud viivise arvestuse, mille kohaselt perioodil 29.09.2006-30.11.2007 on arvestatud viivist 427 päeva eest, viivise määr 29, 72% tagastamata summalt 26 384, 49 krooni - 9 173 krooni; perioodil 30.11.2007-19.05.2008 on arvestatud viivist 171 päeva eest, viivise määr 29, 72% summalt 6 384, 49 - 888, 95 krooni. 20.3 - sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 842, 52 krooni; Kokkuleppe nr 1 kohaselt pidi krediidisaaja tasuma intressi 29, 72 % uuelt krediidisummalt (20 528, 74 krooni) aasta kohta. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjad hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressimakseid tasunud. Intressi tasumise kohustus tuleneb üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 (tl 33-34). Hageja ütles lepingu üles 29.09.2006. Lepingu ülesütlemise ajaks tasumata intress 2 842, 52 krooni (tl 31 ) 20.4 - leppetrahv 4 105, 75 krooni; Vastavalt
lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleneb üldtingimuste p 6.3 (lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, tl 34) Seega on leppetrahvi nõue 20 584, 74 x 20 % = 4 105, 75 krooni. 20.5 - lepingu sõlmimise tasu 300 krooni; Lepingu alusel kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 300 krooni lepingu sõlmimise tasu vastavalt maksegraafikule (tl 30). 20.6 - võla sissenõudmisega seotud kulud 1 600 krooni Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt inkassomenetluse kulude 1 600 krooni väljamõistmist, viidates üldtingimuste p 9.3. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sisenõudmisega seotud kulude sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule (tl 34). Võlasuhtes peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (
Hageja on saatnud kostjatele hoiatuskirjad võla tasumiseks ning teatanud, et vastasel korral algatavad kostjate suhtes kohtu- või täitemenetluse (tl 21-24), inkassomenetluse algatamisest kostjaid hoiatatud ei ole, ei ole ka teavitatud võimalike kulude lisandumisest võla sissenõudmisel. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et hageja on arvestanud 1 450 krooni kostja N.Ž.i tasutud 20 000 kroonist maha sissenõude kulude katteks kostjatele saadetud kirjade eest (üldtingimuste p 2.5 kohaselt) (tl 54). Kohus leiab, et nii inkasso- kui kohtumenetluse kulude kandmine on kostjate jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et eesmärk oleks saavutatav ühe sissenõudemenetluse kasutamisega vältimaks põhjendamatult suurte kulude tekkimist. Arvestades asjaolu, et kohtumenetluse algatamiseks tasutav riigilõiv on antud tsiviilasjas võrdne inkassomenetluse kuludega, leiab kohus, et hagejal oleks mõistlik võla sissenõudmisel lähtuda otstarbekusest, seadmata eesmärgiks põhjendamatult suurte kõrvalnõuete tekitamist. Eeltoodud põhjendustel leiab, et inkasso kulude sissenõudmine kostjatel ei ole põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.