← Eesti

2-09-8912/12

Obsah (8)§ 129§ 440§ 444§ 164§ 190§ 132§ 179§ 178

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-8912 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2009, Jõhvi, Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J.G. hagi A.T.i vastu lapse

§ 129lg 2; § 132 lg 1 Menetlusosalised Hageja: J.G.

(IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: A.T. (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
  2. Tuvastada A.G. (IK xxx) põlvnemine A.T.ist (IK xxx) ning kanda A.T. isana lapse sünniakti.
  3. Välja mõista A.T.ilt elatis igakuise elatusrahana J.G. kasuks tütre A.G. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 03.03.2009 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre A.G. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 02.06.2026.a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
  4. Välja mõista A.T.ilt riigituludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583) riigilõivu 5 000 (viis tuhat) krooni.
  5. Riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist Justiitsministeeriumile. 1

(4)
  1. Kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemiseks. Hagiavaldus
  2. Viru Maakohtu menetluses on J.G. hagi A.T.i vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 02.06.2008.a tütar A.G.. Kostja tütart ei tunnista, tema kasvatamisest osa ei võta ega materiaalselt lapse ülalpidamist ei toeta. Hageja palub tuvastada 02.06.2008 sündinud A.G. põlvnemine kostjast A.T.ist, kanda A.T. isana lapse sünniakti ning välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja vastus
  3. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja A.T. hagi õigeks. Kostja tunnistab, et on A.G. isa ning on nõus tegema isa kande lapse sünnitunnistusel. Kostja on nõus tasuma elatist lapse ülalpidamiseks perekonnaseadusega kehtestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära). Kohtu põhjendused
  4. Kohus, tutvunud õigeksvõtuotsusega. toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele 4.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja A.T. võttis 15.05.2009 kohtule saadetud vastuses hagi õigeks. Kostja tunnistab, et on lapse isa, on nõus kande tegemisega lapse sünniakti ning tasuma elatist lapse ülalpidamiseks. 5.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

  1. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2, lg 4, § 70 lg 1, § 110 lg 11 , § 125 lg 1-
  2. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema. Lapse ema J.G. palub kohtul tuvastada 02.06.2008 sündinud tütre A.G. põlvnemine A.T.ist. A.T. tunnistab kohtule esitatud vastuses, et on A.G. isa. Kohus leiab, et kuna kostja on lapse põlvnemist ise tunnistanud, puudub vajadus DNA ekspertiisi teostamiseks.
  3. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 2

(4)Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1). Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana (PkS § 61 lg 2) ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4).Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär
  1. aastal on 4350 krooni, elatise miinimummäär lapse kohta seega 2175 krooni kuus.
  2. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PkS § 38 lg 1 kohaselt laste põlvnemisest. Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. PkS § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. Riigikohus on seisukohal, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks alates lapse sünnist. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08). Vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa elatist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid lähtudes PkS § 70 lg 1 saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-57-03). Hagi on kohtule esitatud 03.03.2009, seega mõistab kohus kostjalt elatise välja lapse ülalpidamiseks alates 03.03.2009.a.
  3. Hageja palub teha kande lapse sünniakti ning kanda isana A.T. PkS § 110 lg 11 kohaselt võib perekonnaseisuasutus muuta ja parandada perekonnaseisuakti kohtu otsuse alusel millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Vastavalt PkS § 125 lg 1 teeb perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub, seoses isast põlvnemise tuvastamisega muudatused sünniaktis ning sama paragrahvi lg 3 järgi antakse pärast lapse sünniaktis muudatuse tegemist välja uus sünnitunnistus. Menetluskulude jaotus
  4. Vastavalt

§ 164

lg 1 kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, kuid lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt lg-s 1 sätestatust kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Viru Maakohus rahuldas 30.04.2009 määrusega J.G. menetlusabitaotluse ja vabastas J.G. menetluskulude kandmisest. Kohus arvestas määruse tegemisel hageja majanduslikku seisundit, asjaolusid, et hageja ülalpidamisel on 02.06.2008 sündinud laps ning hageja sissetulek koosneb sotsiaaltoetustest. 11. Vastavalt

§ 190

lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasutava riigilõivu jätmine riigi kanda ei ole õiglane ega põhjendatud. Kostja on PkS § 38 tulenevate kohustuste rikkumisega põhjustanud käesoleva kohtumenetluse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 12. Riigilõivu suurus sõltuv tsiviilasja hinnast. Hagihind käesolevas tsiviilasjas on 44 575 (19 575 + 25 000) krooni. (

§ 129lg 2; § 132 lg 1).

Elatise nõue on riigilõivuvaba. (RLS § 22 lg 1 p 2) Põlvnemise tuvastamise hagi loetakse mittevaraliseks (

§ 132lg 1), mille hind on 25 000 krooni. Riigilõivumäär hagihinnalt 25 000 krooni on 5 000 krooni (vt RLS Lisa). 3

(4)Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 5 000 krooni riigituludesse. 13.

§ 179

lg 4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. (

§ 178lg 1).

Anu Ammer Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009.a. otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

  1. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  2. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu
  3. mai 2009 otsuse resolutsiooni punkt 4 A.T.ilt riigilõivu 5000 krooni väljamõistmise osas ja lugeda A.T.ilt väljamõistetuks riigituludesse riigilõiv 2500 krooni (kaks tuhat viissada krooni).
  4. Täiendada Viru Maakohtu
  5. mai 2009 otsuse resolutsiooni punkti 4 lausega järgmises sõnastuses: „Vabastada J.G. riigilõivu 2500 (kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse tasumise kohustusest.“
  6. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  7. mai 2009 otsus muutmata.
  8. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Nooremreferent A.Kuzmina 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.