Obsah (6)

§ 89§ 85§ 90§ 34§ 31§ 23

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.november 2009.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-50268 Tsiviilasi OÜ Hans

§ 89

kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust

§ 85

-88 sätestatud kohustuste rikkumisega.

§ 90

, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks endine juhatuse liige R R /isikukood xxxx/, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega/ ja S H, isikukood xxxx. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 14.12.2009 kell 10.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.

1. Võlgniku vande annavad kohustatud isikud 14.12.2009 kell 09.
2. Vande andmiseks vajalike andmete kogumiseks tuleb kohustatud isikutel hiljemalt 10.12.2009 esitada haldurile vara ja võlgade seisu kinnitavad andmed. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku endist ja praegust juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud

§ 34

lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 19.11.2009 kell 10.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. 2 Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 05.10.2009 võlausaldaja avaldus OÜ Uhtna SF pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja avalduse kohaselt on võlgniku objektil töid teostanud OÜ JRK Tööd vastavalt teostatud tööde aktile 30.11.2007 ja selle alusel väljastatud arvele nr. 244. Võlgnik on teostatud tööd vastu võtnud ning mingeid pretensioone tööde teostamise ega kvaliteedi osas esitanud ei ole. 05.05.2008 saadeti võlgnikule meeldetuletus tasumata arve kohta. 10.05.2008 on saadetud tähitud kirjaga võlateatis. 05.08.2008 sõlmisid OÜ JRK Tööd ja võlausaldaja nõude loovutamise lepingu nr. 1396N, mille lisa nr. 1 kohaselt loovutas OÜ JRK Tööd oma nõude võlgniku vastu täies ulatuses võlausaldajale. 07.08.2008 saatis võlausaldaja võlgnikule võlateatise, pärast mida võlgnik on tasunud 12.08.2008 10 000 krooni, tasutud on uuele võlausaldajale 13.10.2008 25 000 krooni ja 30.03.2009 20 000 krooni. Kokku on seega võlgnevusest tasutud 55 000 krooni ning põhivõlgnevus 15.09.2009 seisuga on 322 021.45 krooni. Põhinõudele lisanduvad kõrvalnõuded viivisena 275 päeva eest 0,03% päevas ehk 31 104.27 krooni. Arvestades, et võlgnikule kuulub varana erinevaid kinnistuid, palub võlausaldaja mitte määrata talle ajutise halduri tasu makmise kohustust. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuivõrd ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik tunnistab, et majandusraskused ilmnesid pikemat aega, vähemalt pool aastat, tagasi, võlausaldaja nõuet ta ei vaidlusta. Võlgasid on palju, sh. maksuvõlg ca 400 tuhat krooni. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri ülesanded ajutise menetluse käigus on olnud: võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamine ning kontrollimine, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele hinnangu andmine; võlgniku vara säilimise tagamine; võlgnikule vara käsutamiseks nõusoleku andmine või sellest keeldumine; pankrotimenetluse kohta halduri toimiku koostamine; võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine; aruande koostamine koos arvamuse avaldamisega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta; märkimine, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. 3 Lisaks peab ajutine haldur vajalikuks peatuda M N isikul ja tegevusel Osaühingu UHTNA SF väidetava „nõustajana juriidilis-majanduslikes küsimustes“ ning tulenevalt ajakirjanduse huvist Osaühingu UHTNA SF ajutise pankrotimenetluse vastu loomakaitse- ja keskkonnakaitse võimalikel probleemidel antud menetluses. 1.Võlgniku üldiseloomustus ja majandustegevuse ülevaade Ärinimi: Osaühing UHTNA SF Registrikood: 10692269 Aadress: Uhtna küla, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa Osakapitali suurus: 710 000 krooni Juhatuse liige: S H, isikukood xxxx Nõukogu liikmed: O T, isikukood xxxx K Õ , isikukood xxxx Osanikud: Puico Grupp Osaühing (355 000 krooni) OÜ Fame Productions (355 000 krooni) Põhitegevusala: piimakarjakasvatus Lisategevusalad: teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus muu puhastustegevus taimekasvatuse abitegevus muude üheaastaste põllukultuuride kasvatus Osaühing UHTNA SF on registreeritud äriregistris 27.10.2000. Juhatuse liige S H on olnud äriühingu juhatuses alates 15.09.2009. Enne praegust juhatuse liiget oli Osaühingu UHTNA SF juhatuse liige R R (27.10.2000 kuni 15.09.2009). Aruandele on lisatud äriregistri teabesüsteemi väljatrükk võlgniku üld- ja isikuandmete ajaloost (lisa 1). Osaühingu UHTNA SF asutaja on R R (isikukood xxxx), perioodil 30.06.2004 kuni 07.03.2006 oli R R 710 000-kroonise osa omanik. R R võõrandas osa 07.03.2006 R Kinnisvara Osaühingule (reg kood 11189992, juhatuse liikmed R R ja E R , osanik R R). 16.12.2008 jagati osa kaheks võrdseks 355 000-krooniseks osaks ning R Kinnisvara Osaühingule lisaks sai võrdseks osanikuks Puico Grupp Osaühing. 21.05.2009 võõrandas R R talle jäänud osa OÜ-le Fame Productions. Osaniku Puico Grupp Osaühing (reg kood 10771328) juhatuse liige on M P (isikukood xxxx), kes 03.06.2009 kuni 14.10.2009 oli Osaühingu UHTNA SF nõukogu liige. M P on ka Puico Grupp Osaühingu ainuosanik. OÜ Fame Productions (reg kood 11060844) juhatuse liige on S H, kes on samuti Osaühingu UHTNA SF juhatuse liige. Äriühingu osanik on osaühing Biothompson Group (reg kood 11475522), kelle osanikud omakorda on S H (Osaühingu UHTNA SF juhatuse liige) ja O T (Osaühingu UHTNA SF nõukogu esimees). Juhatuse praegusel liikmel S H’il on äriregistri andmetel kehtiv seos viie ettevõtjaga. Kehtiva seosega ettevõtjad: Ettevõtja Seotus Seotuse alguskuupäev Harju talu Võduveres (reg kood Prokurist 15.10.2007 10266822) Osaühing Biothompson Group Asutaja (reg kood 11475522) Juhatuse liige 10 000-kroonise omanik Osaühing UHTNA SF (reg kood Juhatuse liige 06.02.2008 osa 06.02.2008 15.09.2009 4 10692269) Osaühing Urge Agro (reg kood Asutaja 11480380) Juhatuse liige 40 000-kroonise omanik OÜ Fame Productions Juhatuse liige 28.02.2008 osa 14.02.2008 23.01.2009 OÜ-l UHTNA SF on 2008. aasta majandusaruanne koostatud, kuid registrile esitamata. Nõuetekohane majandusaasta aruanne on koostatud kuni 31.03.2009 raamatupidamisteenust osutanud Osaühingu KREEDIT RT poolt, dokument on lisatud käesolevale aruandele (lisa 3). Osaühingu UHTNA SF 2008. aasta tegevusaruande kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks piimakarjakasvatus ning samuti kasvatati aruandeaastal otra, rukist ja rapsi. Müügitulu oli 2008. aastal 7,6 miljonit krooni, 80% müügitulust moodustas toorpiima müük, 9,8% teravilja müük, 3,8% põhikarja müük, 2% noorloomade müük, 3,6% lumekoristusteenuse osutamine ja 0,8% teenustööd põllumajanduses. 2008. aasta kahjum oli 5 miljonit krooni. Aastal 2008 investeeriti põhivarasse 568 tuhat krooni: laudahoone ehitusse 475 tuhat krooni, masinaid ja seadmeid soetati 18 tuhande krooni, kinnistuid 57 tuhande ja kariloomi 18 tuhande krooni eest. Kapitalirendilepinguga soetati kombain maksumusega 3,9 miljonit krooni. Osaühingus UHTNA SF töötas aastal 2008 kaheksa põhikohaga töötajat, palgakulu oli 1,3 miljonit krooni. Müügitulu on olnud: 2001. aasta 2 147 872,00 kr 2002. aasta 1 688 060,00 kr 2003. aasta 1 503 447,00 kr 2004. aasta 3 541 109,00 kr 2005. aasta 3 239 485,00 kr 2006. aasta 4 199 725,00 kr 2007. aasta 6 953 936,00 kr 2008. aasta 7 626 500,00 kr Käesoleva aasta arvepidamine on korras kuni 31.03.2009 ning selle aasta kolme esimese kuu müügitulu oli 1 280 811,44 krooni, mille järgi võiks käesoleva aasta kogumüügituluks prognoosida 1 280 811 * 4 = 5 123 244 krooni, mis oleks 2006./2007. aasta tase ja mis reaalselt ei oleks enneolematu langus, iseäranis turu olukorra kontekstis tervikuna – elavad ju praegu kõik ettevõtjad niiöelda kokkuhoiurežiimil. Tegemist on piimatootmisettevõtjaga, mistõttu piima kokkuostuhindade alanemine vaieldamatult mõjutab müüginumbreid, ent arukate otsuste najal jäävad mõistlikult majandavad põllumajandusettevõtjad turule, samas kui majanduslikult ebamõistlikke otsuseid teinud ettevõtjad makseraskustesse satuvad. Samas ainuüksi piima kokkuostuhinnast rääkides oli see Eesti Vabariigi Statistikaameti andmetel 2007. aastal keskmiselt 4202 krooni/tonn, 2008. aastal 4638 krooni/tonn ja on olnud 2009. aastal keskmiselt 3225 krooni/tonn ehk teisisõnu: 2008. aastal maksid kokkuostjad piima eest keskmiselt 10% rohkem kui 2007. aastal ning 2009. aastal on makstud 30% vähem kui eelmisel aastal. Täpselt sama suhe on Osaühingu UHTNA SF kolme viimase aasta müüginumbritel: aastal 2008 teeniti müügitulu 10% rohkem kui aastal 2007 ning käesoleva aasta I kvartali alusel arvestatud oletuslik müügitulu on 30% väiksem kui eelmisel aastal. 5 Osaühingu UHTNA SF müügitulu kõver on selline: 2.Finantsanalüüs Ajutisel halduril on olnud võimalik koostada olemasolevate kontoandmike põhjal bilanss 31.03.2009 seisuga: AKTIVA Põhivara: maa 574 030,00 kr Põhivara: hooned 4 345 134,00 kr Põhivara: masinad ja seadmed 15 955 185,00 kr Küpsed tootvad bioloogilised varad 3 178 000,00 kr Ebaküpsed tootvad bioloogilised varad 102 500,00 kr Bioloogilised varad: kasvav mets 84 175,00 kr Muu materiaalne põhivara 58 522,00 kr Kulum: hooned -235 915,00 kr Kulum: masinad ja seadmed -4 268 200,00 kr Kulum: muu materiaalne põhivara -43 830,00 kr Põllumajandustoodang 3 680 454,00 kr Bioloogilised varad: mullikad 1 193 000,00 kr Bioloogilised varad: vasikad 52 500,00 kr Kassa 267,65 kr Hansapank 13 039,22 kr Ettemaksed tarnijatele 7 852,85 kr Ostjate tasumata summad 794 968,78 kr 25 491 683,50 kr PASSIVA Võlad tarnijatele Maa ost järelmaksuga Töötajate tulumaks 6 564 238,86 kr 136 000,00 kr 50 484,00 kr 6 Käibemaks Töötajate töötuskindlustus Sotsiaalmaks Töötuskindlustus Kogumispension Intressid Töötajate palk Puhkusekohustus Viitvõlad - intressid Eelmiste perioodide jaotamata kasum Osakapital Reservkapital Pikaajaline liisingu tagasimakse Liisinglaen pikaajaline Pikaajaline laen Pikaajalise pangalaenu tagasimakse Muud laenud - pikaajaline Arvelduskrediit 206 528,54 kr 1 745,00 kr 83 780,00 kr 873,00 kr 3 866,00 kr 1 619,00 kr 68 847,00 kr 140 358,00 kr 139 327,00 kr 3 911 415,78 kr 710 000,00 kr 71 000,00 kr 2 381 514,36 kr 6 596 041,50 kr 2 256 400,00 kr 399 600,00 kr 1 585 000,00 kr 183 045,46 kr 25 491 683,50 kr Hilisemast majandusperioodist kokkuvõtteid käesolevas aruandes teha võimalik ei ole, kuna S H’ilt on ajutine haldur saanud saanud alates 01.04.2009 perioodi kohta vaid köitmata, konteerimata ja kirjendamata, suures osas ka raamatupidamisdokumentidele kehtestatud nõuetele mittevastavaid dokumente. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 31.03.2009; 31.12.2008; 31.12.2007 ja 31.12.2006. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja on laialdaselt kasutusel lühiajaliste võlgade maksevõime hindamiseks arvestusega, et tegemist on staatilise momentseisuga ning tähelepanu tuleks pöörata ka käibevarade ja kohustuste koostisele. Üldjuhul peaks suhtarv olema ühe ja kahe vahel, kui näitaja väärtus püsib pikemat aega väiksena, siis võib suure tõenäosusega oodata firma pankrotti. Näitab, mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Mida kõrgem on kattekordaja, seda enam on tagatud lühiajalise võlgnevuse õigeaegne tasumine. Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: maksevõime suurem kui 1,6 hea 1,2 kuni 1,59 rahuldav 0,9 kuni 1,19 mitterahuldav alla 0,9 nõrk Kui suhe on väiksem kui 1, siis antud hetke seisuga on ettevõttel käibekapitali puudujääk. Lähtudes ettevõtte varade võimest muutuda maksevahenditeks, eriti rahaks ja väärtpaberiteks, jagatakse ettevõtte bilansis kajastuvad varad likviidsuse alanemise suunas nelja rühma: raha kassas ja arvelduskontol; kergestirealiseeritavad väärtpaberid; 7 debitoorne võlgnevus; kauba- ja tootmisvarud. Lühiajalise võla kattekordaja näitajad on olnud sellised: Lühiajalised Võla Käibevarad kohustused kattekordaja 31.12.2006 6 258 236,00 kr 5 323 439,00 kr 1,18 31.12.2007 7 057 033,00 kr 9 999 864,00 kr 0,71 31.12.2008 5 742 083,00 kr 10 229 826,00 kr 0,56 31.03.2009 4 496 582,00 kr 7 444 712,00 kr 0,60 Hinnang kattekordajale mitterahuldav nõrk nõrk nõrk Lühiajalise võla kattekordaja suurust analüüsides saab teha järelduse, et lihtne arvutus näitas juba 2006. aasta lõpus ohutuld ning maksejõuetuse püsivaks muutumist sai ära hoida oskusliku ja kokkuhoidliku majandamisega. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks saab olla järgnevate perioodide majandustegevusest saadav puhaskasum. Kasuminäitajad on olnud äriühingul: 31.12.2006 3 982 295,00 kr 31.12.2007 2 239 596,00 kr 31.12.2008 -5 059 154,00 kr Seega kuna varasemad aastad (2006; 2007) olid kasumlikud, ei oleks pidanud ka eelmise aasta tagasilöök olema pöördumatult saatuslik. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud)/lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab, mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Seega likviidsuskordaja, mida on nimetatud ka happetestiks, määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid (tavaliselt ei ole laovarud kuigi likviidsed ja firma või tema kreeditorid ei suuda kriisiseisus neid kiirelt arvestushinnaga realiseerida). Pangad kasutavad järgmisi kriteeriume: likviidsuskordaja suurem kui 0,9 hea 0,6 kuni 0,89 rahuldav 0,3 kuni 0,59 mitterahuldav alla 0,3 nõrk Käibevarad 31.12.2006 6 258 236,00 kr 31.12.2007 7 057 033,00 kr 31.12.2008 5 742 083,00 kr 31.03.2009 4 496 582,00 kr Kaubatootmisvarud 1 052 450,00 kr 1 963 266,00 kr 3 680 454,00 kr 3 680 454,00 kr ja Lühiajalised Likviidsuskohustused kordaja 5 323 439,00 kr 0,98 9 999 864,00 kr 0,51 10 229 826,00 kr 0,20 7 444 712,00 kr 0,11 Toodud arvudest on näha, et Osaühing UHTNA SF ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud võimeline katma rahaliselt lühiajalisi võlgasid. Likviidsuskordaja oli mitterahuldav juba 2007. aasta lõpus, sealtpeale on see muutunud nõrgaks. Käibekapitali näitaja = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. 8 Käibevarad 31.12.2006 6 258 236,00 kr 31.12.2007 7 057 033,00 kr 31.12.2008 5 742 083,00 kr 30.09.2009 4 496 582,00 kr Lühiajalised kohustused 5 323 439,00 kr 9 999 864,00 kr 10 229 826,00 kr 7 444 712,00 kr Käibekapitali näitaja 934 797,00 kr -2 942 831,00 kr -4 487 743,00 kr -2 948 130,00 kr Märkimisväärne käibekapitali defitsiit oli ettevõtjal juba 2007. aasta bilansipäeva seisuga. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjude eest kaitstud. Näitab mitu protsenti ettevõtte varast on finantseeritud (krediteeritud) võlgadega ehk teisisõnu, võlakordaja näitab koguvõlgnevuste osakaalu bilansis. Pikaajalise maksevõime seisukohast on firma positsioon seda parem, mida madalam on see suhtarv. Kohustused Koguvarad Võlakordaja 31.12.2006 11 070 456,00 kr 18 582 430,00 kr 0,60 31.12.2007 16 031 554,00 kr 25 783 124,00 kr 0,62 31.12.2008 20 799 268,00 kr 25 491 684,00 kr 0,82 30.09.2009 20 799 268,00 kr 25 491 683,00 kr 0,82 Võlgniku puhul on olnud sõltuvus võõrkapitalist kõrge kõikidel aastatel ning see sõltuvus on eelmise majandusaasta lõpust lähenemas ühele. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/omakapital. Näitab, mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. 31.12.2006 31.12.2007 31.12.2008 30.09.2009 Kohustused 11 070 456,00 kr 16 031 554,00 kr 20 799 268,00 kr 20 799 268,00 kr Omakapital 7 511 974,00 kr 9 751 570,00 kr 4 692 416,00 kr 4 692 416,00 kr ja Võõromakapitali suhe 1,473707976 1,643997223 4,432528574 4,432528574 Võlgniku puhul on võlausaldajate riskimäär lubamatult suur, kuid asjaolu, et netovara on säilinud, näitab taas, et ettevõtja ei olnud lootusetus olukorras nii kaua kui hakati tegema majanduslikult äärmiselt mõtlematuid otsuseid. Kokkuvõtlikult saab finantsanalüüsist teha järelduse, et äriühingul oli netovara säilinud veel 31.03.2009 seisuga. Finantsnäitajad on olnud läbi analüüsitava perioodi tähelepanuäratavad, ent püsiv maksejõuetus oleks olnud oskusliku majandamise korral ärahoitav käesoleva aasta kevadel. 3.Võlgniku majandustegevus vahetult enne pankrotimenetluse algatamist ja ajutise menetluse ajal 9 Ehkki võlgniku põhitegevusala on piimakarjapidamine, ei varutud möödunud suvel mitte grammigi sööta ning käesoleva aasta 01.10.2009 kinkis Osaühingu UHTNA SF juhatuse liige S H äriühingu kariloomad Siimu Farmid OÜ-le (leping lisatud käesolevale aruandele: lisa 4). Loomad registreeriti PRIA-s ümber Siimu Farmid OÜ nimele. Samas ei kavatsenud Siimu Farmid OÜ juhatus loomi kuhugi viia ega plaaninud nende eest ka mingil moel hoolitseda. S H tegeles ajutise menetluse ajal sellega, et otsis vahendeid ärakingitud loomade toitmiseks, lüpsmiseks ja hooldamiseks, kusjuures see pidi toimuma Osaühingu UHTNA SF kuludega. Kogu menetluse vältel varjas S H, et ka piimatoodang läheb farmist välja Siimu Farmid OÜ saatelehtedega ning käesolevaks ajaks on piimatööstus Maag tasunud oktoobrikuu piimatoodangu eest Siimu Farmid OÜ-le, kuigi Siimu Farmid OÜ-l ei olnud piima tootmiskvooti. 13.11.2009 suutis ajutine haldur veenda M N allkirjastama dokumendi, millega Siimu Farmid OÜ omandis olnud loomad anti tagasi Osaühingule UHTNA SF. Kui 06.11.2009 seisuga oli PRIA registris OÜ Siimu Farmid nimel võlgnikult saadud 275 looma, siis 13.11.2009 oli reaalselt alles 205 looma. Seega 70 looma oli vahepeal realiseeritud. 3.1. M N M N (isikukood xxxx) on alates käesoleva aasta suvest Osaühingut UHTNA SF laiahaardeliselt esindanud ning andnud ajutise menetluse ajal haldurile teada, et 05.06.2009 on sõlmitud tema ja Osaühingu UHTNA SF vahel töövõtuleping. Töövõtulepingut ei ole ajutisele haldurile esitanud korduvatele nõudmistele vaatamata ei S H ega M N. Ajutise halduri valduses olevates erinevates pöördumistes Osaühingu UHTNA SF nimel on ta end tituleerinud kui „OÜ Uhtna SF nõustaja juriidilis-majanduslikes küsimustes“. Väidetava nõustamisteenuse eest on makstud M Nle orienteeruvalt 300 000 krooni. Kahjuks on „OÜ Uhtna SF nõustaja juriidilis-majanduslikes küsimustes“ unustanud S Hile selgitada, kui oluline on pidada korrektset raamatupidamisarvestust ning selgitanud äritegevuse algtõdesid, selle asemel otsustas M N koos S Hi ja suvel juhatuse liikmeks olnud R Rga, et söödavarumisele pole mõtet aega ja ressurssi kulutada lootuses, et sel talvel lüpsavad lehmad söömatagi hästi. Kui sügisel selgus, et lehmad söömata siiski nõus piima andma ei ole, ulatas M N oma abikäe ja lubas lehmad lahkelt enda äriühingule kinkida. Kui ajutine haldur M N poole kirjalikult pöördus, selgus, et OÜ Siimu Farmid, kelle omandis põllumajandusloomad olid, ei ole registriaadressil kättesaadav (lisa 5). Saanud M Nga kontakti, esitas M N ajutisele haldurile tekstidokumendi „OÜ Uhtna SF Strateegiline ja Taktikaline Analüüs“, mille koostajaks on märgitud M N Steinhard Eesti OÜ esindajana. Steinhard Eesti OÜ on üks neljateistkümnest ettevõtjast, kellega M N kehtivat seost näitab äriregister. Tartu Maakohtu registriosakonnas on tehtud 02.06.2006. a osaühingule Steinhard Eesti OÜ (registrikood 11263501) hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna 06.07.2006 registrisse kantud ühing ei ole käesolevaks ajaks esitanud ühtegi majandusaasta aruannet (hoiatusmäärus on kätte toimetatud avalikult elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 02.06.2009, seega oli kolmandatele isikutele, kaasa arvatud S Hile väidetava töövõtulepingu sõlmimise ajaks kättesaadav teave). Kuigi Steinhard Eesti OÜ on käibemaksukohuslaste registrist kustutatud 25.10.2007 (maksuameti väljatrükk: lisa 6), esitab Steinhard Eesti OÜ makseraskustes siplevale Osaühingule UHTNA SF siiski arveid koos käibemaksuga (näide: lisa 7) ning S H, kellel napib raha teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tasub esitatud arveid tähtaegselt (näide: lisa 8). 10 Mahuka tekstidokumendi sisul ei ole põhjust peatuda, kuna tegemist on sihitu ja tarbetu analüüsiga (kui seda terminit üldse kohane kasutada on). M N tegelik „taktika“ oli see, et ta esitas OÜ-le Uhtna SF arveid olematu nõustamisteenuse eest ning kui talle sai teatavaks, et äriühingu vastu on esitatud pankrotiavaldus, korraldas loomade kirjutamise PRIA registris endale kuuluva äriühingu OÜ Siimu Farmid nimele. Kuigi OÜ Uhtna SF piimatarnelepingut ei ole keegi lõpetanud, suutis M N ka oktoobrikuu piimamüügiraha AS Maag Piimatööstuselt OÜ Siimu Farmid arvele saada. Mõned ilmekad asjaolud kümnetest, mis aitavad mõista M N koostatud tekstidokumendi mittetõsiseltvõetavust: „Analüüsi“ leheküljel 10 on kirjas. „OÜ Uhtna SF on omanud maade rendilepinguid suurusjärgus 1000 hektarile. Maad olid mõeldud OÜ Uhtna SF põllumajandussuuna edasiseks arendamiseks. 2009. a. jooksul on paljud lepingud Uhtna SF selja taga lõpetatud, millest tulenevalt on OÜ Uhtna SF kaotanud varalist väärtust“. M N on jätnud samas mainimata, et möödunud suvel ei varutud OÜ-s Uhtna SF loomadele sööta ja selline otsus võeti vastu just M N kallihinnalise nõuande põhjal. Arusaamatu, kuidas üldse saab eeldada, et maa väljarentija jätkab rendilepingut, kui rentija OÜ Uhtna SF ei toimeta renditud maal heaperemehelikult ja jätab selle koguni harimata. Analüüsis tuginetakse 2008. aasta arvandmetele, mis muudaks analüüsi aegunuks ka sel juhul, kui see ei oleks sisult muinasjutt, vaid põhineks faktidel – pretendeerib ju tekstidokument olukorra analüüsi nimetusele. Analüüsi leheküljel 14 on lause „/.../OÜ Uhtna SF lautades on suurusjärgus 300 – 350 looma“. Põllumajandusloomad on äriühingu põhivara ning uskumatu on, et M N ei ole vaevunud kindlaks tegema, kui palju tegelikult loomi äriühingul on. Ajutine haldur kinnitab siinkohal,e t OÜ Uhtna SF laudas on aruande valmimise päeval 209 põllumajanduslooma. Leheküljel 14 kirjeldab M N ka, et kui äriühing läheks pankrotti, tekiks peataolek ettevõtte juhtimises ning tõdeb, et „loomade jätmine aga ilma nõuetekohase söögita või hoolduseta vähendab aga koheselt karja väärtust ning läheb ka vastuollu loomapidamise hea tava, nõuete ja eeskirjadega.“ Samas kui M N 04. oktoobril loomad endale kuuluva äriühingu nimele oli kirjutanud, jättiski ta loomad ilma söögi ja joogita ning enamgi veel – M Nt ei huvitanud, mismoodi loomad lüpstud saavad, lehmade eest hoolitsesid endistviisi OÜ Uhtna SF palgal olevad lüpsjad ja karjakud, farmis möödapääsmatult oluline elekter oli väljalülitamisohus. Äärmiselt ebakompetentne on leheküljel 15 toodud väide: „Oluline on arvesse võtta ka seda, et Eesti praktikas taotleb kiiret pankrotimenetlust tavaliselt maksuamet, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus teised võlausaldajad saavad oma nõuded suurel määral rahuldatud, kuid maksuametil jäävad rahad saamata. Seega kahjustab pankrotimenetlusega venitamine Eesti praktikas sageli just riigi huve.“ Nõustaja M N oleks pidanud oma tähelepanu pöörama sellele, et OÜ Uhtna SF pangaarved on Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud ning läbi aresti on suur osa maksunõudeid ka rahuldatud, seega maksuametil ei ole mingit põhjust äriühingute pankrottide väljakuulutamist taotleda, iseäranis juhul, kui ühingus toimub reaalne tegevus ning pangaarvele laekub raha. Ka on maksuameti poolt pankrotiavalduse esitamine äärmiselt harukordne. Oma „analüüsis“ räägib M N OÜ-st Uhtna SF kui tavapäraselt toimivast majandusüksusest, kus kõne all saaks olla kaalutlemine, kas anda ettevõte üle, jätkata samas juriidilises kehas vms. M N on jätnud aga tähelepanuta, et OÜ-s Uhtna SF ei ole enam tehnikat, millega edasi viia, arendamisest rääkimata, taimekasvatust või piimatootmist. Nimelt on kõik liisinglepingud pankade poolt üles üteldud ja tehnika OÜ Uhtna SF-i valdusest ära viidud. „Analüüsile“ ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks faktiväiteid ning kui arvestada, et kirjatüki autor on pankrotis eraisik, kes on kriminaalkorras karistatud kelmuse ja võõra vara omastamise eest ning kes OÜ-st Uhtna SF on endale välja petnud sedavõrd palju vara kui 11 vähegi andis, ei ole ajutise halduri arvates põhjust ega vajadust analüüsi sisu OÜ Uhtna SF pankrotimenetluses arvestada. M N on füüsilisest isikust pankrotivõlgnik. Tartu Maakohtu 05.03.2007 kohtuotsusega rahuldati võlausaldaja K Õe pankrotiavaldus ning kuulutati kell 10.00 välja M N pankrot (tsiviilasi 2-0635623). Ajutine haldur soovib pöörata tähelepanu sellele, et K Õ, kelle avalduse alusel kuulutati välja M N pankrot, on Osaühingu UHTNA SF nõukogu liige. M N pankrotimenetluses kinnitati 11.06.2009 Tartu Maakohtus võlausaldajate 04.05.2009 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsus, kompromissi alguseks loetakse 15. mai 2009 ning kestab see 15. maini 2011. Ajutine haldur antud menetluses leiab, et OÜ-s UHTNA SF toimepandud teod on väga sarnased kriminaalasjas nr 1-05-861 kirjeldatud M N tegudele, ent nende käsitlemine ei ole Osaühingu UHTNA SF pankrotimenetluse teema ning M N poolt toimepandud võimalikud kelmused ja muud sarnased teod ei vähenda mingil moel S Hi ega varasema juhatuse liikme R R vastutust. 13.11.2009 suutis ajutine haldur veenda M Nt allkirjastama dokumendi, millega Siimu Farmid OÜ omandis olnud loomad anti tagasi Osaühingule UHTNA SF. Kui 06.11.2009 seisuga oli PRIA registris OÜ Siimu Farmid nimel võlgnikult saadud 275 looma, siis 13.11.2009 oli reaalselt alles 205 looma. Seega 70 looma oli vahepeal realiseeritud. 3.1. Keskkonnakaitse teema antud menetluses Ajutisele haldurile on läbi kolmandate isikute teada, et Osaühingu UHTNA SF farmi lägahoidla niriseb üle ääre, kujutades sellega keskkonnaohtu. S H ei ole esitanud ajutisele haldurile ühtegi Keskkonnainspektsiooni ettekirjutust või muud dokumenti, samuti ei ole ajutise halduriga võtnud ühendust keegi Keskkonnainspektsioonist täpsema ülevaate andmiseks toimuvast. Tegemist on juhatuse liikme(

1. te)hoolsuskohustuse rikkumisest tekkinud olukorraga. Nimelt tühjendati varem lägahoidlat liisinglepingu alusel kasutatavate tehniliste vahenditega. Vajalik tehnika viidi Osaühingu UHTNA SF valdusest ära käesoleva aasta augustikuus. Seega kuni augustikuuni oli võlgnikul võimalik lägahoidla 100% tühjendada, kuna liisingvara reaalse äraviimise eel oli ju liisingfirma saatnud hoiatusi, seejärel ütelnud liisinglepingu kirjalikult üles ja alles siis tehnika ära viinud. Võimaliku keskkonnaohu ennetamiseks oleks saanud juhatuse liikmed korraldada läga äraveo enne liisingvara valduse kaotamist. Nüüd on olukord, kus lägahoidla ajab üle ääre ning S H ei ole suuteline olukorda leevendama, lahendamisest rääkimata. Ajutisele haldurile on teada olukorrast sisuliselt täpselt nii palju, kui sellest on räägitud meediaväljaannetes. 07.11.2009 ajalehes „Virumaa Teataja“ kirjutati: „Veel suurema probleemi tekitavad aga valla jaoks lauda ümbruses paiknevad sõnnikuhoidlad ehk nn laguunid, mis ajavad üle ja kujutavad endast tõsist keskkonnaohtu. Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo juhtivinspektor Marve Virunurm rääkis, et keskkonnainspektsioon on neil teemadel Uhtna SFi esindajaga suhelnud ning talle on öeldud, et Uhtna SFile tehakse sõnnikuhoidlast vedelsõnniku ülevoolu tõttu ettekirjutus. Et keskkonnainspektsioon ei olnud eile veel ettevõttepoolset seisukohta kuulnud, ei saanud Uhtna SFile ettekirjutust edastada. Marve Virunurme sõnul on reaalne oht põhjaveele, sest sõnnikuhoidla ümbruses olevatele aladele ladestuvad sõnnikust tulevad toitained, mille sademeveed aegamööda põhjavette viivad ja mis reostub. "See oht on olemas, seepärast me reageerisime natuke ennetavalt. Ütlesime, et see asi ei tohi nii jätkuda. Peab leidma lahenduse, et sõnnik hoidlast välja ei voolaks, hoidla ju ongi sõnniku jaoks," kõneles Virunurm.“ Samade seisukohtadega esines Marve Virunurm „Vikerraadio“ 09.11.2009 keskpäevauudistes ja Eesti Televisiooni „Aktuaalses Kaameras“. Osaühingu UHTNA SF juhatuse liige S H on seisukohal, et probleem on vaja lahendada pankrotivara arvelt. Ajutine haldur seda seisukohta ei jaga, kuna keskkonnaoht on tekkinud juhatuse liikme(
2. te)süülise tegevuse tulemusel. 12 Küll aga on ajutine haldur seisukohal, et keskkonnaoht tuleb likvideerida koheselt pankroti väljakuulutamise järel, kui S H seda sinnamaani teha ei suuda ning keskkonnaohu likvideerimiseks kuluvad vahendid tuleb sisse nõuda solidaarselt S Hilt ja R Rlt – Osaühingu UHTNA SF juhatuse liikmetelt erinevatel ajaperioodidel. 3.2. Loomakaitse teema antud menetluses Kohe pankrotimenetluse algatamise järel helistas ajutisele haldurile Sõmeru vallavanem hr P V kindlas veendumuses, et ajutise pankrotihalduri kohustuseks on leida vahendid väidetavalt nälgivate loomade toitmiseks. Hiljem on saanud ajutisele haldurile teatavaks, et hr P V oli juba selle telefonikõne toimumise ajal teadlik sellest, et loomad äriühingu farmis olid sel ajal OÜ Siimu Farmid omandis, ent vallavanem sellest ajutist haldurit ei informeerinud. Et loomad ei ole enam Osaühingu UHTNA SF omandis, selgus siis, kui ajutine haldur tutvus PRIA registritega. Sõmeru vallavanem P V on teinud ajakirjandusele mitmeid avaldusi. Kahjuks ei ole veebis kättesaadav 09.11 õhtune „Aktuaalne Kaamera“, kus vallavenam rääkis, kuidas loomad selles farmis on näljast nõrkenud. „Virumaa Teataja“ 07.11 avaldatud artiklis seisab muuhulgas: „Et kõiki loomi ei õnnestunud uuesti normaalsesse toitumusse viia, tuli mingi osa neist realiseerida, kuid enne lõplikku saatust pidid lehmad taluma väga piinarikast perioodi.“ Ajutine haldur ei ole saanud vallavanemalt sisulist vastust päringule, millal kirjeldatud loomapiinamine täpsemalt aset leidis. Ajutine haldur möönab, et sööda varumatajätmine piimatootmisettevõttes on tavatu tegu. Samas loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Mil viisil loomapidaja oma kohustused täidab, on loomapidaja valida, ent Osaühingu UHTNA SF seaduslik esindaja ei ole ajutisele haldurile selgitanud, mis põhjusel sööta suvel loomadele ei varutud ja millega planeeriti loomi talvel sööta. Ajutisele haldurile teadaolevalt on juba mõnda aega realiseeritud loomi eesmärgiga saadud raha eest muuhulgas ka järelejäänud loomi toita, laudas viibivad loomad ei ole märkimisväärselt alatoidetud. Ka ajutises menetluses on ajutine haldur S Hile andnud voli otsida loomadele ostjaid ning mõnede loomade realiseerimisest saadava raha eest soetada sööta ülejäänud karjale. Tingimuseks on käsutuskeelule omaselt seatud kirjalik asjaajamine: S Hi kohustuseks on saada looma müügiks ajutise halduri kirjalik nõusolek (näiteks kooskõlastus elektronposti teel) ning nõusoleku taotlemiseks peab ta tehingu tingimused täpselt teada andma (millist looma milliste maksetingimuste ja millise hinnaga realiseerida soovitakse). Ühegi looma realiseerimiseks ei ole S H konkreetselt ajutise halduri nõusolekut taotlenud. 4.Võlglase raamatupidamiskorraldus Kuni 31.03.2009 pidas Osaühingu UHTNA SF raamatupidamisarvestust OÜ KREEDIT RT. Käesoleva aasta aprillis lõpetas tollane juhatuse liige R R raamatupidamisteenuse osutamise lepingu ning uut raamatupidajat enam ei otsinud. Alates 31.03.2009 on Osaühingu UHTNA SF raamatupidamisdokumendid lihtsalt kokku kogutud. TSD- ja käibearuanded on küll esitatud, ent need ei pruugi olla tõesed. 2008. aasta majandusaasta aruanne, mis on antud üle koos tagastatud raamatupidamiskaustadega, on siiani äriregistrile esitamata. 13 Raamatupidamisarvestuse mittepidamine alates 01.04.2009 on raskendanud märgatavalt ülevaate saamist Osaühingu UHTNA SF majanduslikust seisukorrast. Ajutine haldur on alustanud raamatupidamisarvestuse taastamist, ent kuna tegemist on mahuka tööga, kulub lõplikuks raamatupidamise taastamiseks kuni kolm nädalat. 5.Võlgniku vara nimekiri ja varade väärtus, tagasivõidetavad tehingud Arvelduskonto jääk Danske Bank A/S Eesti filiaalis on 124 731,11 krooni. Kassajääki ei ole juhatuse liige S H ajutisele haldurile avaldanud, hinnanguliselt on see 300 000 krooni. Kassa inventuur tehti osaühingus viimati 31.03.2009 ning siis oli kassajääk 115 266,55 krooni (lisa 9). Realiseerimisväärtusega põhivahendeid on tuvastatud ajutise menetluse käigus: keevitusagregaat Kemp 400,00 kr kivikonks 1 000,00 kr kultivaator Metr 800,00 kr mürgiprits 600,00 kr külvik Nordsten 600,00 kr haamerveski 4 000,00 kr vastuvõtupunker 5 500,00 kr Niiduk Lely SPLE 79 000,00 kr niiduk Lely Spe 85 000,00 kr kõrgsurvepesur 37 000,00 kr piimajahuti 50 000,00 kr traktorihaagis 2 000,00 kr traktorihaagis 2 000,00 kr traktori järelhaagis 37 000,00 kr sõnnikulaoti (mittekomplektne) 30 000,00 kr murutraktor 16 000,00 kr KOKKU 350 900,00 kr Osaühingul UHTNA SF on Lääne-Virumaal Sõmeru vallas 13 kinnistut. Põllumaa hinnaks Maa-ameti infosüsteemist saadud teabe põhjal saab lugeda 1,5 krooni m2, 15 000 krooni hektar. Kinnistu Tunnus Pindala Hind Märkused nimi Vapruse 77002:001:0311; 17,6 ha 264 000 krooni Kinnistu on koormatud 2 77002:001:0312 hüpoteegiga (2 500 000 ja 1 400 000 krooni) AS SEB Pank kasuks Uhtna 77002:001:0312 8,8 ha 132 000 krooni Kinnistu on koormatud 2 hüpoteegiga (2 500 000 ja 1 400 000 krooni) AS SEB Pank kasuks Karupõllu 77002:004:0062 10,66 ha 159 900 krooni Kinnistu on koormatud 2 hüpoteegiga (2 500 000 ja 14 Kännu 77002:003:0007 5,14 ha 77002:001:0035 52,65 ha Soku 77002:001:0069 9,75 ha MuruLiisu 77002:001:0232; 77002:001:2081; 77002:001:2082 49,52 ha Varudi lauda 77002:002:0025; 77002:002:0026 33,77 ha 77002:002:0072 5,7 ha 1 400 000 krooni) AS SEB Pank kasuks 77 100 krooni Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 1 700 000 krooni Konekesko Eesti AS kasuks 789 750 krooni Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 1 700 000 krooni Konekesko Eesti AS kasuks 146 250 krooni Kinnistu on koormatud 2 hüpoteegiga (2 500 000 ja 1 400 000 krooni) AS SEB Pank kasuks 742 800 krooni Kinnistu on koormatud 2 hüpoteegiga (2 500 000 ja 1 400 000 krooni) AS SEB Pank kasuks 2 506 550 Kinnistu on koormatud krooni hüpoteegiga summas 1 700 000 krooni Konekesko Eesti AS kasuks ja hüpoteegiga summas 84 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistul asub noorloomalaut (ehitusalune pind 1092 m2), küün (ehitusalune pind 491 m2) ja sõnnikuhoidla (ehitusalune pind 398 m2) 85 500 krooni Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 1 700 000 krooni Konekesko Eesti AS kasuks Kokku on kinnisasjade hinnanguline väärtus 4 903 850 krooni. Samas võib müügihinda alandada hoonete kehv seisukord Varudi lauda kinnistul ning see, et müügiks pakutavad põllumaad on harimata. Osaühingul UHTNA SF on nõudeõigus Pärnalille OÜ vastu summas 37 200 krooni. Kindlalt tagasivõidetavaid tehinguid ajutine haldur tuvastanud ei ole, küll aga on võlausaldajatel nõudeõigus juhatuse liikmete vastu konkreetselt tekitatud kahju kompenseerimiseks: M Nle olematute konsultatsioonide eest tasutud 300 000 krooni; OÜ-le Siimu Farmid läinud oktoobrikuu piimamüügi raha 250 000 krooni; M N poolt realiseeritud 70 karilooma hinnangulises väärtuses 350 000 krooni. 15 Kokku on kindel nõudeõigus juhatuse liikmete vastu 900 000 krooni, ilmselt selgub nimetatud nõuetele veel täiendavaid nõudeid ning need saavad kajastatud juba pankrotihalduri pankrotiseaduse § 132 alusel esitatavas aruandes. Kokkuvõtlikult on Osaühingu UHTNA SF varad: Raha pangas 124 731 krooni Raha kassas 300 000 krooni Põhivahendid 350 900 krooni Nõudeõigused ostjate vastu 37 200 krooni Kinnisasjad 4 903 850 krooni Nõudeõigus juhatuse liikmete vastu 900 000 krooni Reaalset vara on Osaühingul UHTNA SF ajutise halduri hinnangul 6 616 681 krooni. 6.Võlgniku kohustused Võlgniku kohustuste täpne hindamine on raskendatud raamatupidamisarvestuse puudumise tõttu. Ajutine haldur on saanud informatsiooni võlgniku kohustuste kohta kohtuinfosüsteemist, pankade ja kohtutäiturite päringute põhjal ning võttes kontakti isikutega, kes olid võlausaldajateks 31.03.2009 seisuga, kust pärineb korrektse raamatupidamisarvestuse kokkuvõte. 6.1. Hankijatele maksmata arved Hankijatele on tasumata arveid järgmiselt: SEB Pank 3 166 400,26 kr Konekesko Eesti AS 2 537 466,71 kr AS Swedbank 2 500 000,00 kr Nordea finance estonia 760 768,50 kr Eksar-Transoil AS 503 984,88 kr Uhtna Talutehnika AS 451 286,39 kr Matsi-Tõnu OÜ 421 058,00 kr AS Saurix Petroleum 355 757,50 kr OÜ JRK Tööd (OÜ Hansa Inkasso Agentuur) 353 125,72 kr Litagra AS 227 443,00 kr Koila Agro OÜ 170 473,42 kr AS Eesti Viljasalv 121 500,90 kr Kreedit RT OÜ 116 320,00 kr OÜ AWE ja ASER 104 090,30 kr Soasepa Seemnekaubanduse OÜ 97 000,00 kr OÜ ÕLIPLUS 91 615,51 kr Porkuni PÜ 87 101,80 kr Telfer grupp OÜ 69 000,00 kr Ragn-Sells AS 56 960,65 kr OÜ Tavel Invest 55 314,22 kr osaühing Bisvet 50 000,00 kr Pandivere Ehitus AS 43 193,90 kr Bisvet OÜ 33 515,10 kr Farm Plant eesti AS 33 432,31 kr 16 Delaval AS (Intrum Justitia AS) Agrovarustus OÜ Agorek OÜ Jõudluskontrolli keskus Adis Pluss OÜ Tallegg AS Older Grupp OÜ Mangelbert OÜ Kemira GrowHow AS Kohala SF OÜ Erti Susi Tarvo Tonka TA Töökeskkond OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Äriregister (trahvinõue) if Eesti Kindlustus AS AS EMT Eloris Elekter OÜ Sõmeru Maamõõdu OÜ Lääne-Viru Maavalitsus Loomsete Jäätmete Käitlemise AS Metsakorralduse Büroo OÜ Rakvere PMT OÜ Maarahva Liit Rakvere MTÜ K-Finance Estonia AS Valdepol OÜ Oscarrehvid OÜ Bevi Est OÜ Võidu Auto OÜ Kontaktkaubandus OÜ GT Tanklad AS Elion Ettevõtted AS Melirem OÜ Ida Regionaalne Maanteeamet KOKKU 32 691,67 kr 31 643,00 kr 29 500,00 kr 29 067,84 kr 23 991,66 kr 22 725,00 kr 22 400,00 kr 21 252,20 kr 18 824,55 kr 11 800,00 kr 9 121,60 kr 7 859,00 kr 7 700,00 kr 6 331,30 kr 6 000,00 kr 5 639,00 kr 5 236,05 kr 5 000,00 kr 4 720,00 kr 4 406,00 kr 3 238,94 kr 3 079,80 kr 2 141,30 kr 2 000,00 kr 1 852,93 kr 1 593,00 kr 1 464,00 kr 1 000,00 kr 775,00 kr 740,00 kr 608,24 kr 485,62 kr 400,00 kr 100,00 kr 12 732 196,77 kr Kokku on hankijatele tasumata 12 732 197 krooni. 6.2. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametile võlgneb Osaühing UHTNA SF aruande koostamise kuupäeva seisuga kokku 474 213 krooni (põhivõlg 404 879 krooni ja viivisintress 69 334 krooni). 6.3. Osaühingul UHTNA SF on seitse kehtivat töölepingut ja hinnanguline töötasuvõlg 70 000 krooni (personaliarvestuse dokumetatsiooni puudumisel ei ole võimalik seda kohustust täpselt hinnata) 13 276 6.4. Kokkuvõttes on Osaühingu UHTNA SF kohustused ajutise halduri hinnangul 410 krooni: 17 Hankijatele tasumata Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet Võlad töötajate ees 12 732 197 krooni 474 213 krooni 70 000 krooni 7.Võlgniku vara ja kohustuste tasakaal, võimalused katta võlgniku varaga pankrotimenetluse kulud Hinnates võlgniku reaalse vara suuruseks 6 616 681 krooni ja kohustuste suuruseks 13 276 410 krooni, ületavad kohustused 2-kordselt vara suurust. Tõenäoline on, et vara suureneb tagasivõidetavate tehingute läbi. Võlgniku varaga on kindlasti võimalik katta pankrotimenetluse kulud. 8.Võlgniku tegevus majandusriskide vältimisel või hajutamisel ja pankrotiolukorra vältimisel Osaühingul UHTNA SF on moodustatud nõukogu ning äriseadustiku § 180 lõike 5 kohaselt peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Ajutisele haldurile ei ole saanud menetluse käigus teatavaks, et juhatuse liige oleks täitnud nimetatud kohustust. Enamgi veel – juhatuse liikmel S Hil puudub igasugune ettekujutus oma kohustustest ning vastutusest juhatuse liikmena. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatus ei ole esitanud antud juhul pankrotiavaldust õigeaegselt. Majandusriskide vältimiseks ja hajutamiseks midagi tehtud ei ole. Ebamõistlike otsustega (nõustamisleping M Nga, sööda varumata jätmine suvel, loomade kinkimine vahetult enne pankrotimenetluse algatamist jne) on märkimisväärselt kahjustatud võlausaldajate huve. 9.Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele Pankrotiseaduse § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lõige 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 31.03.2009 lõpetati raamatupidamisteenuse leping professionaalse raamatupidamisettevõtjaga, kevadsuvel ütlesid liisinguandjad üles liisinglepingud ning põllumajandustehnika viidi sügiseks Osaühingu UHTNA SF valdusest ära. Äriühingu arvelduskontod on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt maksuvõlgnevuste tõttu ning alates 2008. aasta suvest on paljud võlausaldajad pöördunud oma võlgade kättesaamiseks kohtusse. Kõiki finantsnäitajaid kogumis analüüsides on ajutine haldur seisukohal, et äriühing oli maksejõuetu hiljemalt 2008. aasta lõpuks. Ettevõtte tervendamiseks puudub juhatusel tahe. 18 10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud rasked juhtimisvead ning juhatuse tegevusel on kuritegude tunnused. Osaühingu UHTNA SF püsiva maksejõuetuse on põhjustanud järgmised rasked juhtimisvead: Elementaarseimagi äri- ja/või majandamisplaani puudumine. Juhatuse liikme(
3. te)suutmatus analüüsida majandusnäitajaid. Ebaprofessionaalne ja asjatundmatu juhtimine. Juhatuse liikme(
4. te)vastutustundetus. Koostöö kelmi M Nga. Juhatuse tegevusel on kuritegude tunnused: Kuna äriühing on maksejõuetu juba hiljemalt eelmise aasta lõpust, on juhatuse poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: „kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse“. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: „Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Nimetatud 20päevast tähtaega juhatus ei järginud, samuti ignoreeriti maksete tegemise keeldu juba ilmnenud pankrotiolukorras. Karistusseadustiku 3851 kohaselt on seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest nähtud ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistuse. Kuna maksejõuetuse püsivaks muutumise järel võttis äriühing täiendavaid kohustusi ning oma tegevuse ja ka tegevusetusega (sööda varumatajätmine) kahjustas märkimisväärselt võlausaldajate huve, on võlausaldajatel tekkinud konkreetselt pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega tekitatud täiendava kahju osas nõudeõigus juhatuse liikme(
5. te)vastu. Sarnased nõudeõigused saab konkretiseerida seejärel, kui on lõpule viidud raamatupidamise taastamine ning pankrotimenetluses on esitatud konkreetsed nõudeavaldused. Karistusseadustiku §-s 384 toodud kuriteokoosseis peab õigushüvena kaitsma eeldatavat pankrotivara (pankrotiseaduse § 108) võimaliku vähendamise eest võlausaldajate kahjuks: „/.../Juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“ Riigikohtu praktika kohaselt tähendab juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske (RKTK 3-2-1-41-03 p 10). Üks vara kahjustamise viis on ka vara raiskamine, nii on raiskamine asja müümine alla selle turuhinna või maksejõuetule isikule tasu kohe saamata (RKTK 3-2-1-41-03). Osaühingu UHTNA SF juhatuse liikmed on võtnud põhjendamatu riski, jättes suvel sööda varumata ning kahjustanud vara läbi raiskamise, andes loomad M N omandisse ilma selle eest tasu saamata. Karistusseadustiku § 3811 kriminaliseerib raamatupidamisarvestuse pidamise kohustuse rikkumise: „Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või 19 raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“ Antud menetluses on ajutisel halduril olnud väga raske saada ülevaadet Osaühingu UHTNA SF varalisest seisundist, kuna teadvalt on rikutud raamatupidamise korraldamise nõudeid. Juhatuse liikme kohustuse eiramine koormab pankrotimenetlust kohustusega taastada raamatupidamisarvestus alates 01.04.2009, ent see on möödapääsmatu, kuna vaid raamatupidamisarvestuse taastamise järel saab anda hinnanguid võimalike täiendavatele nõuetele juhatuse liikme(
6. te)vastu. 11.Ajutise halduri ettepanek Tuginedes kõigile teadaolevatele asjaoludele kogumis palub ajutine haldur kohtul pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluseks vajalikud vahendid on võlgnikul varade näol olemas. 12.Ajutise halduri tegevus ja tasu Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks on tehtud järgmised toimingud: võlgniku raamatupidamise üldrevisjon perioodi 2007-31.03.2009 osas; vestlused võlgniku seadusliku esindaja, endise raamatupidamisteenuse osutaja, varasemate tegevjuhtide ja praeguste ning endiste töötajatega; vestlused võlausaldajatega nõuete konkretiseerimiseks; registritesse, krediidiasutustesse ja kohtutäituritele päringute koostamine ja lähetamine; varasemate majandusaastate aruannetega tutvumine; M N koostatud „analüüsiga“ tutvumine; M N isiku taustaga, temaga seotud kohtulahenditega tutvumine; Osaühingu UHTNA SF suhtes jõustunud kohtuotsustega tutvumine; päringute tulemusel saadud vastuste töötlemine; saadud andmete analüüsimine kogumis, seisukohtade võtmine ning ajutise pankrotihalduri aruande koostamine; võlgniku raamatupidamise taastamise alustamine. Ajutine pankrotihaldur Ülli Adamson tegutseb läbi OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo (reg.kood 11439615; a/a 221039196861). Antud asjas kulus dokumentide ja asjaoludega tutvumiseks ning järelduste tegemiseks 30 töötundi, millest tulenevalt ajutine haldur palub kohtul pankrotist välja mõista 18 000 krooni (arvestusega 1 tund = 600 krooni) ja vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, transport, tasulised päringud) katteks 1 000 krooni, kokku 19 000 krooni. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

20 Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd aktiivne majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, sest pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vahendid olemas. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Ajutise halduri aruandes esiletoodud asjaolud kuriteo koosseisu olemasolu kohta võlgniku käitumises kuuluvad lahendamisele järgneva pankrotimenetluse käigus. Võlausaldajal ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Ülli Adamson. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasu väljamaksmiseks büroo kaudu. ja kulude kinnitamiseks ja

§ 23

lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 23

lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna alates 01.01.2009 on pankroti väljakuulutamisel kohtulahendi vormiks endise otsuse asemel määrus, ei näe kohus vastuolu selles, kui nn. lahendmäärus sisaldab ka regulatsiooni ajutise halduri tasu ja kulude osas. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 05.detsembril 2009.a. Nooremreferent Marika Leimann Merle Kaegas Merle Kaegas 21