3-07-1402/28

KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-1402 Haldusasi OÜ E kaebus, milles kaebaja taotleb: - Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.06.2007 maksuotsus nr 12-5/161 Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2009 Menetlusosalised Kaebaja OÜ E esindaja Kaspar Lind Vastustaja Maksu- ja Tollimameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindajad Lembit Sullakatko ja Egert Übner RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, HKMS § 92 lg 1 ja lg 2: Rahuldada OÜ E kaebus haldusasjas nr 3-07-
3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.06.2007 maksuotsus nr 12-5/
4. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt (asuk Õhtu põik 5 Pärnu 80092) 926 (üheksasada kakskümmend kuus) krooni OÜ E kasuks asjas kantud kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. novembril
6. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses . ASJAOLUD 1 09.07.2007 esitas OÜ E kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusele nr 12-5/161 (tl 5-7). 28.09.2007 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 29-33). 18.10.2007 toimus asja menetlemiseks kohtuistung (tl 80-85). 08.11.2007 kohtuotsusega lahendati kaebaja kaebus (tl 87-90). 04.06.2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati halduskohtu 08.11.2007 kohtuotsus, tehti uus otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata (tl 134-136). 05.03.2009 Riigikohtu Halduskolleegiumi otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule (tl 165170). 27.04.2009 täpsustas kaebaja kaebuses toodud seisukohti (tl 175). 04.05.2009 täpsustas vastustaja oma seisukohti (tl 178-180). 23.09.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 183-184). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on osaühing pakendiaktsiisiseaduses sätestatud kohustused üleandnud taaskasutusorganisatsioonile ja täitnud oma kohustused pakendite kogumisel ning seetõttu ei ole alust aktsiisi määramiseks. Kaebaja on 01.01.2006 sõlminud MTÜ-ga P jäätmete kogumise ja taaskasutamise lepingu nr T-1331/10-06, millega on muuhulgas üleantud vaidlusalusel ajavahemikul tekkinud kohustused. Kaebaja on seisukohal, et on võimalik üle anda ka 1 varasema perioodi kohustused. Ükski seadus ei sätesta pakendiaktsiisi seaduse § 11 lg 1 nimetatud lepingutele täiendavaid tingimusi. Ka juhul, kui kahelda poolte vahel sõlmitud lepingu korrektsuses, viitab poolte tegelik tegevus ja tahe, et ka varasema perioodi osas on kaebaja oma kohustused üleandnud MTÜ-le E. Kaebaja on seisukohal, et on ebaõiged vastustaja väited selle kohta, et kaebaja andis pakendiseaduse §-dest 16, 36 tulenevad kohustused üle alles
7. aasta oktoobris. Sõlmitud lepingu järgi on üleantavate kohustuste ulatus erinev ning hõlmab ka varasemat perioodi. Kui taaskasutusorganisatsioon võtab endale vastutuse ning teeb seda varasema perioodi eest, siis pole see lubamatu. Taaskasutusorganisatsioon on tähtaegselt kolmandate isikute eest pakendid kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud ning esitanud ka vastavad andmed pakendiregistrile. Kuna taaskasutusorganisatsioon on täitnud kõik vajalikud kohustused pakendite kogumisel, on seega täidetud ka maksustamise aluseks olev kohustus ning puudub õiguslik alus aktsiisi nõudmiseks. Kaebaja kinnitusel on MTÜ E tähtaegselt kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud piisava koguse pakendeid, mis katab kaebaja kasutuses olnud pakendid. Kaebuse täienduses leiab kaebaja, et Riigikohus on asjas asunud seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on õigusevastane ja kuulub tühistamisele. Otsuse p 13 asus Riigikohus seisukohal, et kaebaja ja MTÜ P vahel sõlmitud leping omab tähtsust maksustamise seisukohast ning sellega on kaebaja oma kohustused
8. aasta osas täitnud. Otsuse p 9 märkis Riigikohus, et 1 pakendiaktsiisiseaduse § 11 ei välista kaebaja poolsete kohustuste tagasiulatuvat üleandmist. Riigikohus on oma otsuses leidnud, et
9. aasta osas tuleb tõendeid uuesti hinnata ning oluline on tuvastada, millisest perioodist on seadusele vastavalt pakendid deklareeritud ning kas pakendite taaskasutus on nõuetekohaselt finantseeritud. Kaebaja on tagantjärgi esitanud pakendideklaratsioonil pakendiaktsiisikohustust välistavad andmed ning tasunud taaskasutusorganisatsioonile osutatud teenuste eest. Toimikusse on esitatud vastavad tõendid. Kaebaja on seisukohal, et on oma kohustused üleandnud alates 01.07.2005 ning kaebus tuleb rahuldada ka
10. aasta osas. 2 Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt on järelkontrolliga tuvastatud, et kontrollitaval perioodil ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile pakendi aktsiisideklaratsioone maksustamise perioodile järgneva kuu
11. päevaks ega tasunud pakendiaktsiisi. PKS §-dest 16, 36 tulenevad kohustused andis kaebaja üle oktoobris
12. 1 PKS § 11 lg 1 sätestab taaskasutuskohustuse üleandmise lepingule kirjaliku vormi nõude. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse leping sõlmituks selle allakirjutamisest ning käesoleval juhul on leping nõuetekohaselt sõlmitud alates oktoobrist
13. Lepingu sõlmimiseks 01.01.2006 puudus K. K´il vastav volitus, sest ta sai juhatuse liikmeks alles 14.06.2006 ning isikul esindamisõiguse olemasolu kohta 01.01.2006 ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Sõlmitud lepingu sisust ei tulene, et pooled leppisid kokku tingimustes, millest saaks tuletada taaskasutusorganisatsiooni vastutust kaebaja eest taaskasutuskohustuse täitmata jätmise või aktsiisi tasumise osas enne oktoobrit
14. Käsitletud leping ei tõenda pakendi taaskasutust ajavahemikus 01.07.2005 kuni oktoober
15. Kuni vastava lepingu sõlmimiseni on aktsiisimaksja kohustatud korraldama pakendijäätmete kogumist, taaskasutamist ning pidama selle kohta arvestust. Viidatud kohustust kaebaja täitnud ei ole. Vastustaja toetab Keskkonnaministeeriumi seisukohta, mille kohaselt on PAS sätestatud kohustuste üleandmine võimalik ainult kirjaliku lepingu reaalsest sõlmimisest. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja seisukoht tagasiulatuvalt kohustuste üleandmise võimaluse osas kooskõlas PAS eesmärgiga. Vastustaja on seisukohal, et maks on määratud õigesti, sest kaebaja jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse pakendite kogumise ja taaskasutamise osas. Vastuväidete täienduses leitakse, et tulenevalt Riigikohtu otsusest tuleb kohtul täiendavalt hinnata poolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel ning millisest ajahetkest on leping sõlmitud ja täidetud. Lähtuda tuleb lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Maksuhalduri hinnangul oli poolte tahe sõlmida leping oktoobris
16. TKO juhatuse liikme A. K´e poolt tunnistajana antud ütluste kohaselt ei oma lepingus märgitud kuupäev mingit tähendust. Lepingust ei ilmne, et aruandlus oleks mingil moel lepingu lisaks, seega ei saa aruandlust pidada lepingu lisaks. Vastustaja hinnangul ei saa antud juhul ühestki lepingu punktist välja lugeda seda, et leping sooviti sõlmida alates 01.07.
17. Kuivõrd lepingus ei ole märgitud, et lepingut sooviti sõlmida tagasiulatuvalt on vastustaja seisukohal, et olenemata poolte tahtest on leping jõustatud alates oktoobrist 2006 ja ka tahe lepingut sõlmida oli alates oktoobrist 2006 ning seaduses ettenähtud vormis leping kohustuste üleandmiseks sõlmiti oktoobris
18. Toimikus olevad kirjalikud tõendid näitavad, et kohustused olid täidetud, kuid ei tõenda, et tahe oli lepingut sõlmida alates 01.07.
19. On selge, et lepingulisi kohustusi ei asutud täitma enne lepingu allkirjastamist. Antud asjaolu selgub TKO poolt esitatud arvetest. Lepingus ei ole kokkulepitud, et arved esitatakse eirates KMS § 37 lg
20. Lepingust tulenevaid kohustusi reaalselt enne lepingu sõlmimist ei täidetud ning seetõttu tuleb lugeda kohustused üle antud hetkest, mil leping faktiliselt sõlmiti ja anti üle kohustused lepingulises mahus. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
21. Kaebus on esitatud 09.07.2007 vastustaja 11.06.2007 otsusele. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Pakendiaktsiisi seaduse § 2 p 5, § 5 lg 2 kohaselt maksab Eestis täidetud pakendilt aktsiisi pakendi kasutaja, kelleks on ettevõtlusega tegelev füüsiline või juriidiline isik või välismaa äriühingu filiaal Eestis, kes täidab pakendi kaubaga. 1 Kooskõlas pakendiaktsiisi seaduse § 11 lg 1 võib aktsiisimaksja käesoleva seadusega sätestatud kohustused anda kirjaliku lepinguga üle ainult pakendiseaduse § 16 lõike 2 alusel asutatud taaskasutusorganisatsioonile. 3 Lähtudes viidatud paragrahvi lg 2 ei ole aktsiisimaksja vastutav pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise ning pakendiregistrile ja teistele pädevatele organitele info edastamise eest, kui aktsiisimaksja on käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga taaskasutusorganisatsioonile üle andnud ja on täitnud oma kohustused taaskasutusorganisatsiooni ees. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et leping taaskasutusorganisatsiooniga allkirjastati oktoobris
22. Lepingupooled ei ole vaidlustanud lepinguosaliste volitusi lepingu sõlmimisel. Kaebaja väidetel on ta pakendiaktsiisi seaduses sätestatud kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle antud lepingu alusel tagantjärgi alates 01.07.
23. Taaskasutusorganisatsioon on
24. aastal kolmandate isikute eest pakendid kokkukogunud ja taaskasutusse suunanud ning tähtaegselt esitanud ka vastavad andmed iga kalendriaasta kohta pakendiregistrile, seetõttu puudub kaebaja hinnangul maksuhalduril õiguslik alus aktsiisi nõudmiseks kaebajalt. 1 Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-82-08 seisukohal, et PakAS § 11 ei välista pakendiettevõtja kohustuste tagasiulatuvat üleandmist. PakAS ja Pakendiseaduse eesmärgid on täidetud, kui on toimunud reaalne pakendijäätmete kogumine ja taaskasutus. Kui taaskasutusorganisatsioon on täitnud lepingust tulenevad kohustused enne lepingu vormistamist konkreetse pakendiettevõtjaga, siis ei saa ainuüksi lepingu hilinenud vormistamine olla piisav põhjus aktsiisiga maksustamiseks. OÜ E on sõlminud kirjaliku lepingu nr T-1331/10-06 MTÜ-ga E (tl 19-21). Riigikohtu halduskolleegium on eelpool viidatud otsuses leidnud, et antud lepingut tuleb maksustamisel arvestada, sest lepingu pooled on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lepingudokumendile kirjutati alla oktoobris
25. Vaidlus on asjas selle üle, millal on kaebaja pakendiaktsiisi seaduses sätestatud kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte tegelikust tahtest. Kuna käesoleval juhul on ebaselge, milline oli lepingupoolte tegelik tahe lepingu sõlmimise tähtaja ja selles märgitud kohustuste üleandmise osas, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, milles lepingupooled selles osas kokku leppisid. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist asjas toodud asjaoludest ning esitatud tõenditest. Lepingust küll ei ilmne, et aruandlus oleks lepingu lisaks, kuid arvestades seda, et lepingu tingimusi ja selle täitmist saab tõendada ka muude tõenditega, ei saa lepingupoolte tegeliku tahte väljaselgitamisel jätta arvestamata tõendeid pakendite kogumise ja taaskasutamise kohta
26. aasta eest. Toimikus olevad kirjalikud tõendid: MTÜ Ee vastus maksuhalduri küsimustele,
27. aasta pakendite taaskasutamise aruanne, kaebaja
28. aasta aruanne MTÜ-le E, kaebajale tasumiseks esitatud ja tasutud MTÜ E arve pakendite kogumise ja taaskasutamise
29. aasta eest (tl 39-40, 41-43, 47, 50, 53) tõendavad, et kaebaja on oma kohustused täitnud ja tasunud taaskasutusorganisatsioonile tema poolt osutatud teenuste eest. MTÜ E on kinnitanud, et loovutas kaebajale tagasiulatuvalt 2005 aasta II poolaasta pakendite taaskasutuse kvoodi. MTÜ E juhatuse esimehe A. K´e (TKO poolt lepingu allkirjastanud isik) tunnistajana antud ütluste kohaselt tuleb taaskasutusorganisatsioonile lepingu punktist 2 p 1 p 1 kohustus tagada kaebaja pakendiseadusest tulenevad kohusustused alates 01.07.2005 (tl 82, 19,21). Tulenevalt eeltoodust on taaskasutusorganisatsioon kogunud ja taaskasutusse suunanud nõutava koguse pakendeid ning OÜ E on selle eest tasunud alates 01.07.
30. Järelikult täideti lepingupoolte poolt lepinguga nr T-1331/10-06 võetud kohustused ka
31. aasta eest. 4 Seega oli lepingu nr T-1331/10-06 sõlmimise eesmärk anda pakendiaktsiisi seadusega sätestatud kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle alates 01.07.2005 ning lähtudes eeltoodust oli poolte tegelik tahe suunatud lepingu sõlmimisele alates 01.07.
32. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja täitnud alates 01.07.2005 PakAS § 8 lg 1 p 4 toodud aktsiisivabastuse tingimused ning kaevatav maksuotsus pakendiaktsiisi määramise kohta tuleb tühistada. Kaebaja on esitanud taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 926 krooni (tl 23). Kooskõlas HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv. Annika Vendik Kohtunik 5