) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Toomas Villonen ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Toomas Villonen võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu Tsiviilasi nr 2-09-20355 määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 26.02.2002.a sõlmitud mobiilsideteenuste lepingust 10165273 (edaspidi Leping), mille alusel kostja kasutas AS Tele2 Eesti poolt pakutud teenuseid ning kohustus saadud teenuste/kauba eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. AS Tele2 Eesti esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja jättis nende eest tasumata. Kostja jättis AS-le Tele2 Eesti tasumata arvete alusel kokku 2246.21 krooni. Vastavalt Lepingu lahutamatuks lisaks oleva Üldtingimustele VII peatükis sätestatule on kostja kohustatud arvete maksmisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Üldtingimuste punkt IX kohaselt lõpetas Tele 2 Eesti AS Lepingu ennetähtaegselt ning loovutas Lepingust tuleneva nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võla tasumist, kuid kostja nõuet ei rahuldanud.
lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Hageja andmetel on tema menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu. Hagimenetluses tasutud riigilõiv on kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja Lisa 1, st põhjendatud.
p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Arvestades, et hageja avaldus jäeti maksekäsu kiirmenetluses
lg 2 p 3 rahuldamata Pärnu Maakohtu 14.04.2009.a määrusega ning hageja esitas sama kostja vastu samas nõudes hagiavalduse kohtusse 04.05.2009.a, tuleb ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu arvata hageja menetluskuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1100 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.