6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, Asjaolud, hageja A J’i J’i nõuded. nõuded. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 29.01.2002.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja AS Mai Toidukaubad 15.09.1997.a. ehitise ostu-müügilepingu, mille kohaselt sai hageja omandisse xxxx asuva hoone. 14.01.1999.a. võttis Narva linn vananenud andmete alusel vastu korralduse maa erastamiseks AS-le Mai Toidukaubad kui hoone omanikule. 05.01.2000.a. sõlmisid Narva linnapea (Eesti Vabariigi nimel) ja kostja, erastamise käigus, maa ostu-müügilepingu xxxx maaüksusele, kuigi hageja on xxxx asuva ehitise omanik ja hageja kasutab ka maad. Hageja palub tunnistada 05.01.2000.a. Eesti Vabariigi ja AS Mai Toidukaubad vahel sõlmitud maa ostu-müügileping kehtetuks ja mõista kostjatelt solidaarselt välja kohtukulud. 04.09.2008.a. kohtule saabunud hagiavalduse terviktekst, millega hageja muudab hagi alust, on esitatud
1 kohaselt põhjendusega, et hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Hageja selgitab, et 01.12.2004.a. kohtusse esitatud avalduses 2 (toimik 1 tl 96-98) hageja palus kaasata menetlusse kostjana T K ning KRS § 65 lg. 1, § 66, TsÜS § 66, MRS § 23 lg. 6, § 31 lg. 2, TsÜS § 89 ja Riigikohtu otsuse 3-2-1-19-04 alusel palus tunnustada 05.01.2000.a. kostja
1, kuna õigust kohtusse pöördumisele omavad need isikud, kes vajavad oma eelneva ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitsta. Kuna Eesti Vabariik ei volitanud A J’it ja/või tema esindajat kaitsma kohtus riigi huvisid, siis tuleb antud avalduse vastuvõtmisest keelduda. 2. Ei ole võimalik ka saavutada antud hagiga hageja teist eesmärki, nimelt saada õigust erastada maad, mis on vajalik hoone hooldamiseks. Maa erastamise tähtaeg Eesti Vabariigis on möödunud. Käesoleval ajal võib osta kinnistu või sõlmida rendilepingu Eesti Vabariigiga hoonestuse eesõigusega. Hageja esindaja viide AÕS §-le 65 lg. 1 on asjakohatu. See norm reguleerib ebaõige kande muutmise või tühistamise korda (isiku nõusoleku mittesaamine, kelle õigusi puudutab kande muutmine; vastuväidete esitamine jne). Kuna T.K on heauskne omandaja, siis AÕS § 65 lg. 1 ja 3 nimetatud nõuet ei kohaldata. Seega muudetud hagi on esitatud mitte selleks, et hageja seadusega kaitstud õigusi ja huvisid kaitsta. Samuti ei ole võimalik hagi esitamisega saavutada eesmärki, mis oli näidatud 04.09.2008.a. avalduses (
2, kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Hageja ei selgita, kuidas nimelt tema poolt taotletavad tunnistajad võivad tõendada kahe sõlmitud lepingu (05.01.2000 ja 2003.a) kehtetust. Hageja eesmärki käesoleva hagi abil „kostjatelt välja nõuda ehitist kui vallaasja", samuti tagastada endale „õigus olla ehitise omanikuna maa erastamise õigustatud subjektiks", saavutada võimalik ei ole. Seepärast
2 alusel tuleb 04.09.
Toimikus ei ole mingeid andmeid, et A.J õigused ja kohustused oleksid rikutud. Seega kohus oleks võinud selle nõude jätta läbi vaatamata. Pahausksed on tunnistaja S.M ütlused, et tema 2001.a. koos V.P ’i ja B.Z ’iga arutasid hagiavalduse küsimusi V.P ’i juures köögis. B.Z ’i sõnul istuti toas. V.P ’i sõnul ei ole S.M tema korteris käinudki. Tunnistaja S.B ja B.Z midagi olulist selles vaidluses ei esitanud. Viru Maakohtu 30.05.2007.a. kohtuotsus tõendab, et A.J ’i ütlused ei ole õiged. Kohtuotsustega on A.J ’i ütlused vastuolus. Esindaja palub T.K hagi rahuldada. V. Maak Maakohtu aakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused.
1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt
ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja esindajate selgitused, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavaldused, nende täpsustused, dokumentaalsed tõendid ja menetlusosaliste kirjalikud seisukohad, tuvastas, 1) hageja täpsustas oma nõudeid korduvalt ning asja arutamisel jääb 04.08.2008.a. täpsustatud hagiavalduses esitatu juurde, mille kohaselt on A J’il kostjate AS Torbist, Eesti Vabariigi ja T K vastu järgmised nõuded a) tunnustada 05.01.2000 kostja
Hageja A.J on tõendanud, et tema oli alates 15.09.1997.a. xxxx asuva kauplusehoone kui vallasasja omanik. 5) AÕSRS § 13 lg. 3 järgi ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. MaaRS § 20 lg. 1 järgi erastamisele kuulub maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse ning § 21 lg. 1 kohaselt maa erastamise õigustatud subjekt on Eesti kodanik, lg. 2 kohaselt Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. Vastavalt MaaRS § 22 lg. 1 saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Kuna 8 poolte vahel 15.09.1997.a. ehitise kui vallasasja ostu-müügileping ei ole tühine, siis järelikult ei olnud AS Mai Toidukaubad maa erastamise lepingu sõlmimise ajal enam ehitise omanik ning tal puudus ostueesõigusega maa erastamise õigus ja kostjad on rikkunud A J’ile AÕSRS § 13 lg. 5 tulenevat õigust nõuda tema ehitisealustele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist või saada maa omanikuks. Kehtinud TsÜS § 66 lg. 1 kohaselt tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. MaaRS § 22 lg. 1 ei sätesta võimalust maad ostueesõigusega erastada juhul, kui avaldus esitatud on, kuid ehitise omanik enam ei olda. Maa erastamine seda õigust mitteomavale isikule on seaduse oluline rikkumine, mille tõttu on kostjate AS Mai Toidukaubad ja Eesti Vabariigi vahel Narva Linnapea kaudu 05.01.2000.a. sõlmitud maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping tühine. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu p. 2 kohaselt on lepingu objektiks vastavalt Narva Linnavalitsuse 14.01.1999.a. korraldusele nr. 102k “Maa ostueesõigusega erastamine xxxx” maaüksus koos selle oluliste osadega ja üldpindalaga 293 m 2. Jõhvi Halduskohtu 19.02.2003.a. otsusega on tuvastatud Narva Linnavalitsuse 14.01.1999.a. korralduse nr. 102-k õigusvastasus. Seega on maa erastamise aluseks olev haldusakt ebaõige. Kuna xxxx asuva maa müük oli seadusevastane, tuleb tunnustada 05.10.2000.a. ostumüügilepingu tühisust ja A J’i hagi selles nõudes rahuldada. 6) AÕS § 57 lg. l kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta, see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud. AÕS § 65 lg. 1 järgi ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. AÕSRS § 10 lg. 5 ja KRS § 72 lg. 2 kohaldamist käsitleva Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.04.2003.a. otsusega nr. 3-2-1-26-2003 on selgelt väljendatud seisukohta, et isikule, kelle õigust on registriosa ebaõige avamisega rikutud, tuleb anda võimalus oma õiguse kasutamiseks ja võimalikult suures ulatuses taastada olukord, mis oli enne kinnistusregistriosa avamist. Kui AS Mai Toidukaubad ja Eesti Vabariigi vaheline maa ostumüügi leping on tühine, siis on asjaõigusleping ka tühine TsÜS § 66 mõttes ning on järgnev kinnistamisotsus ja kinnistusraamatu kanne samuti ebaõiged, kuna kande tegemise alused ei olnud õiguslikud. Seega tuleb tunnustada 05.10.2000.a. asjaõiguslepingu tühisust ja A J’i hagi selles nõudes rahuldada. 7) Lähtuvalt AÕS §-de 67 ja 65 ning KRS § 65 sätteist on hagejal õigus nõuda ebaõige kande kustutamist ja parandamist. Tühise tehingu ja ebaõige kande alusel saadu tuleb tagastada ehk ennistada tuleb endine olukord. Erastamislepingu tühisuse korral on vajalik tehingu järgi saadu tagastada. See on võimalik siis, kui kinnisasja omanikuks saab Eesti Vabariik, kes kantakse omanikuna kinnistusraamatusse. Vastavalt KRS § 72 lg. 2 suletakse avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa omaniku lihtkirjaliku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole KRS § 8 lg. 3 järgi kohustuslik ning kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigustega ega antud teise isiku valdusse. Selle sätte eesmärgiks oli anda isikule, kelle õigust on registriosa ebaõige avamisega rikutud, võimalus oma õiguse kasutamiseks ja võimalikult suures ulatuses taastada olukord, mis oli enne kinnistusregistriosa avamist, s.t võimalus maa erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks. Hagi rahuldamise eesmärgiks on seega hageja asetamine võimalikult samasesse olukorda, milles ta olnuks, kui maa seadusvastast müüki poleks toimunud. Kuna maa ostumüügileping ja asjaõigusleping on tühised, siis on hagejal õigus nõuda kannete muutmist. 8) AÕS § 56 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis loetakse see lõppenuks. Kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Riigikohus on 02.10.2000.a. lahendis nr. 3-2-1-97-00 selgitanud:“ Heausksusega ei saa kaitsta omandamist omandireformi 9 käigus avaliku võimu akti alusel. AÕS §-s 56 lg. 3 reguleeritakse kinnisasja omandamist tehingu, asjaõiguslepingu läbi.“ Kolleegium on avaldanud seisukoha, et kui registriosa avamine oli ebaõige, siis omab tähtsust, kas ebaõigesti omanikuna kinnistusraamatusse kantud isikult kinnisasja omandanud isik teadis või pidi teadma registriosa avamise ja kande ebaõigsusest ehk asjaoludest, mis tingisid tagastamiskorralduse õigusvastasuse ja selle kehtetuks tunnistamise. Selles vaidluses saaks kostjat pahauskseks pidada, kui ta teadis või pidi teadma, et tagastatud maal asuvad teise isiku õiguslikul alusel püstitatud ehitised ning nende omanikule ei tagatud seadusest tulenevat võimalust saada maa omanikuks või nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. Seda, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandanud isik oli pahauskne - teadis või pidi teadma ebaõigest kandest - peab tõendama hageja. Seda on hageja ka piisavalt selgitanud ja tõendanud. Tunnistajate ütlustega ja kostja T.K enda ütlustega on tõendatud, et ta teadis, et kinnistu omanik ei ole õigustatud kinnistut võõrandama, kuna kohtu menetluses oli vaidlus Xxxx maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu osas. T.K AS Mai Toidukaubad, hilisema nimega AS Torbist, osaniku ja nõukogu liikme V.P ’i elukaaslase ja hilisemalt abikaasana teadis T.K kinnistu ostu-müügiga seonduvaid asjaolusid. V.P kinnitab, et tema oli kauplusehoone ehitaja, pani sinna oma raha ja aja. T.K istungil kinnitas, et tema, pidanud nõu V.P ’iga, selle kinnistu ka ostis. Tunistaja S.B ütleb, et teab T.K 2001.a., kui kohtuti hagejale kuuluvas kauplusehoones. Tunnistaja B.Z kinnitab, et T.K oli kursis kogu ehitise ostu-müügi vaidlusega, kuid tema ei saanud lepingut vaidlustada. Selletõttu püüdsid seda teha tunnistaja ja V.P . Kostja AS Torbist, endise AS Mai Toidukaubad, seaduslik esindaja L.T oli samuti teadlik kõigist tehingutest, mis AS Mai Toidukaubad nimelt tehti, samuti tingimustest, millest lähtuvalt tehingud tehti. Seda on ta kohtu eelistungil kinnitanud, et tegelikult langetas kõik otsused tema, kuigi esindajad tehingute tegemisel võisid olla teised isikud. Seega pole oluline kostja esindaja kirjeldus ja hinnang S.M ’i tegevusele, kes tegi seda, mida käskis L.T . Järelikult on AS Mai Toidukaubad ja T.K vahel 27.03.2005.a. sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping tühised ja hageja nõue viidatud lepingu tühisuse tunnustamiseks on põhjendatud rahuldada. 9) AÕS § 56 lg. 3 sätestab, et kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. T K ei saa tugineda kinnisasja heausksele omandamisele, kuna ta teadis, et erastatud maal asub teise isiku ehitis ning et selle tegelikule omanikule ei tagatud seadusest tulenevat võimalust saada maa omanikuks. T.K teadis, et kinnistusraamatu andmed on ebaõiged. AS Mai Toidukaubad ja T K vahel 27.03.2003.a. sõlmitud notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping on tühised, kuna kinnistu on müüdud selleks õigust mitteomava isiku poolt isikule, kes oli müümise tegelikest asjaoludest teadlik ja keda ei saa pidada heauskseks omandajaks. TsÜS § 66 lg. 5 järgi tuleb kõik tühise tehingu alusel saadu tagastada. Kuna kinnistu on omandatud pahauskselt, siis lasub kostja T K’l kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks. TsÜS § 68 lg. 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. 10) AÕSRS § 10 lg. 5 ja KRS § 72 lg. 2 kohaselt üksnes juhul, kui parandada oleks vaja vaid registriosa teises jaos olevat omaniku kohta tehtud kannet, saaksid kinnistusraamatust nähtuv omanik ja õigustatud isik kokku leppida omandi üleminekus, vormistades selle notariaalaktina, kuid antud juhul pole see võimalik. Seadus ei võimalda kinnistusregistriosa sulgemist juhul, kui kinnistusraamatu kanne on ebaõige. KRS § 72 lg. 2 kohaselt saab seda teha omaniku lihtkirjaliku avalduse alusel. Hageja nõuet tuleb käsitleda kui maa erastamise eelse omaniku omanikuna kinnistusraamatusse kandmise nõuet. Enne kinnistusregistriosa avamist oli maa omanikuks riik, kes on õigustatud vajadusel registri osa sulgema või muul viisil seda korraldama. Olemasolev registriosa on vajalik sulgeda, et oleks võimalik seejärel 10 vaidlusaluse maatüki osas maareform uuesti läbi viia ja otsustada maa ostueesõigusega erastamine. Kuna maa on läinud riigi omandist välja seaduse olulise rikkumisega ning kuna kustutatud kande automaatset taastamist seadus ette ei näe, siis ilma riigi kui kostjata pole võimalik kujunenud olukorda muuta. Seega riik kostjana kas saab anda oma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks ja riigi kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks või keelduda nõusoleku andmisest. Kuivõrd kostja Eesti Vabariik Narva Linnapea kaudu on hagi aluseks olevad asjaolud õigeks võtnud, tuleb Eesti Vabariik lugeda vastava nõusoleku andnuks.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja Eesti Vabariik on esindaja kaudu hagi õigeks võtnud. Tühise tehingu ja ebaõige kande alusel saadu tuleb tagastada ehk tuleb ennistada endine olukord. Kuna kinnistusraamatu kanne on ebaõige, siis tuleb ebaõige kanne muuta ja kanda kinnistusraamatusse Narvas Xxxx asuva kinnistu senise omaniku T.K asemel omanikuna Eesti Vabariik, ning sellega hageja vastav nõue rahuldada. 11) kohus leidis, et T K hagi A J’i vastu kinnisvara tagastamise nõudes tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hagi on tervikuna tõendamata. Väär on T K arusaam, et tal on õigus nõuda A J’ilt vara tagastamist 15.09.1997.a. ostu-müügilepingu alusel. Hagejana T K ei ole viidatud lepingu pooleks, mistõttu ei ole temal õigust viidatud lepingut vaidlustada, seda kehtetuks tunnistada, selle lepingu eset enda omandiks pidada ega sellest lepingust tulenevalt ka mingit vara tagastamist A J’ilt nõuda. T K ei ole AS Mai Toidukaubad ja A J’i vahel sõlmitud lepingu tulemusena midagi saanud, mida ta saaks tagasi nõuda. Hageja viidatud ostu-müügilepingu esemeks oli vallasvarana kauplusehoone. T K on aga omandanud kinnisvara, mis pole kunagi olnud tema valduses. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, millest tulenevalt lähtub ta vara tagasinõudmisel VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätteist. Hageja kohtuistungil viitab AÕS §-le 34 lg. 2, mille kohaselt valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kui kinnistu Xxxx on A J’i valduses, nagu kohtuistungil selgus, siis viidatud sättest lähtuvalt pole ka T K vastupidist tõendanud. T K esindaja kohtuistungil kinnitas, et kinnistu on alates 2001.a. oktoobrist A J’i valduses. T K viidatud AÕS § 53 lg. 2 on kehtetu alates 17.02.1999.a., viide AÕS §-dele 54 ja 84 lg. 1 pole aga asjakohased, kuna T K ei ole esitanud kahjunõuet pahauskse valdaja vastu ega ole ka tõendanud, et A J tema kinnisasja pahauskselt valdab või et tal üldse hagi valdusest väljanõudmiseks oleks. Samuti pole T K esitanud mingit maamaksu nõuet, kuigi on seda asjaolu korduvalt nimetanud. Kes on maa omanik, see peabki maamaksu maksma. Kogumis on T K hagi tõendamata, tema esindaja seisukohad lähtuvad kohtu arvates vaidluse aluseks olevate asjaolude ebaõigest käsitlusest, mida hoolimata kohtu selgitustest pole ka täpsustatud. Kostja esindaja on nimetanud oma täiendavalt saadetud seisukohti taotlusteks, mis taotlustena käsitletavad pole. Näiteks pole kostja esindaja alates hagi menetluses olemisest kordagi vaidlustanud Eesti riigi esindaja osavõttu, teeb seda aga 20.01.2009.a. nn. taotluses viitega mõlemale hagile. Samas pole T K hagi Eesti riigi vastu esitanud. Sama tuleb täheldada ka 09.02.2009.a. esitatud nn. taotluse kohta, kus tegelikult iseloomustatakse S.B ’i kui tunnistajana välja kutsutud isikut. Viidatud asjaolud on sellised, millele menetlusosaline saab oma hinnangu anda asja arutamisel. Seda pole kostja esindaja teinudki. Kokkuvõttes kohus leidis, et A J’i hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna, sest kohtumenetluse kestel on hagi tervikuna rahuldamise eeldused tuvastamist leidnud. Hagejale kuulub hoone, mille omanikuks sai ta vallasasja ostumüügilepingu alusel. Hagejale kuuluva hoone juurde maa erastamine kostjale AS Mai Toidukaubad oli ebaseaduslik, maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on tühised, mille tulemusena on muutunud ebaõigeks registriosas olevad kanded, kinnistu on müüdud pahausksele omandajale tühise tehingu alusel. T K hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hagi on menetluses alates 22.04.2002.a. Alates 01.01.2006.a. jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik.
RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende 11 kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Kehtinud
1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja A J palub kostjatelt ASlt Torbist ja T K’lt hageja kohtukulud välja mõista summas 10 450 krooni. Kuna kohtu arvates on kogu kohtuvaidluse põhjustanud AS Mai Toidukaubad oma asjatundmatu või ka sihilikult seadusevastase tegevusega, siis jätab kohus hageja A J’i kohtukulud kostja AS Torbist kanda ja mõistab kostjalt kohtukuluna välja hageja tasutud riigilõivu 240 krooni ning tasu kolme tunnistaja ülekuulamise eest summas 654 krooni ja 50 senti. Muus osas jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. Ülejäänud tunnistajate eest makstud tasu kuulub hagejale tagastamisele summas 655 krooni ja 50 senti, kuna hageja loobus kolme tunnistaja ülekuulamisest. Hageja tunnistajate tasu katteks on tema esindaja I B maksedokumendi nr. 537 alusel 04.09.2008.a. kontolt xxxx Hansapangas kandnud Rahandusministeeriumi kontole xxx, viitenumber xxxx, summa 1 092 krooni ja 50 senti selgitusega “Tsiviilasjas nr. 2-02-29 hageja A J tunnistajatasu viie tunnistaja eest”.
7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna.
l p. 2 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Maa ostu-müügilepingust nähtuvalt oli tehingu hinnaks 7 325 krooni, millest viis protsenti moodustab 366 krooni ja 25 senti, mis tuleb kostja ASlt Torbist hageja A J’ile välja mõista. Kuna T K hagi jääb tervikuna rahuldamata, siis tema hagis jäävad kõik kohtukulud tema enda kanda. Kohus kohaldas TsÜS §-de 66, MaaRS §-de 22 lg. 1, AÕS §-de 56, 57 lg. 1, 65 lg. 1, 67 lg. 1, AÕSRS §-de 11, 13, 14, TSK § 242, KRS § 72 sätteid ja juhindus
§-de 230, 440-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 29.detsembril 2009.a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.