← Eesti

3-09-814/42

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-814 Haldusasi OÜ PÕLTSAMAA MEIEREI J

,,Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord" (edaspidi – Määrus nr 44) § 1 lõikele 4, mille kohaselt kohaldatakse Määrust nr 44 suure tööstusettevõtja poolt elluviidavate põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna projektidele. EAS-i juhatus tuvastas PMJ

  1. aasta majandusaasta aruande alusel, et taotleja ei ole suur tööstusettevõtja, vaid väike- ja keskmise suurusega ettevõte (edaspidi: VKE).
  2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  3. märtsi
  4. a vaideotsusega nr 10 jäeti rahuldamata PMJ vaie EAS-i juhatuse
  5. detsembri
  6. a otsuse nr 1.1-1.5/08/2200 peale.
  7. PMJ esitas
  8. aprillil
  9. a Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i juhatuse
  10. detsembri
  11. a otsuse nr 1.1-1.5/08/2200 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri
  12. märtsi
  13. a vaideotsuse nr 10 tühistamiseks. Kaebuse väidete kohaselt: 1.

§ 1

„Kohaldamisala“ lõige 4, mis sätestas, et määrust kohaldatakse suure tööstusettevõtja poolt elluviidavate põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna projektidele, ei sisalda ometigi sätet, et Määrust nr 44 ei kohaldata VKE-de poolt elluviidavatele projektidele. 2.

§ 1

lõikes 4 ei looda erandit määruse kohaldamisalast, sest § 1 sisaldab ka lõiget 3, mis määratleb, missuguste projektide suhtes Määrust nr 44 ei kohaldata. VKE-de põllumajandustoodete mitteesmase töötlemise projekte selles loetelus, mille osas Määrust ei kohaldata, ei ole.

  1. Toetatud projektide nimekirjas EASi veebilehel on hulgaliselt VKE-sid.
  2. Euroopa Komisjoni määruse 1628/2006 art 1 lg 2 sätestab, et määrust kohaldatakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, sealjuures märkimata eelistust suurettevõtja kohta või VKE-de suhtes negatiivset erandit tegemata. "Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse" (edaspidi: STS) §-s 14 (nõuded taotlejale) ei nähta ette võimalust meetme tingimustes kehtestada taotlejale selliseid nõudeid, et ühtede osalemine meetmes ettevõtte suurusest nähtuva sihtgrupi tunnuse alusel oleks välistatud teistega võrreldes.
  3. VKE-de väljajätmine toetatavate hulgast on vastuolus EÜ asutamislepingust tuleneva ebaseadusliku riigiabi keeluga. Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (edaspidi: Rakenduskava) kohaselt on selle üheks prioriteetseks suunaks VKE-de toetamine.
  4. EAS palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt:
  5. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise meetme eesmärk on ellu viia Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime“ laiemaid eesmärke, milles konkreetse tehnoloogiainvesteeringu toetusprogrammi rakendamisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses nr 1628/2006 sätestatud üldjuhiseid. Meetme eesmärk on toetada tööstusettevõtteid, mis võivad olla oma staatuselt nii VKE-d kui ka suurettevõtted. 2.

§ 1

lg 4 on piiratud erandliku valdkonna – põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna – sihtgrupp, milleks võivad määruse kohaselt olla vaid suurettevõtted. Kaebaja viide määruse § 1 lg 4 ja lg 3 vastuolule on ebaõige, sest § 1 lg 3 loetleb valdkonnad, millele ei tohi olla projekti tegevused suunatud, § 1 lg 4 sätestab aga erandi põllumajandus- 2 toodete töötlemise tegevusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtete sihtgrupile, ehk millised selle valdkonna ettevõtteid üldse meetme määruse alusel toetatakse.

  1. PMJ taotlus on küll Euroopa Komisjoni määruse nr 1628/2006 regionaalabi üldises kohaldamisalas laiemas mõttes, kuid mitte liikmesriigi rakendusasutuse poolt kehtestatud konkreetse ettevõtluse valdkonna kehtiva meetme määruse kohaldamisalas. Käesoleval ajal on Eestis investeeringuteks ettenähtud kõnealuse regionaalabi andmine korraldatud selliselt, et põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna ettevõtted, kes on staatuselt VKE-d, saavad toetust küsida põllumajandusvaldkonna toetuste rakendusüksuse PRIA tööstustele suunatud toetusmeetmete kaudu ning põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna ettevõtted, kes ei ole staatuselt VKE-d, saavad toetust küsida EAS-i toetusmeetme kaudu.
  2. Majandus- ja kommunikatsiooniminister palub jätta kaebuse rahuldamata. 1.

§ 1

lõiked 3 ja 4 kehtestavad erandid § 1 lõikes 1 toodud määruse üldisest kohaldamisalast: § 1 lg 3 kehtestab üldsättest erandid ehk millistele tegevusvaldkondade projektidele määrus ei kohaldu ning lõikega 4 täpsustatakse sihtgrupp, kes saavad taotlusi esitada põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas. Määrus nr 44 kohaldub seega põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas suure tööstusettevõtja elluviidavale projektile. Üldiselt on Määrus nr 44 VKE-dele kohaldatav, välja arvatud põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas, milleks taotles toetust VKE-ks olev PMJ.

  1. STS § 13 punkt 5 kohaselt võib meetme tingimustes vajadusel sätestada, et meetme raames võetakse taotlusi vastu konkreetse tegevuse, piirkonna, sihtrühma või meetme eelarve osa kohta. Et VKE-de projekte toetab Põllumajandusministeerium läbi meetme „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“, siis on MKM õigusakti andjana Määruse kohaldamisala piiranud sihtrühmaga ja lubanud Määruse alusel taotleda toetust vaid suurtel tööstusettevõtjatel põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas. Nii saavad VKE-d põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas taotleda toetust PRIA kaudu ja välistatakse toetusmeetmete dubleerimine ning projektide võimalik topeltfinantseerimine. Seega ei ole liikmesriik määrust 1628/2006 rakendanud selliselt, et ettevõtjat olenevalt määratlusest suurettevõtjana või VKE-na oleks mingil määral soositud või tehtud erandit.
  2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  3. märtsi
  4. a määrusega nr 23 on

§ 1lg 4 tunnistatud kehtetuks. Määruse nr § 10 lg 1 sõnastust muudeti järgmiselt: „

(1)Taotlejaks võivad olla Eesti äriregistrisse kantud tööstusettevõtjast äriühingud, välja arvatud väike ja keskmise suurusega tööstusettevõtjad, kelle projekt on suunatud asutamislepingu Lisas 1 loetletud põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnale, ning tööstusettevõtjad, kellel on 750 või rohkem töötajat või kelle aastakäive on 200 või enam miljonit eurot ja kelle projekt on suunatud asutamislepingu Lisas 1 loetletud põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnale.“. Tulenevalt eeltoodust ei ole VKE-de projektid põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas toetatavad. Määruse muudatusega välistati olukord, kus varasemalt oli põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas taotluse esitanud VKE taotlejana nõuetele vastav kuid taotlus mitte. Määruse muudatuse kohaselt ei ole põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas taotluse esitanud VKE taotlejana nõuetele vastav. Määruse muudatus ei olnud suunatud senikehtinud regulatsiooni põhimõttelisele muutmisele (st mitte välistada VKE-sid toetuse taotlemisest põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnas alles eelnõu jõustumisel), vaid normide formaalsele täpsustamisele Määruse tegelikku sisu ja eesmärki muutmata nagu nähtub ka seletuskirjast. 7. Põllumajandusministeerium leiab, et PMJ ei ole toetuse taotlemisel seatud faktiliselt ebasoodsamasse olukorda kui sama valdkonna suurettevõtja. 3 KOHTU PÕHJENDUSED 8. PMJ esitas EAS-ile taotluse EU29422 toetada tema projekti „MKT-Steel silindri ja blokkjuustu pressi- ja tootmisliin koos pesukeskusega”. Taotlus jäeti EAS-i juhatuse 31. detsembri 2008. a otsusega rahuldamata põhjusel, et see ei vasta

§ 1lõikes 4 sätestatud tingimusele.

Haldusakti andmise õiguslikuks aluseks olid „Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse“ (STS) § 15 lg 3 p 1 ja § 16 lg 2 p 2 ning

§ 16lg 1, lg 3 p 1 ja lg 5.

9. Vaidlusalune säte,

§ 1„Kohaldamisala“ kuni 20. märtsini 2009. a kehtinud redaktsioonis, oli sõnastatud järgmiselt: „

(1)Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.
(2)Meetme raames antav toetus on tehnoloogiainvesteeringuks ettenähtud regionaalabi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 01.11.2006, lk 29–40), ja «Konkurentsiseaduse» §s 342 sätestatut.
(3)Määrust ei kohaldata projektidele, mis on suunatud järgmiste tegevusvaldkondade rahastamiseks: 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine, samuti jahipidamine ja loodussaaduste kogumine; 2) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) nimetatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 120) ja joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 110 välja arvatud alajagu 1107); 3) Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 artikli 1 lõikes 2 sätestatud tegevusvaldkonnad: kalandus ja vesiviljelus (sealhulgas EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102), laevaehitus, söetööstus, terasetööstus ja sünteeskiutööstus.
(4)Määrust kohaldatakse suure tööstusettevõtja poolt elluviidavate põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna projektidele vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 artikli 1 lõikes 2 sätestatule.“
  1. Kohus leiab, et EAS ja vaideorgan on Määruse § 1 lõiget 4 õigesti tõlgendanud ja kohaldanud. PMJ vastupidine tõlgendus on vastustajate poolt vaide- ja kohtumenetluses veenvalt ümber lükatud. Määruse § 1 lg 4, mille kohaselt kohaldatakse Määrust nr 44 suurte tööstusettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna projektidele, saab tähendada üksnes seda, et määrus kohaldub suurte ettevõtjate projektidele, mitte VKE projektidele. Vastupidise tõlgenduse korral puuduks Määruse § 1 lõikel 4 igasugune regulatiivne sisu, sest meetme kohaldatavus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektori suhtes tuleneb vahetult Euroopa Komisjoni määruse nr 1628/2006 art 1 lõikest
  2. On ilmselge, et sätte eesmärgiks on välistada määruse kohaldamisalast VKE-de põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonna projektid. Asjaolu, et määruse kohaldamisalast on välistatud ka Määruse § 1 lõikes 3 loetletud projektid, et tähenda, et kõik muud projektid kuuluvad tingimusteta määruse kohaldamisalasse – sellist sõnaselget reeglit ei tulene lõikest 3 ega teistest sätetest. Kaebuse esitaja pakutud tõlgendusargumendid on väheveenvad, kuna need ei arvesta sätte eesmärki ja seost teiste sätetega ning samastavad kirjapandud laused õigusnormiga (asjaolust, et § 1 lg 4 ei sisalda sõnu „üksnes“, vaid“ või „ainult“, ei järeldu, et lausega edasiantav õigusnorm seda ei sisalda). Normitehniliselt ja õigusloome parema arusaadavuse huvides võinuks säte olla grammatiliselt täpsem või veel parem, sisalduda taotlejale esitatavaid nõudeid reguleerivas paragrahvis, kuid see ebatäiuslikkus ei muuda õigusnormi sisust arusaamist võimatuks. Kaebaja väite osas, et normi ebaselge 4 sõnastus võib põhjustada kahju asjatute kulutuste näol, viitab kohus riigivastutuse seaduse § 14 lõikele 1, mis kehtestab piirangud õigustloova aktiga põhjustatud kahju hüvitamisele.
  3. Asjaolu, et toetatud projektide nimekirjas EASi veebilehel on hulgaliselt VKE-sid, ei kinnita kaebuse esitaja argumentatsiooni ja ei ole ka üllatav, sest teistes sektorites peale põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise kohalduvad

sätted kõikidele ettevõtetele, s.h VKE-dele.

  1. Iseenesest on õige, et Euroopa Komisjoni määruse 1628/2006 art 1 lg 2 ei välista selle määruse kohaldamisalast põllumajandussektori VKE-sid. Õige on ka see, et erinevates õigusaktides peetakse VKE-de toetamist struktuurifondide vahenditest oluliseks. Nõustuda tuleb ka sellega, et põllumajandussektori VKE-dele tehnoloogiainvesteeringute toetamata jätmine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ja Euroopa Komisjoni määrusest tulenevaid põhimõtteid.
  2. Kuid käesoleval juhul ei ole VKE-d tehnoloogiainvesteeringu toetusest ilma jäetud. VKE-de projekte toetab PRIA põllumajandusministri
  3. aprilli
  4. a määruse nr 31 alusel läbi meetme „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“, mis kohaldub ainult VKE-dele. Kohus peab usutavaks Põllumajandusministeeriumi poolt kohtumenetluses antud selgitusi, millest nähtub, et faktiliselt on põllumajandussektori VKE-del suurem võimalus saada PRIA kaudu tehnoloogiainvesteeringuteks toetust kui teistel ettevõtetel EAS-i kaudu (arvestades kummagi meetme eeldatavate taotlejate arvu ja toetusesummade suurust ning asjaolu, et VKE põllumajandustootmise toetamise programmi eelarve on 603 mln krooni, EAS-i tehnoloogiainvesteeringu programmi eelarve 580 mln krooni). Seega pole praegusel juhul võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud. Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda toetuse saamist mitmest fondist korraga – määrusest 1628/2006 ei tulene nõuet, et kõikide tegevuste ja ettevõtete rahastamine peab toimuma tingimata ühe meetme raames. STS § 13 lg 4 kohaselt võib meetme tingimustes sätestada, et meetme raames võetakse taotlusi vastu konkreetse tegevuse, piirkonna, sihtrühma või meetme eelarve osa kohta.
  5. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Villem Lapimaa 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.