← Eesti

2-08-7595/6

Obsah (8)§ 468§ 442§ 410§ 413§ 419§ 420§ 1741§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIM Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-7595 Tsi

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus 5. Välja mõista M P`ilt menetluskulud summas 9750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni MS kasuks. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. 1 Hagejal on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kohustada kostjat täitma poolte vahel 01.11.2006.a. sõlmitud lapsele elatise maksmise, elukoha ja muud kokkulepet ning mõista välja kostjalt võlgnevus 69 874,65 krooni ning menetluskulud. Menetluse käik Kostja ega kostja esindaja 22.09.2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi mõlemad olid istungi ajast ja kohast teadlikud. Kostja esindaja mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kostja saatis kohtule 21.09.2009 e-kirja, kus teatas, et ei saa osaleda istungil, kuna viibib välisriigis töölähetusel. Tõendit antud väite kohta ei ole kostja esitanud. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa

§ 442

lg 7 mõttes.

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.

§ 413

sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 413

lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 419

kohaselt kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada.

§ 420

lg 2 kohaselt kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Menetluskulud Kooskõlas

§ 1741esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 3750 krooni ja õigusabikulud 12 000 kroon. Juhindudes

§ 162

lg 4 leiab kohus, et ebaõiglane oleks õigusabikulude summas 12 000 väljamõistmine kostjalt tervikuna. Kohus juhib tähelepanu, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult 2 keerukas, seega ei ole ka ajakulult mahukas. Käesolevas asjas on toimunud ainult üks kohtuistung. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on olnud seoses käesoleva asjaga kohtueelseid kulusid. Kohus peab mõistlikuks jätta osa õigusabi kulu hageja enda kanda ja õigusabi kulud summas 6000 krooni välja mõista kostjalt. Ülejäänud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 9750 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.