2-08-24298/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. juuli 2009 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-08-24298 Hagi ese Menetlusosalised Ühisvara jagamise nõue Hageja: V T isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxxx xx-x Esindaja: vandeadvokaat Brigitta Mõttus, Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, Tallinn, Rävala pst.8 Kostja: M T isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx-xx Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna 10 Kohtuistungi toimumise aeg 18.
3. a RESOLUTSIOON Jagada V Tu ja M Tu ühisvara järgmiselt: Elamumaa (koos ühisvara hulka kuuluva vundamendiga) xxxxx, xxxxxxxx xx.xx (kinnistusregistriosa nr.xxxxxx), Hauben VT OÜ (registrikood 10055215), sõiduauto Mazda 626 reg.nr.xxx xxx (vl.a.1990), AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr.xxxxxxxxxxxxx tulenev kohustus ja AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr.xxxxxxxxxxxx tulenev kohustus jätta V Tu (xxxxxxxxxxx) ainuomandisse. Korteriomand asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx-xx (kinnistusregistriosa nr.xxxxxx) jätta M Tu (xxxxxxxxxxx) ainuomandisse. 2 Välja mõista V Tult Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisitasu summas 6000 (kuus tuhat) krooni, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034800017 või kontole nr.221023778606, viitenumber
4. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-08-24298 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu registreeriti 26.10.1985.a., abielulised suhted katkesid 2004.a. detsembrikuus ja abielu lahutati 2.12.2005.a. Kohtuotsus jõustus 13.12.2005.a. /t.l.18-19/ Abielu lõppemisel jäi poolte ühisvara jagamata, kuna hageja lootis saada kostjaga selles osas kokkuleppele. Abieluvaralepingut pooled sõlminud ei ole. Poolte ühisvara koosneb järgmistest varadest ja kohustustest: 1) Kinnistu asukohaga xxxxx, xxxxxxxx tn.xx hoonestamata ja haljastamata kujul - ühisvara väärtus 425 000 krooni. 2) Laen AS-st SEB Pank, laenujääk 29.04.2009.a. seisuga 52 233.39 EEK /t.l.121/, mille tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule xxxxx, xxxxxxxx xx summas 280 000 krooni. 3) Korteriomand asukohaga xxxxx, xxxxxxxx mnt.xx-xx väärtusega 442 000 krooni. 4) Laen AS-st Swedbank, laenu põhiosa jääk 21.04.2009.a. seisuga 171 938.29 krooni /t.l.122/, mille tagatiseks on seatud korteriomandile xxxxx, xxxxxxxx mnt.xx-xx hüpoteek summas 210 000 krooni. 5) OÜ Hauben VT- väärtus 41 200 krooni. 6) Sõiduauto Mazda- väärtus 10 000 krooni. Hageja teeb ettepaneku jagada vara selliselt, et hagejale jääks kinnistu asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xx, sellega seonduv kohustus, so laen AS-st SEB Pank ja OÜ Hauben VT. Kostjale jääks korteriomand xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx-xx, sellega seonduv kohustus, so laen AS-st Swedbank ja sõiduauto Mazda. Kuna hageja on ainuisikuliselt tasunud ühisvara hulka kuuluvaid laenukohustusi, taotleb ta, lähtuvalt sellest, kas kohus jagab laenukohustuse laenu võtmise või abielu lahutamise seisuga, kostjalt enamsaadud vara arvelt kas 48 800 krooni või 4306.60 krooni väljamõistmist. Kostja väited, et AS-st Swedbank võetud laenu ei kasutatud perekonna huvides, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei kinnita laenu enda huvidest kasutamist hageja konto väljavõtted. Alusetu on kostja väide, et ühisvara hulka kuuluvad ka kinnistu xxxxx, xxxxxxxx xx vundament ja tehnovõrkudega liitumise kulud, kuna nimetatud tööd teostati abielu ajal. Vundamendi ehitamise ja tehnovõrkudega liitumise tegelik aeg on tõendatud hageja poolt esitatud kirjalike tõenditega /t.l.7982/ ja tunnistaja J P ütlustega ning nimetatud töid teostati peale abielu lõppemist. Hageja palub ühisvara jagada lähtuvalt tema poolt tehtud ettepanekust ja eksperdi poolt määratud hindadest. 3 Kostja seisukoht Kostja täiendab hageja poolt esitatud varade nimekirja ja leiab, et ühisvara hulka kuuluvad ka xxxxx, xxxxxxxx xx kinnistu vundamendi maksumus ning liitumine tehnovõrkudega, millega seoses suureneb hagejale jääva ühisvara (so kinnistu xxxxxxxx xx) väärtus 240 000 krooni võrra /t.l.163/. Kostjale teadaolevalt teostati nimetatud tööd poolte abielu ajal. Vundamendi ehitamise aega tõendab tunnistaja R K. Kostja nõustub hagejaga, et AS-st SEB Pank võetud laen kuulub ühisvara hulka. Laen oli võetud perekonna huvides, eesmärgiga alustada ehitustöid kinnistul xxxxxxxx xx ja nimetatud eesmärgil (so vundamendi ehitamiseks) see kostjale teadaolevalt ka kulutati. AS-st Swedbank võetud laenu ei ole kulutatud perekonna huvides. 9.10.1999.a., 30.11.2001.a. ja 8.10.2004.a. sama laenulepingu raames võetud lisalaenudest /t.l.62, 42,138/ kostja üldse teadlik ei olnud. Kostja oli teadlik 6.04.1999.a. võetud laenust /t.l.56-61/ summas 52 000 krooni, milline kulus sõiduauto Mazda ostmisele. 22.03.2003.a. sõlmitud laenulepingust /t.l.45-60/ oli kostja samuti teadlik korteriomandile seatud hüpoteegigi tõttu. Viimatinimetatud laenust kulus xxxxx, xxxxxxxx mnt.xx-xx korteri remondiks ca 4500 krooni. Ülejäänud summa kasutas ära hageja, kellele on olnud omane priiskav eluviis. Samuti on hagejal olnud palju isiklikke kulusid seoses trahvide ja muude kohtuasjadega. Kostja palub kohtul ühisvara jagamisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest ja jätta korteriomand kostjale, kuid sellega seonduv laenukohustus hageja kanda. Korteriomandi väärtuseks palub kostja lugeda 350 000 krooni, so eksperdi poolt kohtuistungil nimetatud hind. Kinnistu, osaühing ja sõiduauto Mazda tuleb jätta hagejale. AS-st SEB Pank võetud laenujääki on kostja nõus tasuma, kuna teab, et võetud laen kulus kinnistul toimunud ehitusele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Ühisvara koosseisu ja väärtuse suhtes (peale eksperdi poolt antud hinnanguid) pooltel olulised erimeelsused puuduvad. Poolte hinnangul kuuluvad nende ühisvara, milline PS § 14 lg.1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara, hulka järgmised varad ja kohustused: 1) kinnistu asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xx hoonestamata kujul väärtusega 425 000 krooni. Peale abielu lõppemist on hageja asunud krunti hoonestama. Kostja leiab, et ühisvara hulka tuleks arvata ka ehitise vundamendi maksumus, vee-ja kanalisatsioonitrassi maksumus ning elektriliitumine koguväärtusega 240 000 krooni, millise seisukohaga hageja ei nõustu. 2) Korteriomand xxxxx, xxxxxxxx mnt.xx-xx ühisvaralise väärtusega (so peale kostja poolt peale abielu lõppemist tehtud kulutuste mahaarvamist) 442 000 krooni. 3) OÜ Hauben väärtusega 41 200 krooni 4) Sõiduauto Mazda väärtusega 10 000 krooni 5) Laenulepingu nr.xxxxxxxxxxxxx alusel 27.07.2000.a. võetud kohustus AS SEB Pank ees. Laen saadi summas 130 000 krooni. Laenujääk 29.04.2009.a. seisuga 52 233.39 krooni. Mõlemad pooled on seisukohal, et laen võeti kinnistule xxxxxxxx xx elamu vundamendi ehitamiseks ja selleks ka kulutati. 6) Laenulepingu nr.xxxxxxx alusel 6.04.1999.a. võetud kohustus AS Hansapanga ees. Laen saadi summas 52 000 krooni. Nimetatud laenulepingu alusel võeti 19.10.1999.a. lisalaenu 40 000 krooni ja 30.11.2001.a. 20 000 krooni. 22.05.2003.a. sõlmiti AS Swedbank ja V T vahel laenuleping nr.xxxxxxxxxxxx. Laenu anti summas 210 000 krooni. Nimetatud laenust 4 refinantseeriti laenulepingu nr.400/568 põhiosa jääk 77 688.15 krooni. Lepingule nr.xxxxxxxxxxxx on võetud 8.10.2004.a. lisalaenu 15 000 krooni. 21.04.2009.a. seisuga on laenu põhiosa jääk 171 938 krooni /t.l.122/. Pooled on üksmeelel selles, et 6.04.1999.a. saadud laen 52 000 krooni kulus sõiduauto Mazda ostmiseks. Kostja väidab, et esmase laenulepingu alusel võetud kahest lisalaenust ta midagi ei tea. 22.05.2003.a. sõlmitud uuest laenulepingust oli teadlik, samuti sellest, et uue lepingu alusel saadud laenuga kustutati eelmist. Viimasest laenust kulus xxxxxxxx mnt.xx-xx korteri remondiks maksimaalselt 4500 krooni. 8.10.2004.a. võetud lisalaenust kostja teadlik ei olnud. Kostja hinnangul kuulub eelkirjeldatud laenudest ühisvara hulka esmane laen summas 52 000 krooni ja 22.03.2004.a. võetud laen vaid 4500 krooni ulatuses. Seoses kinnistuga xxxxx, xxxxxxxx xx on kohtu seisukoht järgmine: kinnistu (hoonestamata kujul) kuulub ühisvara hulka, kuna V T omandas selle 27.04.1998.a. /t.l.12-14/, so poolte abielu ajal. Pooled on üksmeelel selles, et AS-st SEB Pank 2000.a. võetud laen /t.l.115-119/ kulutati kinnistule elamu vundamendi ehitamiseks. Ehitustööde toimumist tõendas kohtuistungil tunnistaja R K. Tunnistaja J P kinnitas kohtus, et ehitas 2007.aastal lõpuni kinnistul xxxxxxxx xx paiknenud poolelioleva ja osaliselt lagunenud vundamendi. Seega on õige kostja seisukoht, et esialgne vundament, milleks väidetavalt kulutati 130 000 krooni (so AS-st SEB Pank laenulepingu nr.xxxxxxxxxxxxx alusel saadud raha), ehitati poolte abielu ajal ja kuulub seega ühisvara hulka. Ebaõige on kostja arusaam, et elektriliitumine ning vee-ja kanalisatsioonitrass rajati kinnistule abielu ajal, kuna kohtule esitatud kirjalikud tõendid /t.l.79-82/ kinnitavad vastupidist. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus õigeks ja õiglaseks jätta kinnistu asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xx (kus hageja on peale abielu lõppemist jätkanud elamu ehitamist) V Tu ainuomandisse, koos ühisvara hulka kuuluva esialgse vundamendi ning selle ehituseks võetud laenukohustusega (laenuleping nr.xxxxxxxxxxxxx). Peale nimetatud tasaarvestust (so vundamendi väärtus vastab võetud laenukohustusele) tuleb V Tule jääva ühisvara väärtuseks lugeda 425 000 krooni. Hauben VT OÜ / tl.l. 130/ põhikapitaliga 41 200 krooni jätta V Tu ainuomandisse, kuna nimetatud ettevõttega kostja seotud ei ole olnud. Sõiduauto Mazda jääkväärtusega 10 000 krooni tuleb jätta V Tu ainuomandisse, kuna nii abielu ajal kui peale selle lõppemist on nimetatud sõidukit kasutanud valdavalt hageja ning see on ka käesoleval ajal hageja valduses. Korteriomand asukohaga xxxxx, xxxxxxxx mnt.xx-xx tuleb jätta M Tu ainuomandisse, mis on ka mõlema poole seisukoht. Korteri väärtuseks tuleb lugeda eksperthinnangus sellele antud ühisvaraline väärtus, so 442 000 krooni. Seoses poolte kohustustega AS Swedbank ees on kohtu seisukoht järgmine: laenulepingu nr.xxxxxxx alusel saadud laen 52 000 krooni kuulub poolte ühisvara hulka, kuna oli võetud perekonna huvides ja poolte kinnitusel osteti selle eest sõiduauto Mazda. Laenulepingu nr.xxxxxxxxxxxx alusel saadud 210 000 krooni suurusest laenust refinantseeriti esimest laenu 77 688.13 krooni ulatuses, milline kulutus oli ühistes huvides ja seega ühisvara. Samuti kulutati teatud osa laenust korteriomandi remondile. Hageja hinnangul võis see toimuda ca 30 000 krooni ulatuses, kostja hinnangul 4500 krooni ulatuses. Hageja konto nr.xxxxxxxxxx väljavõttest nähtuvalt jäi tema pangakontole peale refinantseeringu ja muude kulude mahaarvamist 22.05.2003.a. laenulepingu nr.xxxxxxxxxxxx alusel saadud rahast 5 129 413 krooni. Olenemata sellest, kas korteriomandi remondiks kulutati hageja või kostja poolt pakutud summa, on enamuse (so ca 100 000) krooni kasutusala teadmata. Hageja ei oska selles osas mingeid selgitusi anda, arvates vaid, et „ülejäänud raha sai kooselu ajal ära raisatud“ /t.l.74/ Kolme lisalaenu (19.10.1999.a. 40 000 krooni, 30.11.2001.a. 20 000 krooni ja 8.10.2004.a. 15 000 krooni) võtmise ja kasutamise asjaolude suhtes ei oska hageja samuti mingeid selgitusi anda. Kohtu hinnangul ei kuulu eelnimetatud kolm lisalaenu /t.l. 42,62,138/, mille võtmisest kostja teadlik ei olnud, ühisvara hulka. Kuna kaks esimest lisalaenu suurendasid laenulepingu nr.xxxxxxx laenujääki ja seega ka 22.05.2003.a. võetud laenu arvel tehtud refinantseeringut, ei oleks õige kogu summat (so 77 688.13 krooni), millega eelmist laenu kustutati, lugeda poolte ühisvaraks. Kuhu hageja tema kontole 22.05.2003.a. laekunud 129 413 krooni kulutas, konto väljavõttest ei selgu, kuna enamasti on toimunud sularaha väljavõtted. 8.septembriks 2003.a. on kogu saadud raha arvelt välja võetud ja vähesel määral ka kauplustes, tanklates või söögikohtades ära kulutatud. Konto väljavõttest nähtub, et igasugune sissetulek hagejal nimetatud perioodil puudus. Hageja konto väljavõtetest nähtub veel see, et perioodil 6.04.1999 kuni 8.04.2009.a. on hageja vaid ühel korral tasunud korteriomandi xxxxxxxx xxx.xx-xx kommunaalmakseid ning tema kulutused nii toidu-kui tarbekaupadele on kauplustest tehtud maksete järgi otsustades olnud minimaalsed. Seega kinnitavad hageja konto väljavõtted kostja seisukohta, et saadud laenu kulutas hageja suures osas enda tarbeks ning kummutavad hageja esindaja väite, et isiklikud kulud (sealhulgas trahvid) tasus hageja kindlasti oma sissetulekust. Samuti seda, et kohustuste jaotus perekonnas võis olla selline nagu väidab kostja, so hageja tasus laenude tagasimakseid ning kostja kandis eluaseme- ja muud kulud. Seega on põhjust laenu tagasimaksetest, kui ühisvara hulka kuuluvatest ja jagatavatest kohustustest, rääkida abielu lõppemisest alates. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielu jooksul nii kostja teadmisel kui ka tema teadmata AS-st Swedbank võetud laene kasutas hageja oma äranägemisel ja isiklikest huvidest lähtuvalt ning vaid vähesel määral paigutati saadud rahalisi vahendeid ühisesse korteriomandisse, kinnistusse või muudesse perekondlikesse ettevõtmistesse. Kuna hageja on kohtumenetluse alguses teinud ettepaneku võtta AS-i Swedbank ees oleva laenukohustuse enda kanda /t.l.74/, tunnistab ta seda ka ise. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus õigeks ja õiglaseks jätta laenulepingust nr.xxxxxxxxxxxx tulenev kohustus hageja kanda. Seega jääb hagejale vara 476 200 krooni väärtuses ja kohustusi (18.06.2009.a. seisuga) ca 171 000 krooni. Kostjale jääb vara 442 000 krooni väärtuses. Kuna kostjale kohustusi ei jää, ei pea kohus põhjendatuks hagejalt teise abikaasa kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise väljamõistmist. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Hagejalt tuleb välja mõista riigi tuludesse ekspertiisitasu, mille ta kohtu määratud tähtajaks tasumata jättis /t.l.94/. Kohtunik: Anne Randjärv