← Eesti

2-09-36884/13

2-09-36884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-36884 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. november 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A.K.`i hagi V.K.n`i vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. november 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja A.K.; Kostja V.K.n. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista V.K.n`ilt (isikukoiod xxx, elukoht xxx) A.K.n`i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis tütre E.K.n`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 29.07.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  5. Jätta kõik menetluskulud V.K.n`i kanda.
  6. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 1

(4)2-09-36884
  1. juulil 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 23.11.2002 ja lahutati 13.11.
  2. Abielust on 15.01.2003 sündinud tütar E.K.n. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
  3. Seoses sellega palus hageja vastavalt PkS §61 lg4 välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates 29.07.
  4. KOSTJA VASTUS
  5. augustil 2009 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei vasta tõele, et kostja ei toeta perekonda materiaalselt. Poolte abielu on küll lahutatud 13.11.2007, kuid kuni käesoleva aasta märtsikuuni elasid pooled ühes korteris, millega seotud kulud tasus kostja. Nimetatud korteriomandi müüsid pooled 2009 juulis, müügist saadud raha jagati kokkuleppe alusel poolte vahel ning hageja sai müügist 50 000 krooni. Peale selle on kostja tasunud mitmed hageja võlad, andes talle 2009 kevadel selle tarbeks 22 000 krooni. Samuti on kostja peaaegu iga kuu toetanud hagejat ligikaudu 5 000 krooniga, augustis aga 7 000 krooniga. Peale ülalmainitu on veel mitmeid kulutusi, mida kostja on teinud hageja tarbeks. Kostja teada elab tütar Eliise hageja vanemate juures ja on nende ülalpidamisel. Kostjal ei lubata lapsega kohtuda. Kostja ei ole nõus elatise maksmisega, kuna raha ei lähe mitte lapse ülalpidamiseks, vaid hageja kulutab seda oma võlgade tasumiseks. KOHTUISTUNG
  6. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõuete juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis tütre Eliise ülalpidamiseks alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus. Hageja sõnul ei ole kostja talle mingeid rahasid maksnud, kostja ainult ähvardab hagejat. Laps elab hageja juures, koos hagejaga elavad veel kaks vanemat last. Hageja saab peretoetust summas 2 400 krooni kuus. Hagejal on kohustused SEB Pank AS.-i ees, võlgnevuse jääk on ca 20 000 krooni. Hageja palus hagi rahuldada.
  7. Kostja elatise maksmisega ei nõustunud. Kostja väitel on ta igakuiselt andnud hagejale 5 000 - 6 000 krooni, saates raha bussijuhiga. Kostja arvamuse kohaselt hageja ei kasutata elatist lapse ülalpidamiseks, seepärast ei ole ta nõus elatist maksma. Kostja töötasu moodustab 2 000 krooni ja kostja ei ole võimeline tööl käima. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  9. Sünnitunnistuse järgi lapse E. K.’i vanemateks on hageja ja kostja (t. lk. 2). Poolte abielu on lahutatud (t. lk.). Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi elab poolte ühine laps hageja juures. Kohtuistungil kinnitas kostja, et alates 2009 märtsikuust ei ela laps kostja juures (t.lk. 37). Sellega on tuvastatud, et tegelikult elab laps hageja juures.
  10. Hagiavalduse ja kohtuistungil antud hageja seletuste järgi laps on hageja ülalpidamisel ja kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et ta on maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt 5 000 – 6 000 krooni lapse ülalpidamiseks 2
(4)2-09-36884 ja makstud summa ei lähe lapse ülalpidamiseks. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas kostja on üldse täitnud lapse ülalpidamiskohustust; 2) kas kostja on võimeline maksma tütre ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutud ulatuses; 3) kas kostja suhtes esineb PkS §61 lg5 sätestatud alus elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks või PkS §64 lg6 sätestatud alused elatise väljamõistmata jätmiseks.
  1. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
  2. Vastavalt PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS §60 lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
  3. PkS §61 lg1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Alates 14.05.
  4. a kehtima hakanud PkS §61 lg4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal moodustab 2 175 krooni kuus.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 esimese lause alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmäras, mistõttu ei pea kohus lapse vajadusi ega hageja varalist seisundit välja selgitama. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et ta on lapse ülalpidamiskohustuse nõutaval viisil täitnud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest lähtudes saaks kohus tuvastada, et ta on lapse ülalpidamiseks hagejale elatusraha maksnud. Kostja väidab, et ta saab sissetuleku 2 000 krooni kuus, mistõttu ei ole ta võimeline elatist maksma, kuid teiselt väidab ta, et vaatamata sellele maksis hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt 5 000 – 6 000 krooni. On arusaamatu, kuidas ja millistest tuluallikatest sai kostja hagejale igakuiselt selles ulatuses raha maksta. Vastuoluline on kostja väide, et hageja ei kasuta lapsele määratud lapsetoetust sihtotstarbeliselt. Kui hageja ei kasutaks lapsetoetust lapse ülalpidamiseks, siis mõistlik inimene ei oleks sellises situatsioonis hagejale ebaotstarbeliseks kasutamiseks veel raha maksnud.
  6. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja ei ole üldse lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Et kostja ei ole võimeline seda tegema, pole tuvastatud. Kostja vastusest tulenevalt ta tegelikult saab maksta elatusraha summas 6 000 krooni kuus. Hageja poolt nõutud elatise määr tuleneb seadusest ja summa 2 175 krooni on kostjale soodsam. Kostja suhtes ei esine PkS §61 lg5 ja lg6 sätestatud aluseid elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära vähendamiseks või selle väljamõistmata jätmiseks. Sellepärast hagi tuleb rahuldada alates nõude esitamisest, s.o 29.07.2009.a summas 2 175 krooni.
  7. Isegi kui eeldada kostja vastuses aset leidnud väited, ei välista need hagi rahuldamist, sest need asjaolud on tekkinud 4-5 kuud enne hagi esitamist ja hageja nende kuude eest elatise väljasmõistmist ei nõua. Ei ole selge mis õiguslikul alusel kostja vastuses toodud asjaolud põhinevad, kuid on selge, et need asjaolud ei vabasta kostjat PkS tuleneva ülalpidamiskohutuse täitmisest. 3
(4)2-09-36884 Menetluskulud
  1. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.